Obsah (6)

§ 93§ 2§ 94§ 4§ 95§ 85

3-2-1-23-01 MÄÄRUS Tartus 13. veebruaril 2001. a Taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas

§ 93lg 3 alusel raugemise tõttu.

Tallinna Linnakohtu

1. juuli
2. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Määruse põhjendustel lõpetab kohus

§ 93

lg 3 järgi võlgniku taotlusel pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kolmas isik rahuldab võlausaldajate kõik nõuded või annab pandi nende tagamiseks. Kuna osa võlgniku vastu esitatud nõuetest on rahuldamata või pandiga tagamata, siis puudub alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Pankrotimenetluse kestel võetud kohustuste suurus on pankrotihalduri andmetel umbes 8,9 miljonit krooni. Menetluse lõpetamise korral poleks need kohustused täidetavad

§-st 85 tuleneva eelistusega. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a määrusega tühistati võlausaldaja Balti Laevaremonditehase AS erikaebuse alusel linnakohtu määrus ja lõpetati AS Tallinna Meretehas pankrotimenetlus raugemise tõttu juriidilist isikut lõpetamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendustel tuleneb

§-st 25, et juriidilisest isikust võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses. Linnakohus ei arvestanud

1. aprillil
2. a toimunud võlausaldajate erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsust teha kohtule ettepanek võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 93lg 3 alusel raugemise tõttu.

Kohtu hinnang pankrotimenetluses esitatud nõuetele ei ole vastavuses asjas kogutud tõenditega. Pankrotiseadus ei nõua, et pankrotimenetlusega seotud kulud oleksid tasutud enne pankrotimenetluse lõpetamist. Pankrotimenetluse jätkumine suurendab võlgnevust. Võlgniku igapäevane majandustegevus pankrotimenetluse tingimustes ei suuda kulusid katta. Linnakohus jättis hinnangu andmata Vabariigi Valitsuse 9. novembri 1999. a protokollilisele seisukohale põhimõtteliseks nõusolekuks pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 93lg 3 alusel.

Nimetatud nõusolek kui riigipoolne seisukoht väljendab riigi avalikku huvi. II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palusid kassaatorid ringkonnakohtu määruse tühistada. Erikaebuse esitajad on võlausaldajad, kelle nõuded on tekkinud pankrotimenetluse ajal, v.a S. Zupping, kelle nõue tekkis enne pankrotimenetlust.

§ 2

lg 5 kohaselt saab pankrotimenetluses tehtud kohtumäärustele esitada erikaebust ainult pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel.

§ 94

lg 9 kohaselt saab erikaebuse esitada nendele määrustele, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, lõpparuande kinnitab või ärikeeldu kohaldab. Linnakohtu määrusele, millega keelduti pankrotimenetluse lõpetamisest, ei saanud erikaebust esitada ja seda lahendades ületas ringkonnakohus oma pädevust. Võlgniku pankrotimenetlus lõpetati ilma, et pankrotimenetluse ajal tekkinud nõuded oleksid rahuldatud või pandiga tagatud. Sellega eelistati ühtesid võlausaldajaid teistele. III. Vastus erikaebusele Vastuses erikaebusele pidasid AS Tallinna Meretehas ja Balti Laevaremonditehase AS ringkonnakohtu määrust seaduslikuks ja põhjendatuks. Erikaebuse esitajatel puudub õigus apellatsioonikohtu määrusele erikaebust esitada, sest nad ei ole protsessiosalised. Kassaatorid on ekslikult asunud seisukohale, et nad on võlausaldajad

§ 4mõttes.

Pankrotivõlausaldajaks on isik, kes on oma nõude esitanud seaduses ettenähtud korras ning selle kaitsnud.

§ 95

lg 2 kohaselt võib pankrotimenetluse ajal tekkinud nõude võlgniku vastu esitada pärast pankrotimenetluse lõppu hagimenetluses. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium ei nõustu väitega, et kaebajatel puudub õigus apellatsioonikohtu määrust vaidlustada.

§ 94

lg 9 sätestab, et määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik või võlausaldaja esitada erikaebuse. Kolleegium on seisukohal, et

§ 94

lg-s 9 kasutatud võlausaldaja mõiste hõlmab ka neid isikuid, kellel on tekkinud pankrotivõlgniku vastu nõudeõigus pankrotimenetluse ajal halduri tehtud tehingutest, halduri poolt täitmiseks võetud tehingutest, samuti võlgniku majandustegevuse jätkumisest (

§ 85lg 1 p 1).

Tallinna Linnakohtu

1. juuli
2. a määrusega jäeti võlgniku taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu rahuldamata. Pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate nõuete kiire rahuldamise kindlustamiseks võib

§ 2

lg 5 kohaselt pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada erikaebuse ainult samas seaduses ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus ei näe ette erikaebuse esitamist kohtumääruse peale, millega kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks. Seega polnud Tallinna Linnakohtu 6. juuli 2000. a määruse peale, millega pankrotimenetluse lõpetamise taotlust ei rahuldatud, apellatsiooni korras edasi kaebamine lubatud ning ringkonnakohtul ei olnud õigust erikaebust läbi vaadata.

§ 93

lg 3 järgi kohus lõpetab võlgniku taotlusel pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kolmas isik rahuldab võlausaldajate kõik nõuded või annab pandi nende tagamiseks. Kolleegium soostub kaebajate seisukohaga, et

§ 93

lg 3 kohaldamiseks peavad olema rahuldatud või pandiga tagatud ka need esitatud nõuded, mis on võlgniku vastu tekkinud pankrotimenetluse ajal. Kui pankrotimenetluses tekkinud nõuet pole pankrotimenetluse ajal esitatud, võib selle

§ 95lg 2 kohaselt esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist hagimenetluses.

Õigusabi eest Riigikohtus tasus K. Köök Advokaadibüroole Tark & Co 23 600 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 2 näeb ette, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kolleegium loeb K. Köögi vajalikuks ja põhjendatud kuluks õigusabi eest kassatsiooniastmes 4000 krooni ja peab vajalikuks selle välja mõista esimese astme kohtu määrusele erikaebuse esitanud Balti Laevaremonditehase AS-lt. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. oktoobri
2. a AS Tallinna Meretehas pankrotimenetluse lõpetamise määrus ning lõpetada Balti Laevaremonditehase AS erikaebuses apellatsioonimenetlus. Erikaebus rahuldada. Saata asi Tallinna Linnakohtule AS Tallinna Meretehas (pankrotis) pankrotimenetluse jätkamiseks. Välja mõista Balti Laevaremonditehase AS-lt Kaur Köögi kasuks 4000 (neli tuhat) krooni kantud õigusabikulu katteks. Tagastada Alek Svistunile
3. oktoobril
4. a U. Simmeri, A. Sõmeri, K. Köögi, L. Põlluste, T. Soosalu ja S. Zuppingu eest tasutud kautsjon kokku 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull