3-2-1-43-01

3-2-1-43-01 MÄÄRUS Tartus

1. märtsil
2. a AS Sampo Eesti Varakindlustus hagi Aleksei Malanovi vastu kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi kirjalikus menetluses
3. veebruaril
4. a AS Sampo Eesti Varakindlustus erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. novembri
6. a määruse tsiviilasjas nr II2/1273/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt toimus Tallinnas
8. aprillil
9. a liiklusõnnetuses, milles A. Malanovi juhitud sõiduk põrkas kokku teise sõidukiga. Tallinna Politseiprefektuuri
10. aprilli
11. a otsusega haldusõigusrikkumise asja tuvastati A. Malanovi süü liiklusõnnetuses. Kannatanu auto remondikulud hüvitas Kalju Kindlustuse AS, kelle õigused ja kohustused on üle läinud AS-le Sampo Eesti Varakindlustus. AS Sampo Eesti Varakindlustus palus TsK § 460 ja liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 38 lg 2 p 5 alusel kostjalt välja mõista sõiduki remondikulud 11 671 krooni ja kahjukäsitluskulud 1 751 krooni. Hageja leidis, et ta on riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Tallinna Linnakohtu kirjaga kohustati hagejat tasuma kahjukäsitluskuludelt riigilõiv 140 krooni. Hageja kohtu nõudmist ei täitnud. Tallinna Linnakohtu
12. augusti
13. a määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see hagejale. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
14. novembri
15. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata ja kohustati hagejat esitama linnakohtule
16. detsembriks
17. a riigilõivu tasumist tõendav dokument. Määruse põhjenduste kohaselt vabastatakse hageja riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 järgi riigilõivu tasumisest kuriteo või haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis. Kostja pani toime haldusõigusrikkumise. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest sõiduki remondikulude kui haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju nõudelt. Kuna kahjukäsitluskulud ei ole haldusõigusrikkumisega tekitatud varaline kahju, siis pidi hageja nõudelt tasuma riigilõivu. II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu ja linnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega Tallinna Linnakohtul võtta hagiavaldus menetlusse. Kaebuse väidete kohaselt kohustab liikluskindlustuse seadus liikluskindlustajat teostama käsitlemistoiminguid, seega kandma kulusid haldusõigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. LKS § 38 lg 1 ja 2 näeb ette käsitluskulude sissenõudmise õiguse regressi korras. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
18. novembri
19. a otsuses asuti seisukohale, et kindlustusandjal on regressi korras õigus sisse nõuda LKS § 38 lg 2 märgitud juhtudel nii liikluskahju hüvitamise kui ka juhtumi käsitlemise kulud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
20. mai
21. a määruse kohaselt hõlmab nõudeõiguse üleminek kindlustusandjale varalist kahju tekitanu vastu ka protsessiõiguses sätestatud soodustuse - olla riigilõivu tasumisest vabastatud - üleminekut. III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Samal põhjusel tuleb tühistada ka linnakohtu määrus. Kindlustusandja regressiõigus kindlustusvõtja ja sõidukit juhtinud isiku vastu on sätestatud LKS §-s 38 lg
22. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 alusel vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja kuriteoga või haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
23. mai
24. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-98 asus kolleegium seisukohale, et nõudeõiguse üleminek kindlustusandjale hõlmab ka protsessiõiguses sätestatud soodustuse - olla vabastatud riigilõivu tasumisest - üleminekut. Kostja süü on haldusõigusrikkumise asjas tuvastatud ja kindlustusandjale on üle läinud nõudeõigus kostja vastu, mistõttu kindlustusandja on riigilõivu tasumisest vabastatud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
25. novembri
26. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-00 leiti, et LKS § 38 lg 2 p-des 1-6 märgitud juhtudel on kindlustusandjal õigus regressi korras nõuda nii liikluskahju hüvitamise kui ka juhtumi käsitlemise kulutusi. Kolleegium on jätkuvalt sellel seisukohal. Kuna kahjukäsitlemise kulud tekkisid seoses haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahjuga, mille sissenõudja on riigilõivu riigituludesse tasumisest vabastatud, on sissenõudja vabastatud ka riigilõivu riigituludesse tasumisest kahjukäsitlemise kulude nõude osas. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
27. novembri
28. a määrus ja Tallinna Linnakohtu
29. augusti
30. a määrus ning saata asi Tallinna Linnakohtule menetlemiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada AS-le Sampo Eesti Varakindlustus
31. detsembril
32. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, L. Laarmaa, A. Kull