3-3-1-65-00

3-3-1-65-00 MÄÄRUS Tartus

1. jaanuaril 2001 Villu Reiljani erikaebuse läbivaatamine HKMS §-de 11 lg. 4 ja 7 lg. 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
2. jaanuaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Villu Reiljani erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. oktoobri
4. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/359/
5. Villu Reiljan esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Vabariigi Valitsuse
6. juuni
7. a. istungi päevakorra p. 28 protokollilise otsuse "NRGenerating International B.V. poolt AS-is Narva Elektrijaamad 49 %-lise osaluse omandamise ja AS-i Narva Elektrijaamad edasise tegevusega seotud lepingute põhitingimuste heakskiitmine" punktid 1 ja
8. Tallinna Halduskohus, tuginedes HKMS §-dele 11 lg. 4 ja 31 lg. 6, tagastas kaebuse
9. augusti
10. a. määrusega haldusasjas nr. 3-1214/
11. Kaebuse tagastamist motiveeris kohus järgmiselt: Halduskohtus saab vaidlustada dokumenti, mis annab kellelegi õigusi või paneb kellelegi kohustusi. Vabariigi Valitsuse
12. juuni
13. a. määrusega nr. 160 kinnitatud Vabariigi Valitsuse reglemendi punktist 24 nähtub, et valitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse valitsuse otsustust või sisemist töökorraldust. Seega on valitsuse istungi protokoll dokument, mis fikseerib valitsuse istungi päevakorda võetud päevakorraküsimuste arutamisel tehtud otsustuse. Valitsuse istungi protokoll pole õigusakt HKMS § 4 mõttes. Istungi protokollis dokumenteeritud valitsuse otsustus muutub õigusaktiks alles pärast vastava määruse või korralduse seaduses ettenähtud korras vastu võtmist. Kaebusest nähtub, et valitsuse
14. juuni
15. a. istungil kiideti heaks NRGenerating International B.V. poolt AS Narva Elektrijaamad 29 % osaluse omandamine ja AS Narva Elektrijaamad edasise tegevusega seotud lepingute põhitingimused. Majandusministrit kohustati tagama põhitingimuste detailiseerimine vastavates lepingutes. Vabariigi Valitsuse reglemendi punktidest 85 ja 87 nähtub, et väljavõtted valitsuse istungi protokollidest saadetakse valitsuse liikmetele. Teistele isikutele väljastatakse väljavõtted ainult siis, kui see puudutab nende õigusi ja kohustusi. Siit järeldub, et valitsuse istungi protokoll pole haldusvälistele isikutele suunatud õigusakt ning see ei anna neile õigusi ega pane neile kohustusi. Valitsuse
16. juuni
17. a. istungi päevakorrapunkti 28 osas vastu võetud ja istungi protokollis dokumenteeritud otsustus on sisuliselt toiming, millega valitsus on lahendanud internse protseduurilise küsimuse. Halduskohtu kontrollile ei allu toimingud, millega kiidetakse heaks kellegi tegevus. Ka ei allu halduskohtu kontrollile valitsuse istungil ministrile antud juhised. Kuna vaidlustatud istungiprotokoll pole suunatud kaebajale ja ei anna talle õigusi ega pane kohustusi, siis pole see dokument halduskohtu poolt kontrollitav. V. Reiljan esitas selle määruse peale erikaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
18. oktoobri
19. a. määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Motivatsioonilt langeb ringkonnakohtu määrus suuresti ühte halduskohtu määrusega. Riigikohtule esitatud erikaebuses palub V. Reiljan tühistada Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrused. Erikaebuses väidetakse: Valitsuse istungi protokolliline otsus on haldusakt HKMS § 4 lg. 1 mõttes. Vabariigi Valitsuse reglemendi punkti 82 kohaselt väljastatakse valitsuse õigusakte ja väljavõtteid valitsuse istungi protokollidest ainult siis, kui need puudutavad nende õigusi või kohustusi. Seega on sätestatud võimalus, et valitsuse protokolliline otsus võib puudutada ka kolmandate isikute õigusi ja kohustusi. Tegemist ei pruugi olla vaid haldusesisese dokumendiga. Riigikogu
20. detsembri
21. a. otsusega nr. 28 kanti riigile tähtsate äriühingute nimekirja RAS Eesti Energia Eesti Elektrijaama baasil asutatav äriühing ning RAS Eesti Energia Balti Elektrijaama baasil asutatav äriühing. Kuna AS Narva Elektrijaamad on asutatud Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama varade baasil, siis on AS Narva Elektrijaamad riigile tähtsate äriühingute nimekirjas. Riigikogu
22. detsembri
23. a. otsuse nr. 28 punktis 2 kohustatakse Vabariigi Valitsust valmistama ette vajalikud materjalid seoses Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama kavandatava müügi või erastamisega ning esitama need eelneva nõusoleku saamiseks Riigikogule. See otsus on jõus ja vastavalt Põhiseaduse §-le 87 p. 6 valitsusele täitmiseks kohustuslik. Vaidlustatud otsus rikub Riigikogu liikme subjektiivset õigust osaleda Riigikogus otsustuse tegemisel AS Narva Elektrijaamad erastamistingimuste määramisel seadusandliku võimu teostamisel. Vabariigi Valitsuse kirjalikus vastuses erikaebusele ollakse seisukohal, et erikaebusele ei tuleks anda menetlusluba. Menetlusloa andmisel tuleks erikaebus jätta rahuldamata. Vastuses väidetakse: Vaidlustatud otsus pole haldusakt HKMS § 4 mõttes. Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi. Riigikogu
24. detsembri
25. a. otsus ei oma asjas õiguslikku tähendust. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht:
26. Tallinna Halduskohus leidis asja läbivaatamiseks ettevalmistamisel, et vaidlustatud otsustus on toiming, millega Vabariigi Valitsus lahendas internse küsimuse. Kuna vaidlustatud otsustus pole suunatud kaebajale ega loo kaebajale õigusi ega pane talle kohustusi, siis pole see otsustus halduskohtu poolt kontrollitav. Nendel motiividel tagastas halduskohus asja läbivatamiseks ettevalmistamisel V. Reiljani kaebuse HKMS § 11 lg. 4 alusel. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et halduskohtul polnud alust tagastada kaebust kohtumääruses esitatud motiividel HKMS § 11 lg. 4 alusel. HKMS § 11 lg. 4 sätestab, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine pole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-ga
27. Selle sätte lõike 1 punkti 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Lõike 2 järgi ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vaidlus AS Narva Elektrijaamad puudutava Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse seaduslikkuse üle on iseenesest avalik-õiguslik. HKMS § 7 lg. 1 esimese lause järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Nii sätestatud kaebeõigus ei mõjuta halduskohtu pädevust. Kaebust ei saa HKMS § 11 lg. 4 alusel tagastada asja läbivaatamiseks ettevalmistamisel põhjendusega, et kaebaja õigusi pole rikutud. Kohus ei saa haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamisel otsustada, et haldusakt või toiming ei riku kaebaja subjektiivset õigust. Asja ettevalmistamisel peab halduskohus vastavalt HKMS §-le 11 lg. 1 p. 1 ja 2 kontrollima, kas kaebus või protest vastab sama seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ja kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse. Seda, kas kaevatav haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi, saab lahendada üksnes kohtuotsusega pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil. Kui kohus leiab, et vaidlustatud akt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut õigusakti või toimingu õiguspärasusele. Hinnang akti või toimingu õiguspärasusele jääb andmata põhjusel, et HKMS § 7 lg. 1 esimene lause ei anna õigust pöörduda halduskohtusse avalikes huvides. See säte annab võimaluse taotleda kohtulikku kaitset oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Analoogilistele seisukohtadele asuti
28. a. vastu võetud Halduskohtumenetluse seadustiku kehtimise ajal Riigikohtu halduskolleegiumi
29. mai
30. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-25-99 Tanel Järveti kassatsioonkaebuse läbivaatamisel.
31. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et Vabariigi Valitsuse reglemendi nende sätete alusel, millest tuleneb, et valitsuse protokolliline otsus ei saa olla suunatud haldusevälistele isikutele, pole põhjendatav see, et otsus ei riku isiku õigusi. Vastupidine seisukoht oleks formaalne. Lähtuda tuleb protokollilise otsuse sisust. Haldusvälisele isikule suunatud protokolliline otsus võib rikkuda isiku õigusi, sõltumata sellest, kas protokollilist otsust on lubatud või keelatud suunata haldusvälisele isikule.
32. Kuna tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, siis erikaebus rahuldatakse, sõltumata kaebuse esitaja argumentidest. Asi saadetakse Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Villu Reiljani erikaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
33. augusti
34. a. määrus haldusasjas nr. 3-1214/2000 ja Tallinna Ringkonnakohtu
35. oktoobri
36. a. määrus haldusasjas nr. II-3/359/
37. Saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Tagastada kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub
38. jaanuaril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann