← Eesti

3-3-1-9-01

Obsah (9)§ 12§ 46§ 33§ 31§ 35§ 37§ 36§ 45§ 72

3-3-1-9-01 MÄÄRUS Tartus 12. märtsil 2001 Jaan-Miikael Annuse erikaebuse läbivaatamine tähtaja ennistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salma

§ 12

lg-t 3 leides, et linnavalitsuse toimingutest tulenev õiguspärane ootus ei ole mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmisel. Üksikisik, kellele haldusakti väljastanud asutus on kirjalikult tunnistanud, et tema haldusakt ei ole kooskõlas õigusaktidega ja lubanud kohtuväliselt selle haldusakti tühistada, ei pea kahtlema selles lubaduses; Tallinna Ringkonnakohus on küll tühistanud esimese astme kohtu määruse osas, millega oli rahuldatud taotlus tähtaja ennistamiseks korralduse tühistamise nõudes, kuid on jätnud oma määruse resolutiivosas lahendamata taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Sellega on ringkonnakohus rikkunud oluliselt

§ 46lg.

1 p. 2; Ringkonnakohus pole J.-M. Annust teavitanud Tallinna Halduskohtu määrusele esitatud erikaebusest ega andnud võimalust sellele vastata. Sellega on oluliselt rikutud

§ 33lg. 1 p. 2 ja 3 ning Ts

MS §

  1. Riigikohtule esitatud vastustes paluvad Tallinna Linnavalitsus ja M. Tornius jätta erikaebuse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht
  2. Kohtutoimikutest ega -lahenditest ei nähtu, et esimese astme halduskohus või ringkonnakohus oleks käesolevas asjas kaebuse esitajale kui teisele protsessiosalisele saatnud halduskohtu määruse peale esitatud erikaebuse ärakirja. Vastavalt

§ 33lg.

1 p-dele 2 ja 3 saadab halduskohus protsessiosalistele viivitamata kirjaliku teate apellatsioonkaebuse saabumisest ühes apellatsioonkaebuse ärakirjadega ja nõuab neilt kirjalikku vastust. Ka TsMS §-st 298 tulenevalt peab kohus andma vastaspoolele võimaluse apellatsioonkaebusele vastata. Need sätted on

§ 31

lg-st 7 ja § 5 lg-st 1 tulenevalt kohaldatavad ka halduskohtu määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamisel. 2.

§ 35lg.

3 kohaselt selgitab ringkonnakohus vajadusel asja ettevalmistamise käigus välja teiste protsessiosaliste seisukohad apellatsioonkaebuse kohta. Ringkonnakohus peab kontrollima, kas halduskohus on teistele protsessiosalistele apellatsioon- või erikaebuse ärakirja saatnud. Kui halduskohus seda teinud ei ole, peab ringkonnakohus apellatsioon- või erikaebuse ärakirjad ise teistele protsessiosalistele saatma ja neilt vastust nõudma. 3. Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses sõltumata protsessiosaliste taotlustest menetluse vormi kohta (

§ 37lg.

3). Ka kirjalikus menetluses peab teistel protsessiosalistel olema võimalus apellatsioon- või erikaebuse kohta arvamust avaldada. 4.

§ 36

lg-st 1 tuleneb, et üksnes kaebuse põhjal võib ringkonnakohus asja otsustada vaid juhul, kui ta üksmeelselt leiab, et halduskohus on oluliselt rikkunud

§ 45

lg-s 1 nimetatud protsessiõiguse norme, mis toob endaga igal juhul kaasa esimese astme halduskohtu lahendi tühistamise. Sellisel juhul peab ringkonnakohus halduskohtu lahendi tühistama ja saatma asja esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kaebetähtaja alusetu ennistamine halduskohtu poolt ei ole protsessinormi rikkumine, mille puhul oleks kohaldatavad

§ 36lg.

1 ja § 45 lg. 1. Ka pole ringkonnakohus oma määruse õigusliku alusena

§ 36lg-le 1 viidanud.

  1. Erikaebusega tutvumise ja sellele vastamise võimalus on oluline protsessuaalne nõue kohtulahendi sisulise õigsuse tagamise seisukohalt. Seetõttu võis kõnealune menetlusnormide rikkumine tuua kaasa ebaõige kohtulahendi tähtaja ennistamise küsimuses. Kuna tähtaja ennistamise küsimus on ringkonnakohtus protsessiosaliste võrdsel osalusel lahendamata, ei pea Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks käsitleda tähtaja ennistamise taotluse kohta esitatud sisulisi argumente.
  2. Õige on erikaebuse esitaja väide, et tühistades osaliselt halduskohtu määruse tähtaja ennistamise küsimuses, pidi ringkonnakohus saatma asja uueks arutamiseks halduskohtule või tegema ise tähtaja ennistamise kohta uue määruse.

§ 46lg.

1 p-d 2 ja 3 on kohaldatavad ka halduskohtu määruse tühistamisel. See tuleneb

§ 31lg-st 7.

Juhindudes

§ 72lg.

1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Jaan-Miikael Annuse erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

  1. detsembri
  2. a. määrus haldusasjas nr. II-3/502/2000 ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. Määrus jõustub
  3. märtsil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.