3-2-1-13-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. märtsil 2001. a Mare Aros"e hagi Vambola Aros"e vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesist

§ 19

lg 3 kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osadena, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et ühisvara koosseisu kuulub kostja hoiukontol

1. oktoobri
2. a seisuga olnud raha. Ühisvara jagamisel saab aluseks võtta üksnes kontojäägi ühisvara jagamise seisuga, mis
3. detsembril
4. a oli 184 krooni. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väitega, et ühisvarasse tuleb arvata ka Kungla 7-8 korteri sisustus. Saueaugu 1A elamu tingimusliku jagamise osas on otsus mittetäidetav. Seetõttu võib elamu jääda jagamata. V. Hageja vastus kostja kassatsioonkaebusele Hageja leidis, et kostja kaebuse rahuldamiseks puudub alus. VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Seadusel ei põhine elamu jätmine hageja omandiks juhul, kui kostja ei tasu
5. detsembriks
6. a M. Arosele 140 000 krooni. AÕS § 68 lg-st 3 tulenevalt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Seadus aga ei sätesta, et hüvitise tasumata jätmisel läheb kohustatud isikult omandiõigus varale, mille arvelt hüvitis välja mõisteti, üle isikule, kelle kasuks see välja mõisteti. Seega on otsus õige osas, millega tunnistati kostja omandiõigust elamule ja mõisteti selle arvelt välja hüvitis 140 000 krooni hageja kasuks ning ebaõige osas, mille kohaselt saab elamu omanikuks hageja, kui kostja jätab 140 000 krooni tähtpäevaks tasumata. Õige on kostja kassatsioonkaebuse väide, et ühisvara kindlaksmääramisel on kohtul jäänud tähelepanuta kostja esitatud vara jagamise ettepanekus numbriga 11 tähistatud Kungla 7-8 korteri sisustus. Samuti nähtub
7. augustil
8. a Lääne-Viru Maakohtule esitatud hageja ühisvara nimekirjast, et osa nimetatud korteris asuvast varast on jäänud jagamata. Selles osas ei vasta otsus TsMS § 227 lg-le 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kuna jagamata vara jagamisel võib muutuda

§ 19

lg 4 alusel väljamõistetav hüvitis, tuleb kohtuotsus tühistada kostjalt 39 420 krooni 77 sendi väljamõistmises. Põhjendamatud on hageja kassatsioonkaebuse väited, et kohus lähtus ühisvara jagamisel alusetult kostja esitatud vara nimekirjast, ei arvestanud ühisvarasse 30 000 krooni, mille kostja sai AS ST aktsiate müügist ja 48 000 krooni, mille kostja võttis välja küll enne abieluliste suhete lõppemist, kuid ei ole tõendanud, et see raha kulutati perekonna huvides ning jättis elamu põhjendamatult kostjale. Kolleegium leidis, et kohus võis ühisvara jagamisel aluseks võtta kostja esitatud vara nimekirjas märgitud vara ja hinnad, kuna ringkonnakohtu

1. augusti
2. a kohtuistungi protokolli kohaselt on hageja sellega nõustunud. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna pooltel ei olnud vaidlust selles, et kostja sai aktsiate müügist 30 000 krooni ja võttis pangast välja 40 000 krooni enne abielusuhete lõppemist, saanuks kohus nimetatud summad arvata ühisvarasse, kui hageja tõendanuks, et selle raha kulutas kostja üksnes enda huvides või et see raha oli kostjal pärast abielusuhete lõppemist alles. Seadusest ei tulene, et kohus peab ühisvara jagama selliselt nagu soovib abikaasa, kelle juurde jäävad poolte alaealised lapsed. Elamu jätmisel kostjale arvestas kohus pärast abielusuhete lõppemist kujunenud olukorda: elamu on ehitatud ühele perele, kasutab seda kostja, hageja kasutuses on korter Kungla 7-
3. Ringkonnakohus võis jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Poolte ühisvara jagati, kuid mitte sellisel viisil, nagu seda soovis hageja - kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 60 lg 1 lubab kohtul hagi osalisel rahuldamisel jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Õige ei ole kostja kassatsioonkaebuse väide, et elamu ja korterid pidanuks kohus jagama kaasomandi osadena. Elamu ja korterite jagamisel on kohus seadust õigesti kohaldanud.

§ 19

lg 3, mille kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena, lubab vara jagada asjadena. Samuti on ebaõige kostja kaebuse väide, et kohus pidanuks arvestama tema hoiuse ühisvarasse selle jagamise aja seisuga.

§ 18

lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kohus jagas ühisvara

1. augustil
2. a, olles tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppesid
3. oktoobril
4. a. Seega on kohus õigesti kostja hoiuse ühisvarasse arvanud abielusuhete lõppemise aja seisuga. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. septembri
6. a otsus elamu Saueaugu 1A omandiõiguse tunnistamise tingimuste osas ning osas, millega Vambola Aroselt mõisteti Mare Arose kasuks välja 39 420 krooni 77 senti. Jätta otsus muutmata osas, millega tunnistati Vambola Arose omandiõigust elamule Saueaugu 1A ja mõisteti temalt välja hüvitis 140 000 krooni Mare Arose kasuks. Jätta muutmata otsus osas, millega jagati muu ühisvara ning jäeti kohtukulud poolte endi kanda. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule korteris Kungla 7-8 asuva jagamata jäänud vara jagamiseks. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Tagastada Mare Arosele
7. oktoobril
8. a tasutud kautsjon 5005 (viis tuhat viis) krooni ja Vambola Arosele
9. oktoobril
10. a tasutud kautsjon 5974 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend neli) krooni. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik