← Eesti

3-3-1-69-00

3-3-1-69-00 MÄÄRUS Tartus

  1. veebruaril 2001 Tallinna Autobussikoondise AS erikaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  2. jaanuaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Tallinna Autobussikoondise AS erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  3. novembri
  4. a. määruse peale haldusasjas nr. II3/425/
  5. Tallinna Autobussikoondise AS (edaspidi TAK) kuulutas
  6. juulil
  7. a. "Riigihangete Bülletäänis", et soovib riigihanke avatud pakkumismenetluse korras osta viis uut bussirongi Tallinna linnaliinide teenindamiseks. Pakkumised tuli esitada
  8. juuliks
  9. a. Pakkumise kutse dokumendid anti huvitatud isikule - Aktsiaseltsile East-West Consulting (edaspidi EWC) -
  10. juulil. EWC esitas
  11. juulil taotluse pakkumiste esitamise tähtaja pikendamiseks
  12. augustini. Seda taotlust põhjendas EWC väitega, et määratud tähtaeg ei ole vastavuses pakkumise kutse dokumentidest tulenevate nõuetega ega võimalda vaba konkurentsi.
  13. juulil teatati EWC-le, et pakkumiste esitamise tähtaja pikendamiseks puudub alus.
  14. augustil
  15. a. esitas EWC Tallinna Halduskohtule kaebuse TAK toimingute peale riigihanke läbiviimisel ja palus tunnistada õigusvastaseks pakkumiste esitamise tähtaja määramine ja põhjendamatute nõuete kehtestamine riigihanke objektiks olevatele bussirongidele. Tallinna Halduskohtu
  16. septembri
  17. a. määrusega haldusasjas nr. 3-1257/2000 tagastati kaebus selle esitajale HKMS § 11 lg. 4 alusel, sest kohus leidis, et tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega.
  18. oktoobril
  19. a. esitas EWC Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles väitis, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  20. novembri
  21. a. määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu määrus ja saadeti EWC kaebus eelmenetluse jätkamiseks samale halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et TAK oli kohustatud ostma bussironge riigihanke korras tulenevalt Konkurentsiseaduse §-st 18 lg. 1 p. 3, mis aga tunnistati kehtetuks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  22. oktoobri
  23. a. otsusega. Kuid ka Riigihangete seaduse
  24. novembril
  25. a. jõustunud § 61 lg. 1 p. 6 alusel pidi TAK ostma bussironge riigihanke korras. Seega kuulub selles asjas kohaldamisele Riigihangete seadus ja bussirongide ostmine pidi toimuma selles seaduses sätestatud avalik-õiguslike toimingute tegemisega. Nende toimingute peale saab esitada kaebuse halduskohtule.
  26. detsembril
  27. a. esitas TAK Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu määrus. TAK väidab, et ta ei täida avalik-õiguslikke haldusülesandeid ja tagasiulatuvalt ei saa tema suhtes kohaldada Riigihangete seaduse § 61, mis jõustus
  28. novembril
  29. a. EWC kirjalikus vastuses TAK erikaebusele leitakse, et ringkonnakohtu määrus on õige ja põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht:
  30. Riigikohtu halduskolleegium asus
  31. detsembri
  32. a. määruses nr. 3-3-1-48-99 (motiveeriva osa p. 3) seisukohale, et riigihankemenetlus toimub riigihangete seadusega määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu. Ka eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omava ettevõtja poolt läbiviidud riigihankemenetlusest tulenev vaidlus on avalik-õiguslik, sest viies läbi riigihankemenetlust, tegutseb selline ettevõtja avalik-õiguslikus vormis. Riigihankemenetluse toimingute õiguslik iseloom ei sõltu sellest, kas ostja on eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Kuna seadusandja ei näe eraõiguslike juriidiliste isikute poolt läbi viidava riigihanke puhul ette teistsugust vaidluste lahendamise korda, siis on ka neil juhtudel riigihankest tulenev vaidlus HKMS § 3 lg. 1 p. 1 ja lg. 2 alusel lahendatav halduskohtus.
  33. TAK viis bussirongide ostmiseks läbi riigihankemenetluse Konkurentsiseaduse põhiseadusevastase sätte alusel. Konkurentsiseaduse § 18 lg. 1 p. 3, mille alusel eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omav ettevõtja pidi kaupu ja teenuseid ostma riigihangete seaduses sätestatud korras, tunnistati kehtetuks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  34. oktoobri
  35. a. otsusega asjas nr. 3-4-1-8-
  36. Kuna TAK tegi riigihanketoiminguid Konkurentsiseaduse põhiseadusevastase sätte alusel, mis tunnistati kehtetuks nende toimingute peale esitatud kaebuse alusel toimunud kohtumenetluse ajal, siis ei või kohtud seda sätet antud asjas enam kohaldada. Seega ei saa kohtud tuvastada, et TAK oli üldse kohustatud läbi viima riigihankementluse ja puudub ka õiguslik alus pidada TAK tegevust bussirongide ostmisel avalik-õiguslikus vormis läbiviidud riigihankemenetluseks. Järelikult ei kuulu EWC kaebus TAK riigihanketoimingute peale alates
  37. oktoobrist
  38. a. halduskohtu pädevusse.
  39. oktoobril
  40. a. vastu võetud ja
  41. a.
  42. aprillil jõustuva Riigihangete seaduse §-ga 80 muudeti kehtivat Riigihangete seadust, täiendades seda §-ga 61, mis jõustus
  43. novembril
  44. a. Juhtumil, kui nimetatud sätte alusel oleks TAK ostja Riigihangete seaduse mõttes ja talle laieneksid vastavad kohustused, ei saaks nimetatud sätet ikkagi kohaldada riigihankemenetlusele, mis toimus enne
  45. novembrit
  46. a. Seega ei ole TAK suhtes kohaldatav Riigihangete seaduse § 61, sest vaidlustatud riigihanketoimingud tehti enne nimetatud sätte jõustumist.
  47. Ekslik on ringkonnakohtu määruse resolutsiooni see osa, mis puudutab eelmenetluse jätkamist. Vastavalt HKMS §-le 12 lg. 1 toimub eelmenetlus pärast haldusasja menetlusse võtmist. Asja menetlusse võtmiseks peab halduskohus tegema vastava määruse. Selles asjas määrus puudub. Järelikult on senini toimunud vaid asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamine HKMS § 11 mõttes. Seepärast kuulub EWC kaebus tagastamisele HKMS § 11 lg. 4 alusel, kuna kaebuse lahendamise ei ole halduskohtu pädevuses. Lähtudes Riigikohtu volitustest kassatsioonimenetluses, tuleb tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse esimese astme kohtu määrus kaebuse tagastamise kohta käesoleva määruse motiividel. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 6 ja 90 lg. 2, Riigkohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Tallinna Autobussikoondise AS erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  48. novembri
  49. a. määrus haldusasjas nr. II-3/425/2000 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
  50. septembri
  51. a. määrus haldusasjas nr. 3-1257/
  52. Tagastada Tallinna Autobussikoondise Aktsiaseltsile kautsjon 700 (seitsesada) krooni. Määrus jõustub
  53. veebruaril
  54. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.