KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. märtsil 2001. a 3-1-1-20-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium kogu koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Jür

§ 204lg 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T. A. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik

1. T. A.-le esitati süüdistus KrK § 204 lg 3 järgi selles, et ta
2. märtsil
3. a kella 01.50 ajal Tartus olles alkoholijoobes juhtis sõiduautot Audi
4. Süüdistuse kohaselt omas T. A. samal ajal kehtivat halduskaristust HÕS § 96 lg 3 järgi ja temalt oli 25.veebruaril
5. a ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks.
6. Tartu Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega tunnistati T. A. KrK § 204 lg 3 järgi süüdi ja teda karistati rahatrahviga 150 päevamäära, s.o 6900 kr ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. Maakohus luges tõendatuks, et T. A. juhtis
9. märtsil
10. a mootorsõidukit alkoholijoobes. Liikluspolitsei
11. veebruari
12. a otsusega karistati T. A.-d
13. jaanuaril
14. a toimepandud haldusõigusrikkumise eest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 24 kuuks.
15. juunil
16. a juhtis T. A. sõiduautot jälle alkoholijoobes, mille eest Tartu Maakohtu
17. septembri
18. a otsusega karistati teda KrK § 204 lg 3 järgi üheksakuulise vabadusekaotusega tingimisi üheaastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks. Maakohus märkis oma otsuses, et halduskaristuse kehtivuse määrab ära HÕS § 31 lg 1, mille kohaselt ei peeta isikut halduskorras karistatuks, kui ta ühe aasta jooksul pärast halduskaristuse täideviimise lõppemist ei ole toime pannud uut haldusrikkumist. Seega T. A.-le
19. veebruaril
20. a otsusega mõistetud halduskaristus, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 24 kuuks, saab kantud
21. veebruariks
22. a. Järelikult oli T. A.
23. märtsil
24. a isik, kes omas kehtivat halduskaristust, st ta on erisubjekt, kes peab vastutama alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest KrK § 204 lg 3 järgi. Maakohus leidis, et KrK § 7 on üldnorm, KrK § 204 lg 3 aga erinorm ning nende vastuolu korral kuulub kohaldamisele viimane.
25. Maakohtu otsuse vaidlustasid kohtualuse kaitsja advokaat Tanel Pürn ning Tartu prokuratuuri prokurör Heili Sepp. Apellatsioonprotestis leidis prokurör, et T. A.-le mõistetud karistus ei ole vastavuses T. A. isikuga ja tema poolt toimepandud teoga ning sellest tulenevalt palus kohaldada vabadusekaotuslikku karistust. Prokurör leidis, et põhjendamatult on jäetud kohaldamata KrK § 41 sätted Tartu Maakohtu
26. septembri
27. a ja käesoleva otsusega mõistetud lisakaristuste liitmise osas. Kaitsja T. Pürn leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada, kuna KrK § 204 lg 3 asemel oleks tulnud kohaldada KrK § 7 lg-t 2, mille kohaselt eelnevat halduskaristust arvestatakse ühe aasta vältel halduskaristuse määramisest.
28. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. septembri
30. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu
31. juuni
32. a otsus muutmata ning apellatsioonkaebus ja -protest rahuldamata. Tulenevalt KrK § 204 lg 3 sõnastusest ning asjaolust, et T. A.-l oli
33. märtsil
34. a kehtiv halduskaristus, leidis ringkonnakohus, et T. A. käitumises on KrK § 204 lg-s 3 ettenähtud kuriteokoosseis. KrK § 7 lg 2 sätete kohaldamist pidas kriminaalkolleegium ebaõigeks. Kriminaalkoodeksi § 7 lg-s 2 märgitud aastast tähtaega halduskaristuse kohaldamisest ei ole võimalik samastada halduskaristuse kehtivusajaga, mille määrab kindlaks HÕS § 31 lg
35. Kriminaalkolleegium tegi maakohtu otsuses täpsustuse, milles märkis, et T. A. halduskaristus kehtib
36. veebruarini
37. a. Menetlus Riigikohtus
38. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
39. septembri
40. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja advokaat Tanel Pürn ning kassatsioonprotesti riigiprokurör Inna Tegova. 5.1 Kaebuses leiab kaitsja, et ringkonnakohus tuli valele järeldusele, et mõisted "kehtiv halduskaristus" ja "halduskaristuse kohaldamine" on erisisulised ning seetõttu KrK § 204 lg 3 puhul ei tule kohaldamisele KrK § 7 lg
41. Kassaatori arvates ei ole õige siduda isikute kriminaalkorrast karistamist KrK § 204 lg 3 järgi HÕS §-ga
42. Taoline olukord ei oleks kooskõlas seaduste üldise mõttega ning oleks mitmeti mõistetav. Kaitsja märgib, et õigusnormid peavad olema kõigile arusaadavad ja üheselt mõistetavad ning karistus saab järgneda üksnes siis kui isik saab aru, millist normi ta rikub. Kriminaalkoodeksi § 7 määrab ära, millised teod on Eesti Vabariigis kuriteod ning viitamine HÕS-i sätetele pole siinkohal üheselt mõistetav. Kaitsja palub ringkonnakohtu otsus tühistada ning T. A.

§ 204lg 3 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

5.2 Prokurör palub ringkonnakohtu otsus tühistada, kuna kriminaalkolleegium jättis põhjendamatult kohaldamata KrK § 41 sätted lisakaristuste liitmise osas ning leiab, et selles osas apellatsioonprotesti rahuldamata jätmine on motiveerimata. Prokuröri arvates tuleb eelmise otsusega mõistetud kandmata lisakaristus KrK § 41 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud lisakaristusega, võttes T. A.-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse ära neljaks aastaks. 5.3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil

1. jaanuaril
2. a tekkisid kohtukoosseisu liikmetel põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel ja kriminaalasi anti läbivaatamiseks kriminaalkohtukolleegiumi kogu koosseisule.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil T. A. kaitsja vandeadvokaat A.-E. Lukas toetas kassatsioonkaebust. Riigiprokurör M. Püss vaidles kassatsioonkaebuse rahuldamise vastu kuid toetas kassatsioonprotestis esitatud seisukohta ja leidis, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. septembri
5. a otsus ja Tartu Maakohtu
6. juuni
7. a otsus kuuluvad tühistamisele. 6.1 Kriminaalkoodeksi § 204 lg 3 sätestab karistuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kui sellel isikul on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. HÕS § 31 kohaselt ei peeta isikut halduskorras karistatuks, kui see isik ühe aasta jooksul (maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste rikkumise puhul kolme aasta jooksul) pärast halduskaristuse täideviimise lõppemist ei ole toime pannud uut haldusõiguserikkumist. Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on neid sätteid tõlgendades väitnud, et kehtiv halduskaristus KrK § 204 lg 3 mõttes on olemas nii karistuse täideviimise ajal (juhtimiskeeld) kui ka sellele järgneval ajavahemikul (karistatus). Selline seisukoht on aga vastuolus KrK § 7 lg-ga 2, mis sätestab, et kui kriminaalkoodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus- või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis on seisukohal, et kui kriminaalkoodeksi eriosa säte (§ 204 lg 3) on vastuolus koodeksi üldosa sättega (§ 7 lg 2), kuulub prioriteet üldosale. Vastasel korral kaotab KrK üldosa oma mõtte ning muutub näitlikuks materjaliks, mida eriosa normid seadusandja suva järgi kas arvestavad või mitte. Üldosa õigusriiklik ülesanne on tagada eriosa normide ühetaoline kohaldamine ja kõigi kuriteo toimepannud isikute võrdne kohtlemine ning määrata kindlaks kriminaalvastutuse piirid. Seega ei ole kriminaalkoodeksi üldosa ja eriosa normid üld- ja erinormi vahekorras, kus erinormi mõte on lisada üldisele lahendusele juurde mõni variant teatud konkreetseks juhuks. 6.2 T. A.-d karistati halduskorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes
8. veebruaril
9. a ja vastavalt KrK § 7 lg-le 2 on selle karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel ehk kuni
10. veebruarini
11. a. T. A. juhtis teistkordselt mootorsõidukit joobeseisundis
12. märtsil
13. a, s. o pärast ühe aasta möödumist halduskaristuse kohaldamisest ja seetõttu ei ole ta KrK § 204 lg-s 3 toodud kuriteokoosseisu subjekt ning ta tuleb õigeks mõista esitatud süüdistuses. 6.3 Kassatsioonprotestis tõstatatud küsimus lisakaristuste liitmise vajalikkusest KrK § 41 alusel langeb käesolevas kriminaalasjas ära seoses T. A. õigeksmõistmisega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis peab siinjuures vajalikuks märkida, et KrK § 43 lg 1 kohaselt üheliigilised karistused liidetakse nende kestuse või suuruse järgi. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis otsustas:
14. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. septembri
16. a kohtuotsus ja Tartu Maakohtu
17. juuni
18. a kohtuotsus T. A. süüdistusasjas.
19. Mõista õigeks T. A.

§ 204lg 3 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

1. Tanel Pürni kassatsioonkaebus rahuldada, prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
2. märtsil
3. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep, Peeter Vaher