) § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Hagis palus H. Tammar tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ning mõista Eesti Raadiolt välja keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest. Hagiavalduse põhjendustel ei esinenud Eesti Raadios koondamissituatsiooni. Maaelu-, sotsiaal- ja regionaalsaateid jätkatakse ja nende eetriaeg on kasvanud. Vastavalt
lg-le 2 töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu eelistatakse töötajat, kellel on paremad tööalased näitajad. Koondatava isiku väljaselgitamiseks pidanuks kostja võrdlema kõiki Vikerraadio toimetajaid. Kostja ei arvestanud, et
lg 3 järgi oli hagejal töölejäämise eelisõigus võrreldes teiste Eesti Raadio töötajatega ka pikaajalise tööstaa"i tõttu. Lepingu lõpetamisel ei pakutud hagejale teist tööd ja sellega rikkus kostja
Tallinna Linnakohtu
Töö võib ümber korraldada ka tööandja struktuuri muutmata. Kuna töö ümberkorraldamine ning vajadusel töötajate arvu vähendamine on tööandja õigus, ei saa töötaja selle otstarbekust kohtus vaidlustada. Kuna käsitletavate teemade ring ja nende maht on tööandja otsustada, ei tõenda maaelu- ja sotsiaalsaadete jätkamine, isegi kui see toimub varasemast suuremas mahus, koondamisvajaduse puudumist. Neid saateid teevad senise kolme asemel kaks toimetajat. Raadiosaadete toimetajad on kindla temaatikaga tegelevad loomingulised töötajad, kelle töö on piiritletud töölepinguliste ülesannetega. Seetõttu ei saa erineva temaatikaga tegelevaid toimetajaid käsitleda ühte ja sama tööfunktsiooni täitvate töötajatena. Seega ei rikkunud kostja
lg-s 1 sätestatut, kui koondamisele kuuluva isiku väljaselgitamisel võrdles sarnaste maaelu- ja sotsiaalsaadete kolme toimetajat. Kostja pakkus
g 2 järgi võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja ei võta pakutud teist tööd vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. juuli 2000. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Otsuse motiividel oli töölepingu lõpetamine
Hageja koondamisel ei rikutud
§-de 98 ja 99 sätteid. Töölepingu lõpetamise vajadus võib olla tingitud töö ümberkorraldamisest. Hageja töövaldkonda kuulunud raadiosaadete tegemine otsustati korraldada kahe koosseisulise toimetajaga, mis oma sisult ongi töö ümberkorraldamine. Hageja ei ole väitnud, et pärast temaga töölepingu lõpetamist tegeleb selle valdkonnaga endiselt kolm toimetajat, mistõttu koondamine oli vaid näiline. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et kuna saatekava muudatused ei võimaldanud tagada temale töölepingus kokkulepitud eetriaega - hagejal oli vaid kaks saatetundi kuus - ei olnud Eesti Raadiol majanduslikult otstarbekas jätkata sotsiaaltemaatika käsitlemist kolme koosseisulise töötajaga. Väär on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud välja selgitama, kes töötajatest on paremate tööalaste näitajatega ning analüüsima asjatundjate sellekohaseid arvamusi. Andes töölepingu lõpetamise seaduslikkusele õigusliku hinnangu, ei asu kohus tööandja asemel töötaja tööoskusi hindama. See aga ei tähenda, et tööandjal ei lasu kohustust oma vastavaid seisukohti tõendada ning kohtul kohustust tööandja väiteid kontrollida. Linnakohus on seda teinud ning oma järeldusi põhjendanud. Spetsialisti arvamus raadiosaadete vajalikkuse, sisutiheduse või kuulatavuse, samuti hageja käsitletud teemade avalik-õigusliku raadio funktsioonidesse sobivuse kohta, ei anna kohtule alust otsustuseks, et hageja on sama valdkonna kolmest toimetajast parim. Selle otsustamine on tööandja pädevuses. Kostja põhjendust, miks ta eelistas tööle jätmisel hageja kahte kolleegi, ei olnud kohtul alust mitte arvestada.
lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud enne töölepingu lõpetamist pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Hageja väited selle kohta, et arhivaari tööd ei pakutud talle seaduses ettenähtud viisil, ei anna alust töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks tunnistada. Apellatsioonikohus arvestas kostja väiteid selle kohta, et saanud hagejalt nimetatud töö pakkumisele keelduva vastuse, ei pidanud kostja vajalikuks sama tööd hagejale teistkordselt pakkuda. Et kostjal olnuks hagejale pakkuda veel teisigi töökohti, asjas tõendatud ei ole. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kostja ei tõendanud oma vastuväiteid. Tööandja oli kohustatud tõendama asjaolusid, mis puudutavad ametikohtade struktuuri, ametinimetusi ja ametikohtade täitmist konkreetsete töötajatega. Tööandja ei esitanud kohtule oma koosseisude nimekirja enne 9. aprilli 1999. a. Koondamise vajaduse tõendamiseks on tööandja kohustatud tõendama asjaolusid, mis puudutavad ametikohtade struktuuri, ametinimetusi ja ametikohtade täitmist konkreetsete töötajatega. Kuivõrd
lg 1 sätestab ka töölejäämise eelisõiguse isikutele, kes töötavad põhikohaga, peab tööandja, kes eitab kohakaaslaste tööd, tõendama kohakaaslaste puudumise ettevõttes. Kohus aktsepteeris kostja väiteid, mis ei tuginenud kogutud tõenditele. Seetõttu on ringkonnakohtu otsus vastuolus TsMS § 231 lg 4 põhimõtetega otsuse motiveerituse ja tõendatuse kohta. Kuna Eesti Raadio peadirektori
Hageja koondamine on ebaseaduslik ka seetõttu, et talle ei pakutud teist tööd vastavalt töölepingu seaduses sätestatud korrale.
lg 1 p 3 kohaselt pidanuks hageja saama koondamise kohta kirjaliku teate neli kuud enne faktilist koondamist. Teist tööd pidanuks kostja pakkuma kas koondamise teates või teises dokumendis, et hageja saanuks pakkumise üle otsustada enne koondamist. Hagejale teatati aga koondamisest temaga töölepingu lõpetamise päeval. Teist tööd talle ei pakutud. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja pidas apellatsioonikohtu otsust põhjendatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Hageja vaidlustas töölepingu lõpetamise, leides, et kostjal puudus tema koondamiseks alus ning koondamisel rikuti oluliselt protseduurireegleid. Tulenevalt
lg-st 1 võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu
p 3 alusel seoses koondamisega, kui see on tingitud töömahu vähenemisest, tootmise või töö ümberkorraldamisest, varem töötanud töötaja tööle ennistamisest või muudest asjaoludest, mis tingivad töö lõppemise. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lg-le 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mis saavad olla töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et koondamise aluseks oli töö ümberkorraldamine maaelu- ja sotsiaalsaadete tegemine kolme toimetaja asemel kahe toimetajaga. Asudes põhjendatult seisukohale, et kohus ei saa tööandja asemel välja selgitada paremate tööalaste näitajatega töötajat, on kohtud jätnud samas tähelepanuta, et vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel täitnud
lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuse eelistada tööle jätmisel töötajaid, kes töötavad tööandja juures põhikohaga, võrrelnud sama valdkonna töötajate tööalaseid näitajaid, ning nende võrdsuse korral arvestanud sama paragrahvi 3. lõikes märgitud asjaolusid. Kohtuotsusest ei nähtu, millistel alustel on töölejätmisel hagejale eelistatud teisi maaelu- ja sotsiaalsaadete toimetajaid. Seetõttu ei vasta otsus TsMS § 330 lg 4 nõuetele.
lg 2 kohustab tööandjat enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu pakkuma võimalusel töötajale teist tööd. Töötajale teise töö pakkumise kohustuse saab lugeda täidetuks, kui tööandja on teinud seda pärast koondamisest teatamist. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole hagejale seoses tema koondamisega teist tööd pakutud. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna hageja enne koondamisest teadasaamist ei soovinud arhivaari tööd, ei pidanud kostja seda uuesti pakkuma. Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
lgs 2 sätestatud kohustuse pakkuda enne töölepingu lõpetamist töötajale võimalusel teist tööd, ei saa ma päri olla kolleegiumi seisukohaga, et tööandja peab
alusel välja selgitama koondatava isiku ka juhul, kui ühele töötajatest töölepingus kokkulepitud tingimustel tööd enam anda ei ole. Hageja koondamisvajadus ei tulenenud kostja soovist töö ümber korraldada. Kostja põhjendas hageja koondamist töölepingus kokkulepitud tingimustel töö lõppemisega. Nimetatud asjaolu -lõppesid hageja toimetatud sotsiaalsaated, tema uued loomingulised projektid ei olnud kostjale vastuvõetavad tingis muutused kostja töökorralduses: sotsiaalsaateid jätkati kolme toimetaja asemel kahega. Leian, et
lg-st 1 tulenevalt saab töö lõppemist käsitada asjaoluna, mille alusel tööandja võib töötaja koondada. Eeldusel, et Eesti Raadiol on õigus vabalt otsustada oma saadete ja programmide sisu ja autorite valiku üle, oli koondatavaks töötaja, kellele tööd töölepingu tingimustel enam anda ei olnud. Kohustus võrrelda seda töötajat
§-s 99 ettenähtud alustel ja korras töötajatega, kelle töö on tööandjale olulise tähtsusega, võib kahjustada ettevõtja majandushuve: tööandja on sunnitud koondama talle vajaliku töötaja. Lisaks sellele puuduvad minu arvates isegi sama temaatikaga tegelevate raadiosaadete toimetajate sisulise töö võrdlemiseks nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed objektiivsed kriteeriumid. Eeltoodu alusel leian, et tsiviilkolleegiumi kogu koosseis pidanuks muutma Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. aprilli 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-00 väljendatud seisukohta, mille kohaselt töötaja töölejäämise eelisõigust tuleb hinnata koondamise iga aluse puhul ning asuma seisukohale, et
ei kuulu kohaldamisele, kui töö lõpeb töötaja jaoks töölepingus kokkulepitud tingimustel. J. Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.