Obsah (6)
§ 14§ 12§ 25§ 45§ 34§ 473-3-1-4-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. märtsil 2001 Viia Annuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine
§ 14lg.
3 p. 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
- veebruaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Viia Annuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
- novembri
- a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/240/
- Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni
- mai
- a. otsusega nr. 9987 loeti omandireformi objektiks Tallinnas Pronksi 6A endisel kinnistul nr. 578 asunud ehitised ja krunt suurusega 1065 m
- Selle vara suhtes tunnistati õigustatud subjektiks Erika Bärengrub 2/3 mõttelises osas. E. Bärengrub suri
- juulil
- Tema testamendijärgsele pärijale Neeme Kulbokile anti
- juunil 1998 välja pärimisõiguse tunnistus pärandvarale, mis koosneb nõudeõigusest õigusvastaselt võõrandatud maale koos ehitiste ja rajatistega 2/3 osas, asukohaga Tallinnas Pronksi t. 6A. Tallinna Linnavalitsuse
- augusti
- a. korraldusega nr. 4799-k tagastati N. Kulbokile ORAS §de 12 lg. 1, 121 lg. 12 ja 161 lg. 1 alusel Tallinnas Pronksi t. 6A (endine kinnistu nr. 578) asuvast elamust 2/3 mõttelist osa.
- veebruaril 1999 müüs N. Kulbok selle elamu osa Viia Annusele. Harju Maavalitsus tegi
- aprilli
- a. kirjaga nr. 1-28/338 Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku tunnistada
- augusti
- a. korraldus nr. 4799-k kehtetuks, sest OÜ Ehitusekspert
- jaanuari
- a. eksperthinnangu põhjal moodustab omandireformi õigustatud subjekti varaline osak vaid 40 % elamust. Tallinna Linnavalitsuse
- septembri
- a. korralduse nr. 5928-k punktiga 1 jäeti rahuldamata N. Kulboki taotlus "endisel kinnistul nr. 578, asuva 2/3 mõttelise osa elamu tagastamise kohta, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul". Selle korralduse punktiga 2 otsustati alustada endisel kinnistul nr. 578 asuvate 2/3 mõttelise osa hoonete kompenseerimise menetlust. Sama korralduse punktiga 3 tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse
- augusti
- a. korraldus nr. 4799-k "Pronksi tänav 6A asuva elamu tagastamine". Korralduse preambulas viidatakse muuhulgas ORAS §-le 12 lg. 3 p. 2 ja lg. 8 p. 2 ning §-le 13 lg.
- V. Annus esitas
- detsembril 1999 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Tallinna Linnavalitsuse
- septembri
- a. korraldus nr. 5928-k täielikult seadusevastaseks.
- aprillil 2000 muutis kaebuse esitaja oma taotlust ja palus vaidlustatud korraldus tühistada. Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud korraldus kaebaja kui heauskse omaniku õigust oma vara elamu osa - vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Tallinna Hooneregistri poolt
- oktoobril 1999 välja antud ehitise omandiõigust tõendaval õiendil on märkus, et
- septembri
- a. korraldusega nr. 5928-k tunnistati kehtetuks Tallinnna Linnavalitsuse
- augusti
- a. korraldus nr. 4799-k, millega tagastati Pronksi t. 6A asuvast elamust 2/3 mõttelist osa N. Kulbokile. Sellise märkuse tõttu õiendil ei olnud kaebuse esitajal võimalik saada pangalt laenu ega kindlustada elamut. Kaebaja leidis, et vaidlustatud korraldus on seadusevastane ka seetõttu, et Pronksi t. 6A elamu endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise ekspertiisi teostamisele ei kaasatud õigustatud subjekti N. Kulbokit. Sellega rikkus linnavalitsus Vabariigi Valitsuse
- novembri
- a. määrusega nr. 220 kinnitatud Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punkte 9 ja
- Haldusasja läbivaatamisel
- aprillil 2000 toimuval kohtuistungil esitas V. Annuse esindaja vandeadvokaat Asko Pohla halduskohtule taotluse kaasata protsessi
§ 14lg.
