← Eesti

3-1-3-1-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril 2001 3-1-3-1-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 23. jaanuaril 200

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja tema karistuseks mõisteti kümme kuud vabadusekaotust. Kr

K § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu

  1. mai
  2. a otsusega mõistetud kandmata karistus ning H.T. lõplikuks karistuseks mõisteti kaks aastat ja kaks kuud vabadusekaotust.
  3. Järva Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsusega tunnistati H.T.

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja tema karistuseks mõisteti kaks aastat ja kümme kuud vabadusekaotust. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsusega liideti sellele karistusele KrK § 40 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu
  3. septembri
  4. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti H.T-le kaks aastat ja kümme kuud vabadusekaotust.
  5. Lääne Maakohtu
  6. aprilli
  7. a otsusega tunnistati H.T.

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 30.

märtsil

  1. a toime pandud salajases varguses ning tema karistuseks mõisteti kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu
  2. septembri
  3. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus ja H.T. lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust. MENETLUS RIIGIKOHTUS
  4. Lääne Maakohtu
  5. aprilli
  6. a otsuse peale esitas riigiprokurör A. Kirs avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotletakse nimetatud maakohtu otsuse tühistamist H.T-le lõpliku karistuse mõistmise osas KrK § 40 lg 3 järgi ja selles osas kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist samale kohtule teises kohtukoosseisus. 4.
  7. Avalduses leitakse, et maakohus on H.T-le mõistetud karistusele ebaõigesti liitnud osaliselt Tallinna Linnakohtu
  8. septembri
  9. a otsusega mõistetud karistuse. Nimelt oli
  10. aprillil
  11. a veel jõustumata eelmine, so Järva Maakohtu
  12. septembri
  13. a kohtuotsus, millega mõistetud karistusele oli juba liidetud Tallinna Linnakohtu
  14. septembri
  15. a otsusega mõistetud karistus. Seega on tekkinud olukord, kus Tallinna Linnakohtu
  16. septembri
  17. a otsusega mõistetud karistust on liidetud teistkordselt.
  18. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud avalduse juurde ja taotles selle rahuldamist. Kaitsja leidis samuti, et kohtud on Tallinna Linnakohtu
  19. septembri
  20. a otsusega H.T-le mõistetud karistust alusetult liitnud uutele karistustele kaks korda.
  21. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Otsuse tegemise ajal kohtule teadmata asjaolu tõttu on Lääne Maakohus
  22. aprilli
  23. a otsuse tegemisel tahtmatult rikkunud KrK § 40 lg 3 sätteid, kuna liitis H.T-le mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu
  24. septembri
  25. a otsusega mõistetud karistuse. Viimati nimetatud karistus oli Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  26. aprilli
  27. a otsusega. juba liidetud Järva Maakohtu
  28. septembri
  29. a otsusega (seega
  30. aprilliks 2000 veel jõustumata kohtuotsusega) H.T-le mõistetud karistusega. Seega puudus kohtul seaduslik alus selle karistuse uuesti liitmiseks. Eeltoodust tulenevalt oleks Lääne Maakohtu otsusega tulnud H.T-le mõistetud karistusele KrK § 40 lg 3 alusel liita Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  31. aprilli
  32. a otsusega mõistetud lõplik karistus. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  33. Tühistada Lääne Maakohtu
  34. aprilli
  35. a otsus H.T-le lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  36. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
  37. Välja mõista H.T-lt riigieelarve tuludesse 619 krooni 50 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
  38. jaanuaril
  39. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.