3-2-1-48-01

3-2-1-48-01 MÄÄRUS Tartus

1. märtsil
2. a Aleksander Krimanovi hagiavalduse tagastamine. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi
3. märtsil
4. a kirjalikus menetluses AS Eesti Raudtee erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. detsembri
6. a määruse tsiviilasjas nr II- 2/1170/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Aleksander Krimanov esitas
8. juunil
9. a Tallinna Linnakohtule hagi AS Eesti Raudtee vastu viivise 500 krooni saamiseks. Tallinna Linnakohus keeldus
10. juuli
11. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja tagastas selle hagejale TsMS § 149 lg 2 p 3 alusel. Määruse põhjendustel on asjas jõustunud Tallinna Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-3271/94, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Menetluses osalesid praeguste poolte õiguseelnejad AS S.K.K. ja riigiettevõte Eesti Raudtee. AS Eesti Raudtee on ümberkujundatud riigiettevõttest Eesti Raudtee. AS S.K.K. loovutas oma nõude A. Krimanovile, mis on käsitletav singulaarse õigusjärglusena. Kuna TsMS ei reguleeri singulaarset õigusjärglust, tuleb rakendada vaieldavale suhtele lähedasi suhteid reguleerivaid sätteid, milleks on TsMS § 9 lg 2 ja § 78 ehk universaalne õigusjärglus. A. Krimanov palus linnakohtu määruse tühistada. TsMS § 9 lg 2 kohaselt võib isiku õigusi ja vabadusi piirata üksnes siis, kui see võimalus on otseselt seaduses sätestatud. Linnakohus, keeldudes hagi menetlusse võtmisest, rakendas seaduse analoogiat isiku õiguste piiramiseks, millega rikkus Põhiseaduse § 15 ja TsMS § 4 lg 1 sätteid. AS S.K.K. loovutas nõude osaliselt A. Krimanovile enne AS S.K.K. hagi esitamist. Järelikult tekkis A. Krimanovil iseseisev nõudeõigus AS Eesti Raudtee vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu määruse ja saatis asja samale kohtule menetlemiseks. A. Krimanov omandas
12. veebruari
13. a ostu-müügilepinguga AS-lt S.K.K. osa võlanõudest. Käesolevas tsiviilasjas esitas A. Krimanov hagi AS Eesti Raudtee vastu
14. juunil
15. a. Asjas puuduvad andmed, et ta oleks sama nõude varem sama kostja vastu esitanud. Linnakohus asus ekslikult seisukohale, et on olemas jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuse esitas AS Eesti Raudtee. Avaldaja palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja jätta A. Krimanovi avaldus läbi vaatamata. Avaldaja leidis, et ringkonnakohus on seaduse kohaldamisel oluliselt rikkunud protsessiseaduse norme ja valesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Avaldaja arvates ei koheldud pooli ringkonnakohtus võrdselt, sest talle ei teatatud erikaebuse esitamisest ega küsitud tema vastust erikaebusele. Sellega rikkus ringkonnakohus oluliselt TsMS §-de 6, 298 ja 333 lg 1 p 3 sätteid. Samuti on avaldaja seisukohal, et asjas on olemas jõustunud kohtulahend vaidluses sama eseme kohta samadel alustel ja samade poolte vahel. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et
16. veebruari
17. a leping on esitatud hagiavalduse aluseks. Avaldaja väidab, et AS Eesti Raudtee ei ole selle lepingu pool ning sellest tulenevalt ei saa talle tekkida mingeid kohustusi lepingu poolte või kolmandate isikute ees. Linnakohus leidis õigesti, et A. Krimanov on AS S.K.K. ja RE Eesti Raudtee vahelises suhtes AS S.K.K. singulaarne õigusjärglane. III. Vastus erikaebusele Vastustaja leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja märgib, et TsMS § 166 lg 1 alusel kaasatakse kostja menetlusse pärast seda, kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud. Antud juhul ei ole linnakohus veel hagi menetlusse võtnud ja avaldajal ei ole seetõttu tekkinud osalust vaidlusaluses tsiviilmenetluses. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et AS Eesti Raudtee erikaebus on ekslikult võetud Riigikohtu menetlusse ja seepärast tuleb erikaebuse menetlus Riigikohtus lõpetada. Tulenevalt TsMS § 338 lg-st 2 võib pool ja teine protsessiosaline ringkonnakohtu määruse peale esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise õigus on selles seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. AS Eesti Raudtee sai selles menetluses protsessiosaliseks - kostjaks - ringkonnakohtu vaidlustatud määrusega. Vaidlustatud määruse peale edasi kaebamine kostja poolt ei ole seadusega ette nähtud. Samuti ei takista määrus asja edasist menetlust. Kuna ringkonnakohus saatis asja esimese astme kohtule menetlemiseks, saab AS Eesti Raudtee oma vastuväited hagile esitada asja menetlemisel. Kuna erikaebus on ekslikult menetlusse võetud, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 56 lg 1 kohaselt tagastada. Juhindudes TsMS § 335 p-st 1 ja 338 lg-st 2, kolleegium m ä ä r a s: Lõpetada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
18. detsembri
19. a määruse peale esitatud AS Eesti Raudtee erikaebuse kassatsioonimenetlus. Tagastada Advokaadibüroole Jaak Oja OÜ
20. detsembril
21. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull