lg-t 3, sest sellest sättest ei tulene, et tähtaja ennistamise küsimus tuleb lahendada eelmenetluses; asja otsustanud üksnes kaebuse põhjal ilma protsessiosalisi välja kutsumata ja rikkunud sellega menetlusnorme; kohaldanud vääralt
1 p. 3, sest see säte käsitleb ringkonnakohtu pädevust esimese astme kohtu otsuste suhtes, mitte aga määruste suhtes. Kirjalikus vastuses erikaebusele palub T. Polluks jätta erikaebus rahuldamata. Ka Vihula Vallavalitsus ei pea oma vastuses erikaebust õigeks. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht Erikaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 1. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg-le 3 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Tulenevalt
lg-st 1 algab eelmenetlus halduskohtus asja menetlusse võtmise määruse jõustumise hetkest.
1 järgi vaadatakse pärast eelmenetlust asi läbi kohtuistungil.
3 eesmärk on tagada tähtaja küsimuse õige lahendamine eelmenetluses, et asja kohtulikul arutamisel oleks võimalik keskenduda sisulistele küsimustele. Seega eksib erikaebuse esitaja väites, et eelmenetluses piisab üksnes kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimisest. Asudes tähtaja küsimust kontrollima ja lahendama alles kohtuistungil, rikkus halduskohtunik
Nõustuda ei saa aga ringkonnakohtu seisukohaga, et eelmenetlus lõpetati juba halduskohtuniku 27. aprilli 2000. a. määrusega.
2 p. 7 kohaselt teeb kohus asja läbivaatamise aja teatavaks eelmenetluses. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette, et sellega eelmenetlus veel lõpeks. Eelmenetluse toimingud, sealhulgas kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamise kontrollimise peab kohus viima läbi enne asja sisuliseks läbivaatamiseks korraldatavat istungit. Kui tähtaja küsimust on otstarbekas arutada protsessiosaliste juuresolekul, võib kohus eelmenetluse raames kutsuda kokku eelistungi. Seejuures võib ka halduskohus vastavalt TsMS § 169 lg-le 5 pidada vahetult eelistungi jätkuna kohtuistungi asja sisuliseks arutamiseks, arvestades protsessiosaliste huve. 2. Käesolevas asjas määrati kohtuistungi toimumise aeg kindlaks enne teiste protsessiosaliste arvamuse saamist. 27. aprilli 2000. a. määruses kohustas halduskohtunik kaebusele kirjalikult vastama vaid Vihula Vallavalitsust, mitte aga kolmandat isikut. Kolmas isik esitas oma seisukoha tähtaja küsimuses 18. mail 2000 toimunud kohtuistungi alguses.
2 p. 6 ja lg. 3 ning § 15 lg. 1 kohaselt tuleb enne tähtaja ennistamise taotluse lahendamist välja selgitada teiste protsessiosaliste seisukoht. Pärast tähtaja möödumist mõjuvate põhjusteta esitatud kaebuse rahuldamine võib rikkuda teiste protsessiosaliste õigusi ja põhjendatud huve, sealhulgas õiguspärast ootust, et tähtaegselt vaidlustamata haldusakt jääb kehtima. Vastustajal ja kolmandal isikul peab olema võimalus avaldada oma arvamust tähtajast kinnipidamise ja tähtaja ennistamise küsimuses ka siis, kui tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ning kohus pole menetlusnorme rikkudes tähtajast kinnipidamist eelmenetluses kontrollinud. Selline kohtupoolne menetlusviga ei tohi halvendada teiste protsessiosaliste seisundit. Seepärast on neil vastavalt
lg-le 1 õigus taotleda tähtaja küsimuse lahendamist ka pärast eelmenetlust juhul, kui kohus ei ole andnud eelmenetluses võimalust tähtaja küsimuses seisukohta võtta või kui kohus on asunud asja sisuliselt läbi vaatama, kuid protsessiosalise arvates on kaebus esitatud tähtaega rikkudes.
uue redaktsiooni jõustumist 1. jaanuaril 2000 enam rakendatav. Vastavalt
lg-le 3 võib kohus tähtaja ennistada ainult juhul, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Sama sätte kohaselt peavad protsessiosalised saama tähtaja ennistamist vaidlustada. Seega võib kaebetähtaega ennistada vaid määrusega. Samuti ei ole
3 esimese lausega kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et võttes kaebuse menetlusse, on kohus lugenud kaebuse tähtaegselt esitatuks. Kaebuse menetlusse võtmise hetkel eelmenetlus alles algab. Neil põhjustel oli halduskohtunik kohustatud tähtaja küsimuse sisuliselt lahendama hoolimata eelmenetluse lõppemisest. Seega peab ringkonnakohus asja uuel arutamisel andma halduskohtuniku määrusele sisulise hinnangu. 4. Erikaebuses leitakse, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud
1 ja § 37.
1 kohaselt võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes kaebuse põhjal ilma protsessiosalisi välja kutsumata. Ringkonnakohus viitas oma määruses
Riigikohtu halduskolleegium nõustub erikaebuse esitajaga, et
Asja materjalidest ilmneb aga, et ringkonnakohus ei otsustanud asja üksnes kaebuse põhjal, vaid viis läbi kirjaliku menetluse.
3 kohaselt võib ringkonnakohus lahendada erikaebused kirjalikus menetluses sõltumata protsessiosaliste taotlustest menetluse vormi kohta. Vastavalt
1 p-dele 2 ja 3 peab ringkonnakohus ka kirjalikus menetluses saatma teistele protsessiosalistele erikaebuse ärakirja ja nõudma neilt vastust. Ringkonnakohtu määrusest nähtub, et teised protsessiosalised on käesolevas asjas erikaebusele 17. novembril 2000 kirjalikult vastanud. Seega on kirjalik menetlus toimunud kooskõlas protsessiõiguse normidega. Üksnes määruses
Väär on erikaebuse esitaja väide, et
1 p. 3 ei ole kohaldatav erikaebuse läbivaatamisel. Tulenevalt
2 p-st 2 võib ringkonnakohus kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ja neid rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ka TsMS § 334 lg. 3 p. 2 kohaselt on ringkonnakohtul erikaebuse läbivaatamisel õigus saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui uut määrust ei ole võimalik apellatsioonimenetluses teha. Seega on ringkonnakohtul volitus tühistada vajaduse korral määrus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Juhindudes
1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Jaan Kaasiku erikaebus. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.