← Eesti

3-2-1-19-01

3-2-1-19-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. märtsil
  2. a OÜ REK hagi OÜ Ranna Elamu vastu 186 213 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi kirjalikus menetluses
  3. veebruaril
  4. a OÜ REK kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. septembri
  6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/847/
  7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Pärnu Maakohtu
  8. aprilli
  9. a otsusega mõisteti OÜ-lt Ranna Elamu OÜ REK kasuks välja 186 213 krooni. Otsuse kohaselt on OÜ Ranna Elamu (endine ME Ranna) ME Mere, kelle õiguseellaseks oli Elamujaoskond Mere, õigusjärglane.
  10. jaanuaril
  11. a sõlmitud tööettevõtulepingu järgi kohustus AS REK (OÜ REK) remontima aastatel 1991-1994 Elamujaoskond Mere esitatavas nimekirjas märgitud elamuid. Elamujaoskonna
  12. detsembri
  13. a tellimuse alusel tehtud remonttööde maksumus on 229 330 krooni. Sellest 50 % tasus Pärnu Elamuamet vastavalt AS REK, ME Mere ja ME Kesklinn
  14. märtsi
  15. a kokkuleppele.
  16. aprillil
  17. a sõlmitud lepinguga kohustus ME Mere tasuma AS-le REK ülejäänud 50 % 229 330 kroonist. ME Ranna tasus
  18. aprillil
  19. a AS-le REK 21 787 krooni. Kohus leidis, et kostja on kohustatud tehtud töö eest hagejale tasuma ning mõistis kostjalt välja 92 878 krooni (114 665 - 21 787). Sauna ehituskulutuste 17 500 krooni ja hinnatõusust tuleneva kahju 55 967 krooni väljamõistmist põhjendas kohus ME Ranna nõusolekuga nimetatud summad tasuda. Tehtud tööde maksumuselt 110 378 (92 878 + 17 500) mõistis kohus kostjalt välja käibemaksu 19 868 (110 378 x 18%) krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
  20. septembri
  21. a otsusega maakohtu otsus tühistati ning uue otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt
  22. veebruaril
  23. a AS REK koostatud aktist nähtuvalt on Pärnu linna elamutes aastatel 1991-1993 tehtud remonttööde eest Elamujaoskonnal Mere maksmata 229 330 krooni. Sama summa on märgitud ME-le Mere
  24. märtsil
  25. a esitatud pretensioonis.
  26. märtsil
  27. a sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus Pärnu Elamuamet tasuma tegelikult tehtud remonttööde eest AS-le REK 50% nõutud summast, AS REK kohustus aga loobuma kõigist rahalistest nõuetest ME Mere ja Pärnu Elamuameti vastu. Kuna elamuamet täitis
  28. jaanuari
  29. a tööettevõtulepingust tuleneva kohustuse, ei saa hageja enam OÜ Ranna Elamu vastu samal lepingul põhinevaid nõudeid esitada, sest TsK § 233 lg 1 kohaselt lõpetab nõuetekohane täitmine kohustise. Kuivõrd
  30. jaanuari
  31. a lepingul põhinev kohustis oli lõppenud, ei saanud
  32. aprilli
  33. a kokkuleppest tekkida iseseisvat kohustist. Sauna ehituskulutuste 17 500 krooni rahuldamata jätmisel tugines kohus AS REK ja Elamujaoskonna Mere
  34. märtsi
  35. a lepingu p-le 8, mille kohaselt AS REK sauna ehituskulutused kompenseeritakse sauna kasutamise arvelt. Sisuliselt oli tegemist ühise tegutsemise lepinguga. TsK § 441 lg 1 kohaselt määratakse ühise tegutsemise lepinguga ettenähtud kulutuste katmise kord kindlaks lepinguga. Kuna 17 500 krooni nõue rahuldamisele ei kuulu, tuleb rahuldamata jätta ka sellest tulenev leppetrahvi 55 967 krooni nõue. II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohus rikkus TsMS §-de 227 lg 1, 95 lg 1 ja 330 lg 4 nõudeid, kui ei põhjendanud, miks ta kohustise puudumise tuvastamisel arvestab ainult
  36. märtsi
  37. a kokkuleppega, jättes tähelepanuta need tõendid, milliste alusel maakohus tuvastas kohustise olemasolu. Leides, et
  38. märtsi
  39. a kokkuleppe alusel nõutud summast 50% tasumine lõpetas kohustise nõuetekohase täitmisega, kohaldas ringkonnakohus TsK § 233 lg 1 ebaõigesti. Kuna elamuamet täitis vaid 50 % kohustusest, ei saa rääkida selle nõuetekohasest täitmisest. Ülejäänud kohustuse täitmises saavutasid AS REK ja ME Mere kokkulepe
  40. aprillil
  41. a.
