Obsah (5)

§ 31§ 20§ 22§ 29§ 222

3-3-1-6-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. märtsil 2001 Kõpu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesist

§ 31lg.

1 p. 6 järgi jäetakse riigi omandisse riigimetsamaa.

§ 20lg.

1 järgi kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Vallavalitsuse korraldus on aluseks maa katastri moodustamisele ja ostu-müügi lepingu sõlmimisele maavanema poolt. Keskkonnaministeeriumi palvel esitas Viljandi Maavalitsus ministeeriumile

1. mail
2. a. selle maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimiku koopia. Veel leidis kaebuse esitaja, et vallavalitsuse korraldus on motiveerimata. Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
3. septembri
4. a. otsusega haldusasjas nr. 3-22/00 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlustatud korraldus on motiveeritud. Veel leidis kohus, et

sätestab, et riigile kuulunud metsamaa jäetakse riigi omandisse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega, mistõttu ei ole kuni

1. juulini
2. a. riigile kuulunud maa automaatselt riigimetsamaa.
3. detsembril
4. a. kehtinud Metsaseaduse § 31 lg. 1 järgi sai
5. juulil
6. a. riigile kuulunud maad lugeda riigimetsamaaks, kui see oli Metsaseaduse vastuvõtmise ajaks metsamaaks korraldatud. Vabariigi Valitsuse
7. septembri
8. a. määrusega nr. 226 kehtestatud maa riigi omandisse jätmise korra kohaselt tuli ka
9. juulil
10. a. riigi omandis olnud metsamaa osas läbi viia maa riigile jätmise menetlus. Vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal ei olnud nimetatud maa jäetud riigi omandisse ega alustatud ka vastavat menetlust. Viljandi Maavalitsus leidis, et vaidlusalune maa oli riigitagavaramaa ja kuulus erastamisele. Viljandi maavanem kui riigi esindaja on maa oma
11. novembri
12. a. korraldusega nr. 2751 erastanud

§ 22lg.

1 alusel ja leidnud, et see maa kuulus erastamisele.

1. detsembril
2. a. vastu võetud Metsaseadus ja
3. juulist
4. a. kehtiv

§ 20lg.

11 ei oma tagasiulatuvat jõudu. Maade tagastamisel ning maade erastamisel tuli lähtuda

sätetest ja selle alusel vastu võetud õigusaktidest. Metsaseadus ei reguleeri õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamist ja erastamist. Veel leidis kohus, et ebaõige on vallavalitsuse seisukoht, kes leidis, et Keskkonnaministeeriumil puudus õigus esitada kaebust vallavalitsuse korralduse peale, sest selle korralduse vaidlustamise õigus on maavanemal, kes on riigi esindaja. Maa riigi omandisse jätmise korra p. 4 kohaselt on maa riigi omandisse taotlejateks teiste hulgas ka ministeeriumid ja p. 5 alapunkt 3 määrab, et maa riigi omandisse jätmise otsustaja on keskkonnaminister

§ 31lg.

1 punktides 2, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud otstarbel. Seega on Keskkonnaministeerium pädev vaidlustama metsamaa erastamiset, mis kuulus

1. juulil
2. a. riigile. Keskkonnaministeerium esitas
3. septembril
4. a. apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada halduskohtuniku otsus ja teha uus otsus. Tartu Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a. otsusega rahuldati Keskkonnaministeeriumi apellatsioonkaebus, tühistati Viljandi Maakohtu halduskohtuniku otsus ja tehti asjas uus otsus, millega tühistati Kõpu Vallavalitsuse
7. detsembri
8. a. korralduse nr. 261 p. 2 osaliselt 45,6 ha maa ostueesõigusega erastamise osas. Ringkonnakohus leidis, et õige on halduskohtuniku seisukoht, et omandireformi käigus maade tagastamine, erastamine ning riigi omandisse jätmine toimub Omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Metsaseaduse sätete kohaldamine on võimalik niivõrd, kuivõrd nendele on viidatud eelpoolnimetatud õigusaktides. Samas on aga halduskohtunik kohaldanud ebaõigesti

§ 20lg.

1 ja § 31 lg. 1 p. 6.

§ 20lg.

1 järgi kuulub erastamisele maa, mida sama seaduse alusel ei tagastata ja mida ei jäeta riigi omandisse vastavalt sama seaduse paragrahvile 31.

§ 31lg.

1 p. 6 järgi jäetakse riigi omandisse riigimetsamaa.

§ 29

järgi jäetakse riigi omandisse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega sama seaduse §-s 31 lg. 1 nimetatud maa ning maa riigi omandisse jätmise korra, volitatud valitsusasutused ja riigimaa valitseja määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. Seega, enne otsustamist, kas maa kuulub erastamisele või mitte, oli vaja kindlaks teha, kas erastada soovitav maa ei kuulu tagastamisele või ei jäeta riigi omandisse. Kõpu Vallavalitsus, otsustades erastada maad, mille suhtes puudus seisukoht, kas see jäetakse riigi omandisse või mitte, rikkus

§ 20lg.

1. Maa riigi omandisse jätmise korra p. 5 alapunkti 3 kohaselt on maa riigi omandisse jätmise otsustaja keskkonnaminister, kui maa jäetakse riigi omandisse

§ 31lg.

1 punktides 2, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud otstarbel. Kuna erastatud maaüksus 45,6 ha kuulus

1. juulini
2. a. riigile, siis oleks pidanud vallavalitsus enne maatüki erastamisele asumist välja selgitama keskkonnaministri seisukoha, kas maa jäetakse riigi omandisse või mitte. Kõpu Vallavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse Viljandi Maakohtu halduskohtuniku otsuse. Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised: Ringkonnakohus leidis, et omandireformi käigus maade tagastamine, erastamine ja riigi omandisse jätmine toimub Omandireformi aluste seaduse ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alusel ja korras, kuid samas on ringkonnakohus ise tsiteerinud vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud Metsaseaduse § 31 lg. 1, põhjendamata, mis alusel oleks see säte pidanud kuuluma rakendamisele vallavalitsuse vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal. Kehtinud Maareformi seadus ei viidanud Metsaseadusele. Viljandi Maakohtu halduskohtunik kohaldas õigesti

§ 20lg.

1 ja § 31 lg. 1 p. 6. Ringkonnakohus pole selgitanud, millist

redaktsiooni ta kohaldas. Ringkonnakohtu väide, et vallavalitsus oleks pidanud enne maatüki erastamist välja selgitama keskkonnaministri seisukoha maa jätmise kohta riigi omandisse, ei tulene ühestki seadusest ega muust õigusaktist. Ringkonnakohus pole välja selgitanud, kust tuleb kaebuse esitaja väide, et erastati riigimetsamaad. Viljandi Maavalitsuse Maa-ameti juhataja k.t. I. Jaadla poolt halduskohtus antud ütluste kohaselt leidis Viljandi Maavalitsus, et vaidlusalune maa oli riigi tagavaramaa ja kuulus erastamisele. Selle tõendi vaidlustamiseks viidati korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud Metsaseadusele, kuid ringkonnakohus väitis, et Metsaseadus ei kuulu kohaldamisele. Keskkonnaministeeriumi kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ollakse seisukohal, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Tegemist ei ole Tartu Ringkonnakohtu poolt materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamisega või kohtumenetluse normi olulise rikkumisega. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1. Halduskohtusse on pöördunud Keskkonnaministeerium kaebusega Kõpu Vallavalitsuse nimetatud korralduse punkti 2 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks 45,6 ha maa ostueesõigusega erastamise osas. Seega sisuliselt vaidlustas ministeerium maa erastamise. 2.

§ 222lg.

1 järgi korraldab maa erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Ka nende eeltoimingute tegemine on riikliku haldusülesande täitmine. Seega tuleb riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel lugeda ühtseks menetluseks. Kui selles menetluses tekivad riigi ja riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsuse vahel eriarvamused, tuleb need lahendada kohases haldusmenetluses, näiteks järelevalve korras, mitte aga halduskohtumenetluses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lg. 1 järgi peab Vabariigi Valitsus valvama maavalitsuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle ning lg. 2 järgi tunnistab ta kehtetuks maavanema korraldusi, mis ei ole vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega.

1. Kõpu Vallavalitsus tegi vaidlustatud maa erastamise eeltoimingud, ta ei otsustanud selle maa erastamise küsimust. Selle maa erastamise otsustas Viljandi maavanem oma
2. novembri
3. a. korraldusega nr.
4. Kuna antud juhtumil otsustas vaidlusaluse maa erastamise maakonnas riigi huve esindav maavanem ja Keskkonnaministeerium kui riigi valitsusasutus ei nõustunud nimetatud maa erastamisega, siis ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuuluks halduskohtu pädevusse. Eelnimetatud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus tühistada ning lõpetada asja menetlus. Juhindudes HKMS §-dest 3 lg. 1 p. 1, 72 lg. 1 p. 3 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Kõpu Vallavalitsuse kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a. otsus haldusasjas nr. II-3-127/2000 ja Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
7. septembri
8. a. otsus haldusasjas nr. 3-22/00 ning lõpetada asja menetlus. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub
9. märtsil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann