§-ga 9 lg. 2 ning Maakorraldusseaduse §-ga
2 mõttes. Käesoleval juhul ei külgne vaba maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu aluse maaga. E. Liigus esitas
2 sisalduva nõude vastu jagada maa taotlejate vahel võimalikult võrdsetes osades. Nimetatud sätte kohaselt ei ole maa suurus ainus kriteerium maa jagamisel. Võrdsuse nõudest kinnipidamisel tuleb arvesse võtta nii maatüki suurust kui ka sellel kasvava metsa seisundit ja väärtust. Kohtud ei ole välja selgitanud vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ning pole kontrollinud, kas erastataval ja tagastataval maal asub mets, millises koguses seda on ja kas piiride kulgemise ettepanek arvestab metsa olemasoluga. Kohtud on valesti tõlgendanud Maa ostueesõigusega erastamise korrast tulenevat vabade piirnevate maade mõistet.
2 kohaselt peab kinnistu moodustatama elamu juurde, kusjuures kinnistu võib koosneda külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteem või muu liini alune maa. Ringkonnakohus on alusetult välja mõistnud kohtukulud, kuna Tartu Ringkonnakohtu istungil ei esindanud Helme Vallavalitsust juriidilist kvalifikatsiooni omav õigusbüroo töötaja. Helme Vallavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et piiride kulgemise ettepaneku koostamisel on lähtutud Maareformi seaduse ja Maa ostueesõigusega erastamise korra nõuetest. Korra p. 13 alapunkti 1 järgi on piirid määratud kaasaegse situatsiooniga kaardil, mille järgi saab kindlaks teha ainult maa kõlvikulist koostist ja pindala.
2 ei näe ette maal kasvava taimestiku või muu väärtuse arvestamist, mida kaasaegse situatsiooniga kaart ei peegelda. Maa ostueesõigusega erastamist reguleerivad õigusaktid ei sätesta omavalitsuse poolt eeltoiminguna maa või maal kasvava taimestiku hindamist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks maa väärtuse osas. Käesolevas vaidluses ei kuulu kohaldamisele
2, kuna puuduvad piirnevad vabad maad
2 mõttes. Kassaatori väide kohtukulude väljamõistmise osas on alusetu. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1.
1 näeb ette, et kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev elamu ja kui õigustatud subjekt ning elamu omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti.
2 sätestab, et kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. Kui elamu omanik saab piirnevate maade arvel erastada vähem kui 20 ha maad, on tal õigus tagastatava kinnistu arvelt erastada täiendavalt maad 20 ha-st puudujäävas osas, kuid mitte rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile. Vabade piirnevate maade puudumisel jagatakse maa õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades, kusjuures elamu omanikul ei ole õigust nõuda rohkem kui 20 ha maad.
9 kohaselt määrab nimetatud paragrahvi alusel mittetagastatava ning ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus. 2.
sätestab maareformi eesmärgi, milleks on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Ringkonnakohus on asunud õigesti seisukohale, et kinnistu otstarbekas kasutamine ei eelda, et sellel oleks võimalik nii põllumajandusliku kui metsandusliku tegevuse arendamine, vaid otstarbekas kasutamine võib seisneda ka ühes nimetatud tegevustest. Maareformi eesmärgist tulenevalt peavad maa jagamisel tagastamise õigustatud subjekti ning elamu omaniku vahel olema kaitstud aga mõlema isiku huvid. 3. Halduskolleegium nõustub kassaatori väitega, et maa suurus ei ole ainus kriteerium maa jagamisel õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekti ning sellel maal asuva elamu omaniku vahel.
§-s 9 lg. 2 sisalduvast maa võimalikult võrdsetes osades jagamise nõudest kinnipidamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes erinevatele subjektidele jäävate maatükkide suurust, vaid ka nende väärtust, sealhulgas neil kasvava metsa seisundit. Üksnes isikutele jäävate maatükkide pindalade arvestamine võib jätta maa saajad faktiliselt täiesti ebavõrdsesse olukorda. Võrdse suurusega maatükid ei pruugi olla oma väärtuselt ja kõlvikuliselt koostiselt veel sugugi samaväärsed. Maa võimalikult võrdsetes osades jagamisel tuleb seega lähtuda nii maatükkide suurusest kui ka nende kasutusvõimalusi ja väärtust mõjutavatest erinevatest teguritest. Vastavalt
§-le 9 lg. 9 tuleb maa jagamisel ning piiride kulgemise ettepaneku koostamisel arvestada ka maakorralduse nõudeid. Maakorraldusseaduse § 5 lg. 2 p. 1 kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel ka omaniku taotlusest kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks. Halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt kuuluks vastavalt vallavalitsuse poolt koostatud piiride kulgemise ettepanekule ostueesõigusega erastamisele väärtuslik metsamaa. Tagastamisele kuuluvale maatükile jääks metsa vähe ning see on madalakvaliteediline. Kohtud on asja läbivaatamisel
2 tõlgendades leidnud, et sellest sättest tulenevalt ei pea tagastamise õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel maa jagamisel arvestama maa kõlvikulist koosseisu ega maal kasvava taimestiku kvaliteeti, vaid ainult pindala. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul piiride kulgemise ettepaneku õiguspärasust hinnates arvesse võtta, et õigustatud subjektile tagastatava maa ning elamu omanikule ostueesõigusega erastatava maa võimalikult võrdsetes osades jagamise põhimõtte kohaldamisel tuleb silmas pidada ka maatükkide tegelikku väärtust, mitte üksnes nende pindala, ning anda hinnang protsessiosaliste vastavatele väidetele. 4.
2 sätestab, et väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi või muu liini alune maa. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 132 alapunkti 7 kohaselt loetakse piirnevateks vabadeks maadeks Maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 2 mõttes selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endisi kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele. Kohtud on õigesti leidnud, et käesolevas vaidluses ei kuulu kohaldamisele
2, kuna kaebaja poolt osundatud 4 ha suuruse väidetavalt vaba maatüki puhul ei ole tegemist vaba piirneva maaga
2 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt moodustatakse kinnistu elamu juurde. Käesolevas vaidluses ei külgne väidetavalt vaba maa elamu aluse maaga, kuna nende maatükkide vahel asub osa tagastamisele kuuluvast Ribuski talu maast.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.