Obsah (7)

§ 24§ 19§ 15§ 10§ 5§ 94§ 14

3-3-1-66-00 MÄÄRUS Tartus 13. veebruaril 2001 Rutt Raudkepi erikaebuse läbivaatamine menetluse lõpetamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri

§-s 9 lg. 2 sätestatud tähtaja jooksul. Halduskohus leidis, et kaebaja ei taotle oma

1. juuli
2. a. avalduses asja läbivaatamist, vaid kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et ta soovib esitada täiendavat taotlust. Kohtuistungi edasilükkamine ei ole põhjendatud. R. Raudkepp esitas ringkonnakohtule erikaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist ning asjas menetluse taastamist. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. oktoobri
4. a. määrusega haldusasjas nr. II3/369/2000 jäeti halduskohtu määrus muutmata. Kolleegium leidis, et R. Raudkepi
5. veebruari
6. a. kaebuse täienduse nõue ja taotlused olid ebaselged. Kaebaja selgelt väljendatud taotlused sisaldusid alles
7. märtsi
8. a. kaebuse täienduses. Selles esitati tegevusetuse õigusevastasuse tuvastamisnõue ja toimingu sooritamise kohustamisnõue, kuid kaebuse täienduses ei olnud märgitud, et kaebuse esitajale oleks õigusvastase toiminguga tekitatud kahju ning puudus kahju hüvitamise nõue. Soovi esitada õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue väljendas R. Raudkepp alles
9. juuli
10. a. avalduses, millega ta taotles asja arutamise edasilükkamist põhjusel kasutada advokaadi abi kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et R. Raudkepp oleks taotlenud asja läbivaatamist ja tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Halduskohus lõpetas õigesti asja menetluse, kuna sooritamata toiming oli sooritatud ja kaebaja ei taotlenud asja läbivaatamist. R. Raudkepp esitas Riigikohtule erikaebuse, milles taotleb Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruste tühistamist. Erikaebuses väidetakse: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium ei ole käsitlenud ringkonnakohtule esitatud erikaebuse väidet, et halduskohus ei edastanud kaebajale Kaitseministeeriumi vastust, milles taotleti menetluse lõpetamist, ei enne kohtuistungit ega kohtuistungi ajal, samuti puudus nimetatud dokument kohtutoimikust toimikuga tutvumise ajal. Sellega rikuti protsessiosalise

§-st 15 lg. 1 tulenevat õigust tutvuda toimikuga, uurida dokumente ja vaielda vastu teise protsessiosalise taotlustele. Ringkonnakohus on tähelepanuta jätnud apellandi väited, mis puudutasid talle advokaadi määramist, kahju hüvitamise nõude kõrvaldamist ja istungi edasilükkamist advokaadi mitteleidmise tõttu. Halduskohus ei motiveerinud väidet, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kahju hüvitamise nõuete lahendamine. Ringkonnakohus pole kontrollinud, kas halduskohtu menetlus neis aspektides on olnud seaduslik. Alusetu on ringkonnakohtu väide, et

1. veebruari
2. a. kaebuse täienduses esitatud taotlus pole selge. Ringkonnakohtul oleks olnud õigus nõuda täiendavaid dokumente. Kaebuses ja selle täiendustes on selgitatud, milles seisnes kaebajale kahju tekitamine. Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab Kaitseministeerium, et ringkonnakohtu seisukoht asja menetluse lõpetamise osas on õige, kuna kaebaja ei taotlenud asja läbivaatamist. Alusetu on kaebaja väide talle Kaitseministeeriumi vastuse esitamatajätmise osas, kuna Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta nõuet kohtu poolt väljanõutavate ja kaebusi käsitletavate seletuste suhtes. Puudus kaebaja poolt õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue, mistõttu kohus ei saanud seda ei menetlusse võtta ega menetlusest kõrvaldada. Kohtuistungil avaldas R. Raudkepp soovi esitada kahju hüvitamise nõue, kuid ta ei taotlenud asja läbivaatamist ja Kaitseministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht: 1.

§ 24lg.

1 p. 3 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui toiming, mille kohustamist kaebuses taotletakse, on sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist. Halduskohus on leidnud, et kaebaja taotles oma

1. juuli
2. a. avalduses kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et ta tahtis esitada uue taotluse, so taotluse õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid ei taotlenud asja läbivaatamist. R. Raudkepi avalduses polnud sellist soovi küll sõnaselgelt väljendatud, kuid tema avalduses sisalduva taotluse eesmärk on tõlgendatav asja läbivaatamise soovina.

§ 19lg.

7 teises lauses sätestatu, et halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, on kohaldatav ka taotluste puhul. Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste võimalikult ulatuslik kaitse, on halduskohtul tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus hoolitseda selle eest, et kaebustest ja taotlustest kõrvaldataks vormivead, taotlused sõnastataks selgelt ning et esitatakse taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kui kohus leiab, et taotlus on formuleeritud ebaselgelt, peab ta laskma kaebust täpsustada ning kindlaks tegema, millist taotlust kaebaja soovis esitada. R. Raudkepp on nii halduskohtule

1. veebruaril 2000 esitatud kaebuse täienduses,
2. juuli
3. a. avalduses kui ka halduskohtu istungil väljendanud selgelt oma tahet esitada kahju hüvitamise nõue. Seega pidi kohtule olema arusaadav tema soov asja menetlemist jätkata. Kuigi käesolevas haldusasjas ei ole kaebus esitatud
4. märtsi
5. a. kaebuse käiguta jätmise määruse vaidlustamiseks, peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida järgmist. Nimetatud määruse väide, et halduskohtu pädevusse ei kuulu moraalse ja materiaalse kahju hüvitamine ning sellekohased nõuded tuleb esitada linnakohtule Tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras, ei ole kooskõlas

§-ga 6 lg. 3 p.

1. Selle sätte kohaselt võib halduskohtus taotleda õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Käesolevas asjas on kohus selle asemel, et kaebaja õiguste võimalikult tulemusliku kaitse eesmärgil välja selgitada tema tegelikud taotlused, viinud kaebaja olukorda, kus ta oli sunnitud loobuma juba esitatud kahju hüvitamise taotlusest vastavalt halduskohtu määruses sisaldunud seadusest mittetulenevale ettekirjutusele. R. Raudkepi
2. juuli
3. a. avalduse tõlgendamisel oleksid kohtud pidanud ka seda arvestama
4. Vastavalt

§ 15lg. 1 on protsessiosalisel õigus vaielda vastu teiste protsessiosaliste taotlustele. Ts

MS § 176 kohaselt lahendab kohus protsessiosalise taotluse pärast teiste protsessiosaliste arvamuste ärakuulamist. Käesoleva haldusasja menetluse käigus on rikutud kaebaja õigust avaldada oma seisukoht Kaitseministeeriumi poolt

1. juunil 2000 esitatud menetluse lõpetamise taotluse suhtes. Kohus ei ole andud R. Raudkepile võimalust väljendada kohtuistungil sõnaselgelt oma seisukohta. Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus on põhjendamatult pidanud õigeks asjas menetluse lõpetamist. Menetluse lõpetamise küsimuse otsustamiseks pidanuks halduskohus kindlaks tegema, milles seisnes kaebaja tegelik tahe ning kas kohtuistungi edasilükkamise taotlus tähendas ka taotlust asi läbi vaadata. Halduskohtu
2. juuli
3. a. istungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks protsessuaalselt korrektses vormis välja selgitanud kaebaja seisukoha Kaitseministeeriumi taotluse osas.
4. Lisaks peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks selgitada järgmist. TsMS §-s 7 lg. 6 sisalduv nõue, et kaebus tuleb esitada kohtule selgesti loetavas masinakirjas, ei ole absoluutne.

§ 10sätestab nõuded halduskohtule esitatavale kaebusele ja protestile.

Selle paragrahvi esimeses lõikes nähakse ette kaebuse kirjalik vorm.

§ 5lg.

1 kohaselt juhindub halduskohus Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 7 lg. 6 on halduskohtumenetluses küll kohaldatav, kuid selle sätte rakendamisel tuleb järgida halduskohtumenetlusest tulenevaid erisusi, samuti ka proportsionaalsuse põhimõtet, kuna tegemist on tingimuste seadmisega põhiseadusliku kaebeõiguse kasutamisele.

§ 10lg.

1 eesmärk on tagada kaebuse sisust arusaamine kohtute ja protsessiosaliste poolt. Kui käsikirjaline kaebus on hästi loetav ja masinakirjas vormistamine on kaebajale koormav, kuid

§ 10lg.

1 eesmärk on saavutatud, on põhjendamatu kaebuse käiguta jätmine sellel põhjusel.

1. Erikaebuse esitaja väidab, et ringkonnakohus pole kontrollinud halduskohtu menetluse seaduslikkust kaebajale advokaadi määramiseks esitatud taotluse menetlemisel. R. Raudkepp on Tallinna Halduskohtult
2. veebruaril
3. a. taotlenud talle "tasuta advokaadi määramist". Tallinna Halduskohus on
4. veebruari
5. a. määruses leidnud, et nimetatud taotluse rahuldamiseks puudub kohtul seaduslik alus, kuna

§ 94

kohaselt on kohtul õigus vabastada maksujõuetu isik täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest advokaadi sellekohase taotluse alusel, kuid Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette kaebuse esitajale advokaadi määramist. Ringkonnakohus on oma määruses küll selgitanud

§-st 94 ja TsMS §-st 83 lg. 3 tulenevaid võimalusi, kuid ei ole hinnanud halduskohtu tegevust R. Raudkepi selle taotluse rahuldamisest keeldumisel. Halduskohtu seisukoht advokaadi määramise küsimuses on ekslik.

§ 14lg.

5 järgi kohaldatakse halduskohtumenetluses esindusele tsiviilkohtumenetluse sätteid. Seega kuulub ka halduskohtumenetluses kohaldamisele TsMS § 83 lg. 3, mis näeb ette, et kui kohus leiab, et asjas pooleks oleva füüsilise isiku olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu, võib kohus määrata talle esindajaks advokaadi riigi arvel. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-st 72 lg. 1 p. 5, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Rutt Raudkepi erikaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu

1. juuli
2. a. määrus haldusasjas nr. 3-19/2000 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. oktoobri
4. a. määrus haldusasjas nr. II-3/369/2000 ning saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Määrus jõustub
5. veebruaril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann