I. süüdistuses
D., K. K. ja T-R. K. süüdistuses
Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. S. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel määratud korras, U. I. kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra kaitsealusega sõlmitud kokkuleppe alusel, E. D. kaitsja vandeadvokaat Jüri Lepik kaitsealusega sõlmitud kokkuleppe alusel, K. K. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must kaitsealusega sõlmitud kokkuleppe alusel, T-R. K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland määratud korras ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. U. I. anti kohtu alla süüdistatuna
järgi selles, et ta eeluurimise käigus tuvastamata isiku kihutamisel esitas 1999. a jaanuaris Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) X Büroole võltsitud dokumente varastatud sõiduauto Nissan Sunny omaniku vahetuse registreerimiseks, sõiduauto arvelt mahavõtmiseks ning uuesti arvelevõtmiseks. Veel anti U. I. kohtu alla
165 lg 1 järgi süüdistatuna selles, et ta andis 100 krooni altkäemaksu ARK X Büroo inspektorile M. S.-le, et viimane vormistaks varastatud sõiduauto Nissan Sunny omaniku vahetuse. 1.2. M. S. anti kohtu alla süüdistatuna
lg 1 järgi selles, et ta ARK X Büroo inspektorina, kelle ametialastesse kohustustesse kuulus sõiduki tehniline ja dokumentaalne kontrollimine, jättis U. I. palvel 100 krooni eest kontrollimata sõiduki ja isikuandmete õigsuse ning vormistas varastatud sõiduauto Nissan Sunny omaniku vahetuse. 1.3
D., keda süüdistati selles, et ta töötades ARK Y Büroo inspektorina, kelle ametiülesannete hulka kuulus sõidukite registreerimiseelse ülevaatuse ja kontrolli teostamine, jättis U. I. palvel sõiduki andmed kontrollimata ja kinnitas nende õigsust, mille tagajärjel võeti varastatud sõiduauto Nissan Sunny arvelt maha. K. K., keda süüdistati selles, et ta töötades ARK Y Büroo registreerijana, kelle ametikohustuste hulka kuulus sõidukite tehniline ja dokumentaalne kontrollimine, jättis U. I. palvel sõiduki omaniku andmed ja isikusamasuse kontrollimata ning vormistas varastatud sõiduauto arvelt mahavõtmise. T-R. K., keda süüdistati selles, et ta töötades ARK Y Büroo registreerijana, kelle ametikohustuste hulka kuulus sõidukite tehniline ja dokumentaalne kontrollimine, jättis U. I. palvel kontrollimata sõiduki markeeringu ja omaniku andmed ja vormistas mainitud varastatud sõiduauto arvelevõtmise ja registrimärgi vahetuse. Süüdistuste kohaselt rikkusid nimetatud isikud oma käitumisega EV täitevvõimu asutuse mainet ja seadsid kahtluse alla ARK tegevuse õiguspärasuse ja seaduspärasuse sõidukite riiklikul registreerimisel ning põhjustasid raske tagajärje riigi huvidele, so panid toime ametialase lohakuse. 2. Tallinna Linnakohtu 25. septembri 2000. a otsusega tunnistati U. I. süüdi
järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust,
alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest ja katseajaks määrati üks aasta. E. D., K. K. ja T-R. K. tunnistati süüdi
järgi ja kõigile neile mõisteti karistuseks rahatrahv 200 päevamäära ulatuses summas 8200 krooni. Kuriteo koosseisu puudumise tõttu mõisteti õigeks U. I. süüdistuses
S. süüdistuses
U. I. kinnitas, et ta andis 100 krooni M. S.-le selle eest, et viimane teenindas teda kiirelt väljaspool järjekorda ning M. S. kinnitas neid ütlusi. Seetõttu leidis linnakohus, et ei ole tõendatud raha andmine dokumentide ebaseadusliku vormistamise eest ning seega ei ole raha andmine käsitletav altkäemaksuna. Kohus märkis veel, et M. S. ametikohustuste hulka ei kuulunud järjekorra reguleerimine, ametiseisundi ärakasutamine aga eeldab just teo toimepanemist ametiseisundiga seotud ülesannete sfääris. Seega puudus kohtualuste käitumises kuriteokoosseis vastavalt
Linnakohus leidis, et E. D., K. K. ja T-R. K. süü oma ametialaste kohustuste täitmata jätmises sõiduauto Nissan Sunny registreerimisega seoses on tõendatud. Nad olid ametiisikuteks, kuna neile olid pandud järelevalve ülesanded ametijuhenditega, milledest nad oma töös juhindusid. Raske tagajärg riigi huvidele seisneb ARK maine kahjustamises, selle asutuse õiguspärasuse ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmises sõidukite registreerimisel ning kuna tegemist on riikliku asutusega, siis kahjustas nende tegevus ka kogu riigi huve. 3. Tallinna Linnakohtu 25. septembri 2000. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti prokurör H. Brand. Apellatsioonkaebuse esitasid TR. K., E. D. kaitsja J. Leppik ja K. K. kaitsja A. Ratso. 3.1. Prokurör taotles linnakohtu otsuse tühistamist U. I. ja M. S. õigeksmõistmise osas, U. I. süüdistunnistamist ja karistamist
S.-i süüdistunnistamist ja karistamist
Protesti põhjendas prokurör sellega, et kohtu järeldused kohtualuste õigeksmõistmisel ei vasta faktilistele asjaoludele. Veel taotles prokurör T-R. K.-le, E. D.-le ja K. K.-le
alusel lisakaristuse - kaheks aastaks riiklikes asutustes kontrollfunktsioone täitvatel ametikohtadel töötamise õiguse äravõtmine - mõistmist. 3.2. T-R. K. taotles enda õigeksmõistmist süüdistuses
3.3. E. D. kaitsja taotles kaitsealuse õigeksmõistmist süüdistuses
järgi seoses kohtu poolt kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega, kuna ametiisiku poolt mootorsõiduki ebaseadusliku registreerimise eest on seaduseandja näinud ette haldusvastutuse HÕS § 1842 järgi. Seega on alusetu sellise teo eest isiku süüditunnistamine ja karistamine kriminaalkorras. 3.4. K. K. kaitsja taotles kaitsealuse õigeksmõistmist süüdistuses
Kaebust põhjendas kaitsja sellega, et K. K. ei töötanud väidetava kuriteo toimepanemise ajal ARK-is registreerija ametikohal ja talle ei kehtinud registreerija ametijuhend. K. K. töötas sellel ajal spetsialistina ja seetõttu oli ta vaid tehniline töötaja, kellel ei olnud järelevalve ülesandeid.
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust.
lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaks aastat kuus kuud vabadusekaotust.
alusel vabastati ta tingimuslikult vabadusekaotusliku karistuse kandmisest ning kohaldati katseaega üheks aastaks. M. S. tunnistati süüdi
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust ühes riiklikes asutustes kontrollfunktsioone täitvatel ametikohtadel töötamise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks.
alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest ning kohaldati katseaega üheks aastaks. Kriminaalkolleegium märkis, et linnakohus ei ole U. I. ja M. S. õigeksmõistmisel analüüsinud ega tõendina hinnanud kohtualuste poolt menetluse erinevatel etappidel antud ütlusi altkäemaksu osas. Nii on U. I. tunnistanud, et M. S. võttis temalt paberid vastu ja lubas ära vormistada uue tehnilise passi, mille eest ta lubas 100 krooni. Kohtu hinnangul faktiliselt nii toimitigi. Kohus ei lugenud tõesteks kohtualuste ütlusi selle kohta, et raha oli antud kiire teenindamise eest, kuna mõlemad osapooled teadsid, et tegelikkuses Moskvas asuvat autot ülevaatuseks ei esitata. Seega sai M. S., kes oli ametiisik, U. I.-lt 100 krooni altkäemaksuks selle eest, et ta registreeriks autoregistris sõiduki omaniku vahetuse, ilma tegelikult auto ja omaniku andmeid kontrollimata. 4.2. E. D., K. K. ja T-R. K. mõisteti neile
Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu seisukohaga, et E. D. K. K. ja T-R. K., kes töötasid ARK Y Büroos - E. D. inspektorina ja K. K. ning T-R. K. registreerijatena -, täitsid neile riigi poolt pandud järelvalve ülesandeid lähtuvalt ARK direktori
Eeltoodu alusel asus ringkonnakohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et kohtualustele süüksarvatud tegu kattub HÕS-i § 1842 sisuga ning see välistab nende süüditunnistamise kriminaalkorras. MENETLUS RIIGIKOHTUS 5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti prokurör A. Kirs. Kassatsioonkaebuse esitasid E. D. kaitsja J. Leppik, M. S. kaitsja T. Ruus ja U. I. kaitsja T. Meidra. 5.1 Kassatsioonprotestis taotleb prokurör ringkonnakohtu otsuse tühistamist E. D., K. K. ja T-R. K. õigeksmõistmises
järgi ja selles osas kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus seoses kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega AKKS § 39 lg 2 p 1 mõttes ja arusaadava motiveeringu puudumisega AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. Prokurör leiab, et meelevaldne on ringkonnakohtu käsitlus HÕS-i § 1842 kohta antud kuriteo kontekstis, kuna haldusõigusrikkumisena toimepandud teoga " ametiisiku poolt mootorsõiduki ebaseadusliku registreerimisega - ei kaasne raske tagajärje põhjustamist. Haldusõigusrikkumisena on käsitletav vaid formaalse iseloomuga registritoimingute mittenõuetekohane teostamine, mis ei kahjusta kodanike õigusi. Võõra isiku palvel ilma auto ja omaniku andmeid kontrollimata varastatud sõiduauto suhtes registrikannete tegemine on käsitatav mitte formaalse, vaid sisulise rikkumisena, mis on hinnatav riigivõimu omavolina kriminaalõiguslikus mõttes kuriteona
Kassaatori hinnangul on ka ringkonnakohus ise tuvastanud, et E. D., K. K. ja T-R. K. käitumine põhjustas raske tagajärje riigi huvidele. Lõpptulemusena aga on ringkonnakohus asunud seisukohale, et tegemist on haldusõigusrikkumisega. Seega ei ole kassaatori arvates üheselt mõistetav, millel põhineb kohtualuste õigeksmõistmine ning see on käsitatav kohtuotsuses motiivide puudumisena AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. 5.2. Kaitsja J. Leppik taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist motiivide osas, millega tuvastati E. D. poolt haldusõigusrikkumise toimepanemine HÕS § 1842 järgi. Samuti taotleb ta, et kohtuotsusest jäetaks välja ringkonnakohtu seisukoht, et E. D. on ametiisik ning ta jättis süüliselt täitmata oma ametikohustused. 5.2.1 Kassaatori arvates ei vasta ringkonnakohtu lahend AKKS § 29 lg 4 nõuetele. Kaitsja väitel toimus ringkonnakohtus vaid E. D.-le
D. tegeliku käitumisega. Veel märgib kassaator, et AKKS § 29 lg 5 kohaselt saab apellatsioonikohus nõustuda esimese astme kohtu põhjendustega, neid mitte uuesti korrates, ainult juhul, kui ta jätab esimese astme kohtuotsuse muutmata. AKKS ei anna aga võimalust osaliselt linnakohtu poolt tuvastatud asjaoludega nõustuda ja ringkonnakohtul lasub kohustus kõiki asjaolusid ise tuvastada ja kontrollida. Käesoleval juhul on aga ringkonnakohus jõudnud tulemini, kus erinevate töökohustustega isikute ametiisikuks olemine tuvastati ühest ja samast õiguslikust alusest. Ringkonnakohus on lubamatult määratlenud erinevate isikute ametiisikuks olemise staatuse ühiselt, kuigi nad kõik tegutsesid eraldi ilma vähimalgi määral ühist eesmärki silmas pidamata. 5.2.2. Kassaatori väitel ei ole ringkonnakohus vastanud kõigile apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimustele. Nii on jäetud kummutamata apellatsioonkaebuses esitatud väide, et registreerimiseelse ülevaatuse ja registreerimistoimingute eelse kontrolli teostamine ei ole järelevalve funktsioon ja seega ei vasta antud määratlus
Ringkonnakohtu otsuses ei ole võetud ka seisukohta, kas antud auto ülevaatusel oleks võinud või saanud olla teistsugune tulemus kui auto oleks loetud kontrollituks või mitte. Samuti ei vastatud väitele, et tagajärjena ei saa käsitleda kriminaalõiguslikult riigiasutuste mainet kui mittevaralisse sfääri kuuluvat õigushüve ning käsitleda seda kriminaalõigusliku tagajärjena kaitstava objektina. Lisaks sellele ei ole kohus analüüsinud põhjuslikku seose olemasolu teo ja tagajärje vahel. 5.2.
lg 1 järgi ja kohtualune õigeksmõistmist, kuna kohtuotsus ei vasta faktilistele asjaoludele ja ebaõigesti on kohaldatud kriminaalseadust. 5.3.
5.4. U. I. kaitsja T. Meidra taotleb viitega AKKS § 64 p-dele 1 ja 3 tühistada ringkonnakohtu otsus kohtualuse süüditunnistamises
lg 1 järgi ja ta altkäemaksu andmises õigeks mõista, kuna ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ja kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. 5.4.
S. süüditunnistamises ja karistamises
Kassatsioonkaebustes esitatud seisukohad ei anna alust selles osas kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. 7.
mõttes.
lg 1 kohaselt on ametiisik isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis, kui temale on riigi või omaniku poolt pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Kohtud on piisavalt põhjendanud asjaolu, et kohtualused täitsid järelevalve ülesandeid. Kohtualuste tööülesannete puhul ei olnud tegemist vaid tehnilise tööga. ARK peab hoolitsema selle eest, et mootorsõidukid oleksid riiklikult arvel ning et nende ringlus oleks õiguslikult korrektne ja kontrollitav. Autoregistri kanne ja selle muutmine toob kaasa olulisi õiguslikke järelmeid. M. S. kui ametiisiku seisund ei sõltu sellest, millal talle ametijuhendit tutvustati. Ka siis, kui ametijuhend ei olnud tutvustamise ajaks veel ametlikult kinnitatud, leppis M. S. tööle asudes selles ametijuhendis fikseeritud tööülesannete täitmise kohustusega ning asus neid ametiisiku ülesandeid faktiliselt täitma. Sellest piisab täielikult, et lugeda ta ametiisikuks. Kohtualuste ametiisikuks olemine ei ole välistatud ka seetõttu, et ARK tegevus ei baseeru kaitsjate väitel täiesti korrektsel õiguslikul alusel. Faktiliselt täidab ARK talle riigi poolt pandud ja seadusest tulenevaid ülesandeid ning kõikidel seal tehtud toimingutel on õiguslikud tagajärjed. Süüdistustes märgitud ajal tulenesid ARK ülesanded mootorsõidukite registreerimisel Liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193) §-st 11 ja selle alusel antud teede- ja sideministri määrustest. 7.
Meidra väljenduse kohaselt "olemuselt" piisav, et sooritada ebaseaduslikke toiminguid. Summa suurus näitab vaid seda, kui odavalt või kallilt ametiisik end laseb ära osta. 7.
järgi kuulub tühistamisele kohtuotsuses motiivide puudumise tõttu, mis on kriminaalmenetluseseaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. 7.5.1.
sätestab kriminaalvastutuse ametiisiku poolt oma ametialaste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest nendesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele huvidele või riigi huvidele. HÕS § 1842 sätestab haldusvastutuse ametiisiku poolt mootorsõiduki juhiloa ebaseadusliku väljaandmise või mootorsõiduki ebaseadusliku registreerimise eest. HÕS § 6 lg 2 kohaselt võetakse isik haldusvastutusele juhul, kui see tegu vastavalt seadusele ei too kaasa kriminaalvastutust. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et kohtualustele E. D.-le, K. K.-le ja T-R. K.-le süükspandud tegu on vastavuses HÕS § 1842 sisuga ning see välistab nende süüdimõistmise
Seejuures on kohus jätnud tähelepanuta HÕS § 6 lg-s 2 sätestatu ning ei ole põhjendanud, miks käesoleval juhul ei kuulu isikud vastavalt seadusele kriminaalvastutusele. Sellise põhjenduse esitamine on aga hädavajalik, sest ainult siis võetakse isik teo eest haldusvastutusele, kui see tegu ei too vastavalt seadusele kaasa kriminaalvastutust. 7.5.2. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kuna kriminaalõiguslikult kaitstakse ka selliseid väärtusi, mis ei ole rahaliselt hinnatavad, siis tuleb vältimatult aktsepteerida kuriteo koosseisulise tunnusena mittevaralist kahju, mille hindamisel ei saa lähtuda samadest kriteeriumidest nagu varalise kahju hindamisel. Mittevaralise kahju olemasolu või selle puudumine, aga ka mittevaralise kahju kvantitatiivne mõõde (kas on tegemist tavalise, olulise või suure mittevaralise kahjuga) tuvastatakse kohtu poolt igal konkreetsel juhul eraldi. Mida käsitada mittevaralise kahjuna tavalises, olulises või suures ulatuses on fakti küsimus. Lahendamaks küsimust, millises ulatuses mittevaralise kahjuga on igal konkreetsel juhul tegemist, tuleb lähtuda sellest, kuivõrd ohtlik oli toimepandud tegu lähtudes üldisest õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest ning kuivõrd see kahjustas seadusega kaitstud õigushüve "
järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul käesolevas kriminaalasjas riigi valitsemisvõimu tegevust selle usaldusväärsust ning normaalset toimimist. Kahju ulatust võivad muuhulgas mõjustada sellised asjaolud nagu toimepanija ametiseisundi asend riigi või kohalike omavalitsuste ametikohtade hierarhias, korruptiivse tegevuse ajaline kestvus, selle ühekordsus või süstemaatilisus, põhjendamatute või õigusvastaste toimingute või otsuste toimesfääri sattunud isikute hulk ning nende lokalisatsioon kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil, tekitatud kahju laad millise tasandi võimu- või valitsemisorgani prestii"i ja autoriteeti kahjustati, millises määras nende usaldusväärsust riivati, kas ja milliseid häireid riigivõimu normaalses toimimises põhjustati jms. Seejuures tuleb arvestada, et mõnikord on tegu ja kuritegelik tagajärg üksteisest lahutamatud (näiteks on võimuesindaja ebaseaduslikud teod samaaegselt ka võimuorgani prestii"i ja autoriteedi alandamine). Sama seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud ka oma varasemas otsuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2000. a otsus nr 3-1-1-100-00 (RT III 200, 30, 323)) Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses õigesti märkinud, et HÕS § 1842 koosseis ei reglementeeri saabuvat tagajärge, kuid kahtlemata kahjustab autoregistrikeskuses sõidukite ebaseaduslik registreerimine nii ARK kui ka riigi mainet ja diskrediteerib nii organisatsiooni kui ka riiki. Samas on Ringkonnakohtu otsuses jäetud motiveerimata, miks HÕS §-s 1842 märgitud teo tagajärg kattub oma elementidelt
§-s 162 sätestatud kuriteoga põhjustatud tagajärjega. Esimesel juhul ei näe teo koosseis ette kohustuslikku tagajärje põhjustamist, kuid teisel juhul on obligatoorseks teo tagajärjeks suur varaline kahju või muu raske tagajärg. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei pidanud õigeks esimese astme kohtu põhjendusi, milles viimane leidis, et kohtualuste poolt on põhjustatud just muu raske tagajärg ehk suur mittevaraline kahju
Siinkohal peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
järgi ja saata kriminaalasi selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.