  42. märtsi
  43. a leping ei ole ühise tegutsemise leping TsK § 438 mõttes. Kuna lepingu alusel sauna kasutamine ei ole tõendatud, on OÜ-l REK õigus sauna ehitustööde eest tasu nõuda. Hageja ei ole nõudnud 55 967 krooni leppetrahvina. Hageja väitis, et nimetatud summa on AS REK kahju, mille tasumise kohustus on õiendites fikseeritud. See summa ei ole seotud mitte ainult sauna ehitamise, vaid ka teiste tööde eest tasumata jätmisega. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu lõppjärelduses õige otsuse tühistamiseks. Hageja nõuded rajanesid
  44. jaanuari
  45. a elamute remontimise ja
  46. märtsi
  47. a sauna ehituskulutuste kompenseerimise ja kasutamise lepingul. Ringkonnakohus ei rikkunud protsessiõiguse norme, kui ta
  48. jaanuari
  49. a lepingul põhineva nõude rahuldamata jätmisel tugines
  50. märtsi
  51. a kokkuleppele, jättes teised tõendid tähelepanuta.
  52. märtsi
  53. a kokkuleppe alusel luges ringkonnakohus tuvastatuks, et vastavalt tegelikult teostatud remonttöödele kohustus Pärnu Elamuamet hagejale tasuma 50% ME-lt Mere nõutavast summast, hageja aga kohustus loobuma hagist ja muudest rahalistest nõuetest ME Mere vastu. Kuna kokkulepitud summa on hagejale tasutud - TsK 233 lg-st 1 tulenevalt nõuetekohane täitmine lõpetab kohustise - ei pidanud ringkonnakohus hindama teisi tõendeid, millele hageja 92 878 krooni nõudes tugines.
  54. märtsi
  55. a kokkulepe ei ole käsitatav ühise tegutsemise lepinguna. TsK § 438 lg-st 1 tulenevalt on ühise tegutsemise lepingu määratlev tunnus poolte ühine tegutsemine ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Kohtuotsuse kohaselt olid kokkuleppe sõlmimise ajaks sauna ehitustööd lõpetatud, pooled leppisid aga kokku kompenseerida hagejale sauna ehitamiseks tehtud kulutused sauna kasutamise arvelt. Kuna ei ole tuvastatud, et kostja keeldus hagejale sauna ehituskulutusi selle kasutamise võimaldamisega hüvitamast, puudus kohtul 17 500 krooni nõude rahuldamiseks alus. Kuigi ringkonnakohus on ekslikult 55 967 krooni nõuet pidanud 17 500 krooni nõudest tulenevaks leppetrahviks - hageja nõudis 55 967 krooni hinnatõusust tuleneva kahjuna, mis tema väitel tekkis
  56. jaanuari
  57. a tööettevõtulepingu alusel tehtud tööde eest saadaolevast tasust 50% mittetasumisega - on põhinõude rahuldamata jätmisel alusetu ka sellele rajatud 55 967 krooni nõue. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  58. septembri
  59. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.