3-1-3-4-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a. 3-1-3-4-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Ilvest vaatas
3. märtsil
4. a toimunud kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja V.N. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V.N. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
5. V.N. tunnistati Tallinna Linnakohtu
6. septembri
7. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 4 järgi süüdi selles, et ta
8. aprillil
9. a Tallinnas A tänavas tungis J.G-le kuuluvasse sõiduautosse Mazda, millest varastas autoraadio "Pioner", väärtusega 3000 krooni ning põgenes sündmuskohalt. Teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 47 alusel vabastati ta kaheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest ja määrati kriminaalhooldaja Anne Pariku järelevalve alla.
10. Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja
11. jaanuari
12. a erakorralise ettekande kohaselt ei täitnud V.N. talle KrK § 471 alusel pandud kohustusi ja tema asukoht oli teadmata. Sellest tulenevalt kuulutati V.N. Harju Maakohtu
13. jaanuari
14. a määrusega tagaotsitavaks ja määrus saadeti täitmiseks Harju Politseiprefektuuri.
15. Kriminaalhooldaja võttis
16. novembril
17. a V.N. emalt Z.N-lt seletuse, milles viimane väitis, et tema poeg oli
18. a septembris toimunud autoavarii tagajärjel halvatud ning viibis alates jaanuarist
19. a kuni surmani s.o
20. augustini
21. a X Haiglas. Neid väiteid kinnitavad ka X Haigla teatis
22. oktoobrist
23. a ja V.N. surmatunnistus. Menetlus Riigikohtus
24. Arvestades eelkirjeldatut esitas Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv riigiprokurör Alar Kirs Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks, taotledes Tallinna Linnakohtu
25. septembri
26. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks. Kohtuvea parandamise avalduses märgitakse, et kuna V.N. viibis talle süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajal tegelikult halvatuna X Haiglas ja oli linnakohtu nimetatud otsuse tegemise ajal juba surnud, siis on kohtueelne uurimine ja kohtulik arutamine läbi viidud tuvastamata isiku suhtes, kes on kriminaalmenetluses esinenud V.N-na. Vale nime all esinenud isikule süüdistuse esitamisega ja tema süüdimõistmisega on rikutud KrMK § 124 lg 2 ja § 263 lg 1 p 2 nõudeid ning see on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes. Kohtuvea parandamise avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmist põhjendab prokurör sellega, et vastav teave jõudis prokuratuuri alles pärast kohtuotsuse jõustumisest üheaastase tähtaja möödumist. Prokurör leiab, et antud juhul ei saa siiski prevaleerida mitte menetlusõiguslikud tähtajad vaid lähtuda tuleb vajadusest heastada postuumselt V.N. põhiõiguste rikkumised.
27. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetasid nii prokurör kui ka V.N. kaitsja kohtuvea parandamise avalduses sisalduvat taotlust.
28. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab et avaldus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 1 ja §-st 779, otsustas:
29. Tühistada Tallinna Linnakohtu
30. septembri
31. a otsus V.N. süüditunnistamises KrK § 140 lg 2 p 4 järgi.
32. Saata kriminaalasi uueks kohtulikuks menetlemiseks Tallinna Linnakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist.
33. Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada. Kohtuotsus jõustub
34. märtsil
35. a , on lõplik ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg