3-2-1-30-01

3-2-1-30-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a Hans Kaarmanni hagi Helvi Joosti ja Tallinna linna vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil
3. veebruaril
4. a läbi Helvi Joosti kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1010/
7. Istungist võttis osa H. Kaarmanni esindaja vandeadvokaat P. Paas. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
8. veebruaril
9. a sõlmisid Nõmme Elamuekspluatatsiooni Valitsus ja Helvi Joost Tallinnas Kurni 16 korteri nr 2 ostu-müügilepingu.
10. novembril
11. a esitatud hagis nõudis Hans Kaarmann selle lepingu kehtetuks tunnistamist põhjusel, et lepingu sõlmimisel on oluliselt rikutud seadust. Hagiavalduse kohaselt on hageja Kurni 16 hoone õigusjärgse omanikuna esitanud Tallinna Linnavalitsusele avalduse vara tagastamiseks. Kuna müügilepingu esemeks oli omandireformi objektiks olev vara, mille osas oli tagastamise küsimus otsustamata, siis oli ORAS § 18 kohaselt selle omandivormi muutmine keelatud. Tallinna Linnakohtu
12. juuni
13. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel on seaduse kohaselt välistatud vaid nende õigusvastaselt võõrandatud eluruumide erastamine, mille tagastamise avaldus on esitatud nõuetekohaselt. Hageja taotleb vaidlusaluse vara tagastamist endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse alusel. Selle seaduse §-ga 1 laiendati maareformi seaduse § 5 lg 1 p 2 alusel tähtaegselt vormikohase avalduse esitanud isikute õigusi ning neil võimaldati taotleda ka sellel maal asuvate ning maa endisele omanikule kuulunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste tagastamist. Hoonete ja rajatiste tagastamise avaldused tuli esitada kohaliku omavalitsuse täitevorganile kolme kuu jooksul seaduse väljakuulutamise päevast arvates, seega
14. jaanuarist
15. a kuni
16. aprillini
17. a. Hageja pole tõendanud, et ta esitas Tallinnas Kurni 16 asuva maa tagastamiseks avalduse omandireformi aluste seaduses ettenähtud tähtajaks, s.o
18. jaanuariks
19. a. Hageja esitas täiendava avalduse Kurni 16 hoonete ja rajatiste tagastamiseks
20. aprillil
21. a, seega pärast endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduses ettenähtud tähtaega. Asjaolu, et vaidlusalune vara on peale müügilepingu sõlmimist tunnistatud omandireformi objektiks, ei oma vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust, sest tagastamisele mittekuuluva vara väärtus kompenseeritakse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel leidis linnakohus õigesti, et seaduse kohaselt on välistatud vaid nende õigusvastaselt võõrandatud eluruumide erastamine, mille tagastamise avaldus on esitatud nõuetekohaselt. Asjas omab õiguslikku tähtsust ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni
22. oktoobri
23. a otsus, millega hageja tunnistati Kurni 16 asunud ehitiste ja krundi suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Kohus ei saa seda kehtivat haldusakti mitte arvestada. Kui komisjon tunnistas hageja omandireformi õigustatud subjektiks, siis loeti hageja taotlus õigeaegselt ja nõuetekohaselt esitatuks. Korteri ostu-müügilepingu sõlmimisel rikuti ORAS § 18 lg 1 ja EES § 3 lg 5 p 4 sätteid, mida tuleb pidada seaduse oluliseks rikkumiseks. Seega on leping vastavalt TsÜS § 66 lg-tele 2 ja 3 tühine ja kehtetu algusest peale. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsus tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 95 lg-te 1 ja 2 ning § 231 lg 4 nõudeid. Ringkonnakohus ei ole esimese astme kohtu otsust muutes põhjendanud, miks ta jättis arvestamata kõik teised protsessiosaliste esitatud tõendid ja väited ning lahendas asja sisuliselt vaid ÕVVTK haldusakti alusel. Hageja ei esitanud tähtaegset ja vormikohast maa tagastamise avaldust ega ka hoonete tagastamise avaldust endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse alusel. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni
24. oktoobri
25. a otsus ei tõenda maa tagastamise avalduse ja hilisema vara tagastamise avalduse väidetavat nõuetekohast ja tähtaegset esitamist. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Hageja avaldus õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaamiseks on esitatud nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Kuna ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni
26. oktoobri
27. a otsust vaidlustatud ei ole, siis on see haldusakt seaduslik ja käesoleval ajal kehtiv. Otsus hageja õigustatud subjektiks tunnistamise kohta tõendab vara tagastamise avalduse tähtaegset ja ettenähtud korras esitamist. Vara tagastamise avalduse tähtaegne ja nõuetekohane esitamine on tuvastatud ka Tallinna Halduskohtu poolt. Tallinna Halduskohtu
28. juuli
29. a otsuses märgiti, et puuduvad tõendid, et H. Kaarmann ei ole esitanud nõuetekohaseid avaldusi enne
30. märtsi
31. a. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 95 lg 1 kohaselt peab kohus seadusest juhindudes hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et ringkonnakohus on neid sätteid rikkunud. Ringkonnakohtu otsus ei vasta ka TsMS § 330 lg 4 nõuetele. Apellatsioonikohus on oma järelduse, et Tallinnas Kurni 16 krundi ja ehitiste tagastamise avaldus oli esitatud ettenähtud korras, rajanud vaid ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni
32. oktoobri
33. a otsusele, millega hageja tunnistati Kurni 16 ehitise ja krundi suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Kostja H. Joost vaidles hagile vastu, väites, et hageja ei esitanud ettenähtud korras ei maa tagastamise avaldust ega ka hoonete tagastamise avaldust. Oma väidetes tugines ta reale tõenditele, mida apellatsioonikohtu otsuses pole isegi mitte märgitud. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse, siis oleks ta pidanud otsuses põhjendama, miks ta kostjate väidetega ei nõustu, samuti kõiki kogutud tõendeid analüüsima. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
34. oktoobri
35. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Helvi Joostile
36. oktoobril
37. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. H. Jõks, L. Laarmaa, A. Kull