3 p. 1 alusel kolmanda isikuna N. Kulbok. Selle taotluse jättis halduskohus protokollilise määrusega rahuldamata. Tallinna Halduskohtu
- aprilli
- a. otsusega haldusasjas nr. 3-663/2000 jäeti V. Annuse kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et V. Annuse õigused elamu osa vallata, kasutada ja käsutada tulenevad tema ja N. Kulboki vahel sõlmitud ostu-müügi lepingust, mitte aga vaidlustatud linnavalitsuse korraldusest. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlustatud korraldus rikub tema õigusi. Kohus märkis, et juhul kui kaebaja õiguste kitsendamine tuleneb Tallinna Hooneregistri õiendist, siis on kaebajal õigus vaidlustada hooneregistri toiming. Kohus leidis, et kaebaja õigusi ei riku ka N. Kulboki väidetav kaasamata jätmine ehitise ekspertiisi teostamisele ja temale vaidlustatud korralduse alusel vara kompenseerimise menetluse alustamine. Kuna seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldusakti või toimingut, mis tema õigusi ei riku, siis ei pea kohus analüüsima kaebaja väiteid, mis puudutavad haldusakti või toimingu seaduslikkust. V. Annuse esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ekslik halduskohtu seisukoht, et kaebaja õiguste ja vabaduste piiramine tuleneb hooneregistri õiendis olevast märkusest. Apellandi õigusi rikub selle märkuse aluseks olev vaidlustatud linnavalitsuse korraldus. Rikutud on apellandi Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 32 ja Asjaõigusseaduse § 68 lõikest 1 tulenevat õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Apellant leidis, et kohus kaasas põhjendamatult protsessi kolmandate isikutena Pronksi 6A elamu üürnikud ja jättis kaasamata kolmanda isikuna N. Kulboki, kelle õiguste ja vabaduste üle vara tagastamisel ju antud juhtumil otsustatakse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
- novembri
- a. otsusega jäeti V. Annuse apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid Tallinna Halduskohtu
- aprilli
- a. otsust muudeti motiivide osas. Ringkonnakohus leidis, et kuna V. Annus oli enne vaidlustatud korralduse andmist
- veebruaril 1999 sõlminud N. Kulbokiga maa nõudeõiguse loovutamise lepingu ja Pronksi 6A asuva elamu 2/3 mõttelise osa ostumüügi- ja pandilepingu, siis võib vaidlustatud korraldus piirata V. Annuse õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebuse kohaselt on pangad keeldunud V. Annusele laenu andmast ja kindlustusfirmad elamut kindlustamast, sest neil on tekkinud kahtlus, et kohtuvaidluste tulemusena võidakse V. Annuselt ära võtta temale kuuluv 2/3 mõttelist osa elamust asukohaga Pronksi 6A. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Ringkonnakohus märkis, et haldusasja juurde võetud vara tagastamise toimiku nr. 9720 materjalide kohaselt "teatas OÜ Ehitusekspert
- detsembri 1998 tähitud kirjaga Neeme Kulbokile, et OÜ Ehitusekspert viib Tallinna Omandireformiameti tellimisel läbi Tallinnas, Pronksi 6A paikneva elamu endisel kujul säilivuse määra selgitamise, kuna elamu üürnikel on tekkinud kahtlus, kas Tallinna Linnavalitsuse
- augusti 1997 korraldus on tehtud seaduslikel alustel. Teatises märgiti, et ekspertiis vaatab Pronksi 6A paikneva elamu üle
- detsembril 1998 algusega kell 10.00 ning paluti ekspertiisile kohapeal esitada materjale ja infot. Seega teatas ekspert Vabariigi Valitsuse
- novembri 1997 määrusega nr 220 kinnitatud "Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika" punkt 9 kohaselt Neeme Kulbokile vähemalt kolm päeva ette ehitise kohapealse ülevaatuse aja, teavitas võimalusest osaleda ülevaatusel ning esitada tema kasutuses olevat teavet ja dokumente". Ringkonnakohus tuvastas, et haldusasja "materjalidest ei nähtu, et N. Kulbok oleks teatanud OÜ-le Ehitusekspert põhjustest, mis takistavad tal osa võtta ehitise ülevaatusest ja palunud määrata talle sobivama aja. Seega asjaolu, et N. Kulbok ei võtnud osa ekspertiisi käigus teostatud ehitise kohapealsest ülevaatusest, ei ole vaidlustatud korralduse tühistamise aluseks". Ringkonnakohus asus seisukohale, et halduskohus jättis põhjendatult kaasamata kolmanda isikuna N. Kulboki. Viimane on käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse adressaadiks, kes võis ise esitada halduskohtule kaebuse. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et nähtuvalt N. Kulboki "esindaja N. Lausmaa taotlusest Tallinna Linnakohtule menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr. 2/3/25-2100/00, on ta kasutanud seda õigust ja esitanud
- mail 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse
- septembri 1999 korralduse nr 5928-k peale. Neeme Kulbok ei ole antud asjas käsitletav kolmanda isikuna HKS § 14 lg 3 p 1 mõttes". V. Annus esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt seadust ja rikkus oluliselt kohtumenetluse nõudeid. Kassaator leiab, et vaidlustatud haldusaktiga rikutakse nii tema kui ka N. Kulboki õigusi. Viimase kaasamata jätmisega protsessi kolmanda isikuna rikuti jämedalt menetlusnorme. Sel motiivil kuulus halduskohtu otsus igal juhul tühistamisele. Vaidlustatud korralduses viidatud eksperthinnangu kohaselt on Pronksi 6A asuvale elamule tehtud küll olulisi parendusi, kuid 1/3 mõttelises osas kuuluks elamu tagastamisele õigustatud subjektile. Vaidlustatud korralduses on tehtud viited ORAS §-le 12 lg. 3 p. 2 ja lg. 8 p. 2, mis aga antud juhtumil ei kuulu kohaldamisele. Kohaldada tuleks ORAS § 12 lg.
- Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr. 3-2-1-38-96 toodud järelduste kohaselt saab eksperdi poolt antud arvamus olla tõendiks ainult sellisel juhul, kui ekspert on vannutatud kohtu poolt. Haldusakti seaduslikkuse kontrollimisel rikkus ringkonnakohus uurimisprintsiipi, kohus peab ise kindlaks tegema tuvastamiseks vajalikud asjaolud. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht Õige on kasaatori väide, et ringkonnakohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. 1.
§ 14lg.
1 sätestab, et halduskohtumenetluses on protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud. Kaasatud isikuks on sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 järgi kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Protsessiosalise õigused on sätestatud
§-s 15 lg.
- Vaidlustatud korraldusega tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse
- augusti
- a. korraldus nr. 4799-k, millega tagastati Pronksi 6A asuvast elamust 2/3 osa N. Kulbokile, sest "vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul". Seega oli kaevatava haldusakti adressaadiks N. Kulbok. Sellest tulenevalt võidi asja arutamisel otsustada ka tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Kuna vaidlustatud haldusakti adressaat N. Kulbok oli Tallinnas Pronksi t. 6A asuva elamu endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks läbiviidud ekspertiisi teostamise ajal selle elamu omanik, võinuks ta kolmanda isikuna anda haldusasja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta seletusi, esitada asjakohaseid tõendeid ja taotlusi. Tema kaasamine kohtumenetlusse võimaldanuks ka kaebuse esitajal V. Annusel efektiivsemalt tõendada oma nõuet.
- Halduskohus otsustab pärast haldusasja menetlusse võtmist eelmenetluses
§ 12lg. 2 p. 4 kohaselt sama seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikute kaasamise. Ts
MS § 80 lg. 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib kohus kaasata protsessist osa võtma ka poole taotlusel või kohtu algatusel. Sama seadustiku § 81 lg. 3 kohaselt lahendab kohus kolmanda isiku protsessi kaasamise määrusega ning teatab sellest taotlejale ja poolele. Määruse peale, millega kohus kolmanda isiku protsessi kaasab või kaasamata jätab või protsessist kõrvaldab, võib pool TsMS § 81 lg. 5 järgi esitada erikaebuse.
§ 25lg.
3 alusel kohaldatakse otsuse või määruse tegemisel sama seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviikohtumenetluse sätteid. Seega jättis halduskohus põhjendamatult ja ebaõigesti 10. aprillil 2000 toimunud kohtuistungil protokollilise määrusega rahuldamata V. Annuse esindaja taotluse kaasata protsessi
§ 14lg.
3 p. 1 alusel kolmanda isikuna N. Kulboki. Halduskohus oleks pidanud välja selgitama, kas N. Kulbok toetab kolmanda isikuna V. Annuse kaebust või soovib ta ise esitada vaidlustatud haldusakti peale kaebust. 4.
§ 45lg.
2 p. 1 kohaselt on ringkonnakohtul õigus kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja taotlustest olenemata kohtulahend tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui kohus otsustas kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele halduskohtus ei kaasatud ja kelle kaasamine apellatsioonimenetluses ei võimalda asja kiiremini ja õigemini lahendada. Ringkonnakohtul on õigus kaasata apellatsioonimenetlusse sama seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikuid
§ 34lg.
4 alusel. Antud juhtumil ei tühistanud Tallinna Ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust kohtumenetluse normide rikkumise tõttu ega kaasanud ka ise N. Kulbokit kolmanda isikuna apellatsioonimenetlusse. Samas on ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuvastatud järgmist: "Seega teatas ekspert Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997 määrusega nr 220 kinnitatud "Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika" punkt 9 kohaselt Neeme Kulbokile vähemalt kolm päeva ette ehitise kohapealse ülevaatuse aja, teavitas võimalusest osaleda ülevaatusel ning esitada tema kasutuses olevat teavet ja dokumente", samuti et haldusasja "materjalidest ei nähtu, et N. Kulbok oleks teatanud OÜ-le Ehitusekspert põhjustest, mis takistavad tal osa võtta ehitise ülevaatusest ja palunud määrata talle sobiva aja. Seega asjaolu, et N. Kulbok ei võtnud osa ekspertiisi käigus teostatud ehitise kohapealsest ülevaatusest, ei ole vaidlustatud korralduse tühistamise aluseks". Ringkonnakohtu otsus on tehtud N. Kulboki ja tema õiguste suhtes. Sellega rikkus ringkonnakohus
§ 45lg.
2 p.
- Kui haldusakti adressaate ei kaasataks protsessi kolmanda isikuna juhtudel, kui haldusakti vaidlustab haldusakti adressaadiks mitteolev isik, siis see võimaldaks vaidlustada kohtus ühte ja sama haldusakti korduvalt. See pole kooskõlas halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega. Nii võib tekkida olukord, kus ühe ja sama haldusakti seaduslikkuse kontrollimisel tehtud jõustunud kohtulahendid on oma sisult erinevad ning vastandlikud.
- Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.
§ 25lg.
4 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, tuvastab asja lahendamiseks olulised asjaolud, otsustab, millist seadust või seaduse alusel antud haldusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus või protest tuleb rahuldada. Vaidlustatud korraldusega, mille preambulas viidatakse ORAS §-le 12 lg. 3 p. 2 ja lg. 8 p. 2 ning §-le 13 lg. 1, jäeti rahuldamata omandireformi õigustatud subjekti N. Kulboki taotlus Tallinnas Pronksi t. 6A asuva 2/3 mõttelise osa elamu tagastamise kohta põhjusel, et taotletav vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Samuti tühistati Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1998. a. korraldus nr. 4799-k, millega nimetatud vara tagastati õigustatud subjektile N. Kulbokile. Ringkonnakohus ei ole oma otsuses pööranud tähelepanu haldusakti õiguslikule alusele ja kontrollinud, kas vaidlustatud haldusakt on kooskõlas seadusega. Ringkonnakohtu otsus on selles osas motiveerimata ega vasta
§ 47lg. 3 ja Ts
MS § 330 lg. 4 nõuetele.
- Kuna ringkonnakohtu otsusest nähtub, et N. Kulboki kaebus Tallinna Linnavalitsuse
- septembri
- a. korralduse nr. 5928-k peale on menetluses Tallinna Halduskohtus, siis peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks vaidluse kiiremaks lahendamiseks saata ka käesolev asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule eesmärgiga, et kaebused liidetakse ja vaadatakse läbi ühes menetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Viia Annuse kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
- aprilli
- a. otsus haldusasjas nr. 3-663/2000 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
- novembri
- a. otsus haldusasjas nr. II-3/240/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub
- märtsil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann