Obsah (5)

§ 140§ 195§ 40§ 41§ 47

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 13. veebruaril 2001.a. 3-1-3-5-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas 13. veebruari

§ 140

lg 2 p-de 1, 2, 3;

§ 195lg 2; § 142 lg 2 p-de 3, 4 ja § 185 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A.P. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnakohtu 1. septembri 2000. a otsusega tunnistati A.P. süüdi

§ 140

lg 2 p-de 1, 2, 3;

§ 195

lg 2; § 142 lg 2 p-de 3, 4 ja § 185 lg 2 järgi.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti kohtualusele lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaks aastat vabadusekaotust.

§ 41lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 2.

detsembri

1. a otsusega mõistetud karistus - üks aasta vabadusekaotust tingimisi katseajaga üks aasta - ning lõplikuks karistuseks mõisteti kohtualusele kaks aastat kuus kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti
2. august
3. a. Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega jäeti linnakohtu otsus sisuliselt muutmata. MENETLUS RIIGIKOHTUS
6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks süüdimõistetu A.P., kus palutakse parandada viga temale lõpliku karistuse mõistmisel. Avaldaja väidab, et kohus ei ole karistuste liitmisel arvestanud asjaolu, et ta viibis enne Tallinna Linnakohtu
7. detsembri
8. a otsust kümme kuud vahi all. Seega oleks Tallinna Linnakohtu
9. septembri
10. a otsusega mõistetud karistusele saanud liita maksimaalselt kaks, mitte aga kuus kuud vabadusekaotust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri, kes taotlesid esitatud avalduse rahuldamist, leidis: 3.
11. Avaldus kohtuvigade parandamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada järgmistel motiividel. Tallinna Linnakohtu
12. detsembri
13. a kohtuotsusest (I kd. t.l. 218 pöördel) nähtub, et A.P-le mõisteti karistuseks kuritegude kogumi eest

§ 40

järgi 1 aasta vabadusekaotust, mille hulka kohus arvestas ka tema poolt vahi all viibitud aja -

1. maist
2. a kuni
3. augustini
4. a (kaasaarvatud) ja
5. aprillist
6. a kuni
7. detsembrini
8. a (kaasaarvatud) s.o. 10 kuud ja 3 päeva. Kuna A.P. suhtes kohaldati

§ 47

sätteid ning ta vabastati tingimisi karistuse kandmisest, on temal selle kohtuotsuse kohaselt kandmata karistus 1 kuu ja 27 päeva. 3.

1. Selle kandmata karistuse osa oli Tallinna Linnakohus oma
2. septembri
3. a kohtuotsusega õigustatud liitma A.P-le uute kuritegude eest

§ 40lg 1 kohaselt mõistetud karistusele - kaks aastat vabadusekaotust.

Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, jättis kohus arvestamata A.P. poolt eelmise kohtuotsuse tegemisel arvestatud vahi all viibimise aja ning liitis talle

§ 41

lg 1 järgi 6 kuud vabadusekaotust - seega 4 kuud ja 3 päeva enam, kui seadus võimaldanuks. Tänaseni on A.P. kandnud vabadusekaotust üle temale määratud karistuse tähtaja 3 kuud ja 21 päeva. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-st 45, AKKS §63 p-st 4 ning §64 p-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26.oktoobri

1. a kohtuotsus ja Tallinna Linnakohtu
2. septembri
3. a kohtuotsus A.P-le mõistetud lõpliku karistuse osas. Vastavalt

§ 41lg-le 1 liita Tallinna Linnakohtu 2.

detsembri

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga Tallinna Linnakohtu
2. septembri
3. a kohtuotsusega mõistetud karistus ja tema lõplikuks karistuseks mõista kaks aastat üks kuu ja 27 päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks lugeda
4. august
5. a. Seoses karistuse ärakandmisega vabastada A.P. viivitamatult vanglast. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
6. veebruaril
7. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Jüri Ilvest, Peeter Vaher