3-1-1-8-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril 2001 3-1-1-8-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas
2. jaanuaril
3. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. S. ja B. S. süüdistuses KrK 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa K. S. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas, B. S. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Ida-Viru Politseiprefektuuri politseijaoskonna nooreminspektorid K. S. ja B. S. anti kohtu alla KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi. Süüdistuse kohaselt peatasid nad
5. oktoobril
6. a kella 23.50 paiku X viaduktil alkoholijoobes sõiduautot juhtiva H. M. Laskmata H. M. puhuda alkomeetrisse ja jättes ka vormistamata liikluseeskirjade rikkumise protokolli, võtsid nad enda kätte tema juhiload ning jätsid seisma sõiduauto seniks, kuni H. M. tõi neile nõutud raha 500.- krooni. Uurija
7. detsembri
8. a määrusega keelduti KrK § 165 lg 3 alusel H. M. suhtes kriminaalasja algatamisest.
9. Ida-Viru Maakohtu
10. mai
11. a otsusega mõisteti kohtualused neile esitatud süüdistuses õigeks. Maakohtu arvates ei leidnud tõendamist nende osavõtt kuriteo toimepanemisest. Kohus luges tõendatuks, et H. M. sai temalt nõutud summa oma venna käest
12. oktoobril
13. a kell 01.
14. Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist ka fakt, et raha politseitöötajatele üldse üle anti, kuna kohtueelne uurimine hõlmas vaid ühe ekipaaži tegevust. H. M. ütlusi kuriteo toimumise kellaaja suhtes arvesse võttes märkis kohus veel, et altkäemaksu võtjateks ei saanud olla K. S. ja B. S., kuna kohtu arvates olid viimased esitanud mitmeid veenvaid tõendeid, et ajavahemikus 24.00 kuni 02.00 tegelesid nad muude asjadega, mis kokkuvõttes andis neile ümberlükkamatu alibi.
15. Maakohtu otsuse peale esitas prokurör Indrek Rebase apellatsioonprotesti, milles ta taotles õigeksmõistva otsuse tühistamist, kohtualuste süüdimõistmist ja kehtestatud sanktsiooni piires karistuse mõistmist.
16. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. novembri
18. a otsusega tühistati maakohtu otsus täies ulatuses. Kohtualused tunnistati süüdi KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ning kummalegi mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust. KrK § 47 alusel vabastati süüdimõistetud karistuse kandmisest kaheaastase katseajaga. Samuti võeti kohtualustelt kaheks aastaks ära õigus töötada juhtival ja materiaalselt vastutaval ametikohal ning ametis, mis on seotud võimuesindaja ülesannetega. Kriminaalkolleegium leidis, et kohtualuste ütlused alibi kohta on ebaõiged ning maakohus on tõendeid hinnanud ebaobjektiivselt ja äärmiselt ühekülgselt. Kohus jõudis tunnistajate ütlustele, õiendile sularahaautomaadist raha väljavõtmise kohta ja ka patrull-lehel kirjalikult fikseeritud kellaaegadele tuginedes järeldusele, et ajavahemikus 00.35 kuni 01.40 olid B. S. ja K. S. X viaduktil ning altkäemaksu väljapressimine toimus umbes kella 00.40 kuni 00.50 paiku. Kohus asus seisukohale, et sellise kellaajalise täpsustusega kuriteo toimepanemise asjaolud ega süüdistus ei muutu ning kohtualuste seisukord ei halvene. Lisaks sellele oli kellaaeg ka süüdistuses fikseeritud sõnaga "umbes", mis tugines joobeseisundis olnud tunnistaja H. M. subjektiivsele hinnangule. MENETLUS RIIGIKOHTUS
19. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused K. S. ja B. S. Kaebustes taotletakse süüdimõistva otsuse tühistamist, kriminaalasja tagastamist uueks kohtulikuks arutamiseks või õigeksmõistva otsuse tegemist. 5.1 K. S. kinnitab kassatsioonkaebuses, et ei viibinud neile süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajal X viaduktil. Ajavahemikus kella 00.10 kuni 00.45 oli ta koos B. S. hõivatud kinnipeetavate toimetamisega Kohtla-Järve arestimajja, mis on fikseeritud arestimaja "urnaalis ja mida kinnitab ka arestimaja korrapidaja V. T. Kell 01.00 olid nad jällegi Jõhvi Politseijaoskonnas ning kella 01.45-ni oli ta sõpradega Alexela tanklas. 5.2 B. S. leiab Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-18-00 ja nr 3-1-1-42-00 viidates, et tema süüdimõistmisel on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust. Erinevalt ringkonnakohtu seisukohast on kuriteo toimepanemise aja muutmine kuriteo tehiolude muutmine, samuti raskendati sellega oluliselt tema olukorda, kuna oma alibi põhjendamisel asetas ta rõhu just konkreetsele ajale, mis oli ära toodud süüdistuses. 5.3 B. S. hinnangul on rikutud ka KrMK § 179 p 7 ja § 189 p 2 nõudeid, kuna kriminaalasja raames ei ole KrK § 165 lg 1 järgi esitatud süüdistust H. M., mis takistas asja täielikku, igakülgset ja eriti objektiivset uurimist. Kui viimast ei tunnistatud süüdi altkäemaksu andmises, poleks saanud ka neid süüdi mõista altkäemaksu võtmises. 5.4 Kassaator viitab veel asjaolule, et ringkonnakohus ei kutsunud kohtusse ega kuulanud üle mitte ühtegi tunnistajat, sealhulgas ka mitte H. M. Selle tulemusel läks kohus vastuollu Riigikohtu otsusega nr 3-1-1-12-98, mis kohustab apellatsioonikohtuid erilise tähelepanuga suhtuma alibit kinnitavate allikate analüüsimisse. Lõpuks kinnitab kassaator, et patrull-lehte kantud andmed ei vasta alati tegelikkusele.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetasid kaitsjad esitatud kassatsioonkaebusi. Prokuröri arvates ei kuulu kaebused rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus muutmisele.
21. Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu otsused kuuluvad tühistamisele kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu.
22. KrK § 165 lg 3 kohaselt vabastatakse altkäemaksu andja karistusest, kui temalt altkäemaksu välja pressiti. Vastavalt KrK § 49 lg-le 1 vabastatakse karistusest ainult seaduses ettenähtud alustel ning see kuulub kohtu pädevusse. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt toimub karistusest vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Seetõttu on uurija I. Külaotsa
23. detsembri
24. a määrus kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta ebaseaduslik ja alusetu (tl 69 I kd). Määruses juhindus uurija KrK § 165 lg-st 3 ja keeldus altkäemaksu andnud H. M. suhtes kriminaalvastutusele võtmisest ja kriminaalasja algatamisest KrK § 165 lg 1 järgi. Sellist võimalust seadus ette ei näe. Altkäemaksu andja vabastamine karistusest on võimalik üksnes kohtu poolt süüdimõistva otsuse tegemisel, kui kohus tuvastab, et temalt altkäemaksu välja pressiti. Andes
25. veebruaril
26. aastal K. S. ja B. S. kohtu alla süüdistatuna altkäemaksu väljapressimises, on kohtunik J. Sakkart jätnud tähelepanuta KrMK § 189 punktis 2 sätestatud nõude. See säte kohustab kohtunikku kontrollima esiteks seda, kas kõik isikud, keda kriminaalasjas oli alust kriminaalvastutusele võtta, on vastutusele võetud, ja teiseks, kas nende isikute kuritegu on tihedalt seotud kohtu alla antavatele isikutele esitatud süüdistusega, mistõttu nende asjade eraldi arutamine pole võimalik. Uurija ebaseaduslikule keeldumismäärusele H. M. suhtes on jätnud kohtunik õigusliku hinnangu andmata ning kriminaalasja täiendavaks uurimiseks tagastamata. Riigikohus tunnistab menetlusseaduse sellise rikkumise AKKS § 39 lg 4 alusel oluliseks rikkumiseks, sest see on takistanud nii kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist kui ka seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
27. Kuna käsitletava kriminaalasja arutamine on nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus toimunud altkäemaksu andjat kriminaalvastutusele võtmata ja kohtu alla andmata, siis kriminaalmenetluseseaduse sellise olulise rikkumise tõttu on ainetu analüüsida ringkonnakohtu otsuse motiveeritust. Sellisel juhul puudub kõrgemalseisval kohtul võimalus anda ka hinnangut kohtute poolt toimunud tõendite hindamise seaduslikkusele ja põhjendatusele.
28. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
29. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
30. novembri
31. a ja Ida-Viru Maakohtu
32. mai
33. a otsused K. S. ja B. S. süüdistusasjas.
34. Saata kriminaalasi alates süüdistatavate kohtu alla andmise otsustamisest lahendamiseks Ida-Viru Maakohtule.
35. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
36. Välja mõista K. S. 1486.80 kr ja B. S. 1115.10 kr kaitsjatasuna riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
37. jaanuaril
38. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher