← Eesti

3-4-1-5-01

Obsah (5)§ 22§ 15§ 4§ 13§ 23

3-4-1-5-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. märtsil 2001 Saare Maakohtu taotluse tunnistada Maa enampakkumisega erastamise korra punkti 25 alapunkt 1 kehtetuks läbivaatamine Riigikohtu põhiseadu

(edaspidi - MRS) § 22 lg 4 p-ga 1 ja seega ka Põhiseaduse § 3 lg-ga 1 ning § 87 p-dega 3 ja

  1. Nimelt kitsendab Korra see säte isikute ringi, kes saavad MRS § 22 lg 4 p 1 alusel osaleda erastatava maa enampakkumisel. Kuna J. Treima vastas MRS § 22 lg 4 p 1 nõuetele (ta oli omandireformi õigustatud subjekt, kellele MRS § 6 lg 2 p 3 alusel jäeti tagastamata Valjala vallas asuv maa), siis polnud komisjonil alust lugeda tema pakkumist mittenõuetekohaseks.
  2. Saare Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsusega kaebus rahuldati. Kohus jättis kohaldamata Korra punkti 25 alapunkti 1 selle vastuolu tõttu Põhiseaduse §-ga 3 ning § 87 p-dega 3 ja
  5. Saare Maakohus esitas
  6. jaanuaril 2001 Riigikohtule taotluse kontrollida Korra punkti 25 alapunkti 1 vastavust Põhiseadusele. II. ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Vaidlustatud säte
  7. Korra punkti 25 alapunkt 1 sätestab: "
  8. Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) maa taotlemisel

paragrahvi 22 lõike 4 punkti 1 alusel - kinnitatud koopia kohaliku omavalitsuse otsusest maa osalise või täieliku kompenseerimise kohta; ..................................................................................................................................................." Asjaosaliste põhjendused 5. Kohtuotsuses põhistatakse taotlust järgmiselt: 1)

§ 22

lg 4 p 1 järgi saab piiratud enampakkumisel elamu- ja sihtotstarbeta maad osta isik, kellele sama seaduse § 6 lg 2 p-des 2 kuni 4 sätestatud alustel ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil maad. Vastavalt MRS § 23 lg-le 6 erastatakse maa Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Korra punkti 25 alapunkt 1 sätestab, et MRS § 22 lg 4 p 1 alusel maa erastamisel piiratud enampakkumisel tuleb avaldusele lisada kinnitatud koopia kohaliku omavalitsuse korraldusest, et maa on osaliselt või täielikult kompenseeritud. Võrreldes

ga, on Korra viimatinimetatud sättega põhjendamatult piiratud isikute ringi, kelle on võimalus maad piiratud enampakkumisel erastada. Maa kompenseerimise otsus ei saa olla määravaks, et otsustada, kas maa on tagastamata jäetud või tagastatud. Maa osalisele tagastamata jätmisele ei tarvitse kompenseerimist erinevatel põhjustel järgneda. 2) Kuna Korra punkti 25 alapunktiga 1 on valitsus kitsendanud isikute ringi, kes saavad MRS § 22 lg 4 p 1 alusel osaleda maa enampakkumisel, siis on see säte vastuolus Põhiseaduse § 3 lg-ga 1 ning § 87 p-dega 3 ja

  2. Vabariigi Valitsuse esindaja oli kohtuistungil seisukohal, et Korra vaidlustatud säte on kooskõlas Põhiseadusega. Maad ei saa lugeda tagastatuks mitte maa tagastamise korralduse andmise hetkest, vaid tagastatud maa kandmisest kinnistusraamatusse, st omandiõiguse tekkest tagastatud maale. Maad ei saa lugeda mittetagastatuks maa mittetagastamise korralduse andmise hetkest, vaid mittetagastatava maa eest määratud kompensatsiooni kättesaamise hetkest. Maa osalise või täieliku kompenseerimise kohta vastu võetud kohaliku omavalitsuse otsuse koopia esitamine on erastamise korraldajale tõendiks, et enampakkumisega erastamise õigustatud subjektile maa osaline või täielik mittetagastamine on lõpule viidud ja et erastamise õigustatud subjekt kuulub MRS § 22 lg 4 p-s 1 sätestatud isikute ringi.
  3. Õiguskantsler leiab Riigikohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et maareform on iga konkreetse nõude ja maatüki osas lõppenud siis, kui on otsustatud maa tagastamine või kompenseerimine.

§ 22

lg 4 p 1 alusel kuulub piiratud enampakkumisel osalejate ringi "isik, kellele maad ei tagastatud ...". Kuna MRS § 22 lg 4 p-s 1 pole kasutatud terminit "kompenseeritud", siis ei anna see säte alust nõuda, et tagastamata jäetud maa peab olema kompenseeritud. Seaduse selle sätte põhjal võivad piiratud enampakkumisel osaleda ka isikud, kelle avaldus pole maareformi käigus veel lõplikult lahendatud, kuid on antud korraldus maa tagastamisest keeldumise kohta. Võrreldes

ga piirab Korra punkti 25 alapunkt 1 põhjendamatult isikute ringi, kes saavad maad piiratud enampakkumisega erastada. Kuna Korra see säte on antud volitust ületades, siis on ta vastuolus Põhiseaduse § 3 lg-ga 1 ja § 87 p-ga

  1. Korra punkti 25 alapunkt 1 tuleks tunnistada kehtetuks osas, milles ta kitsendab piiratud enampakkumisel osalejate ringi.
  2. Justiitsminister on seisukohal, et Korra punkti 25 alapunkt 1 pole vastuolus Põhiseaduse § 3 lgga 1 ja § 87 p-ga
  3. Korra see säte ei kitsenda isikute ringi, kellel vastavalt MRS § 22 lg 4 p-le 1 on õigus osta maad piiratud enampakkumisel. Kuna Maareformi seadus ei anna võimalust jätta õigusvastaselt võõrandatud maad tagastamata ilma seda kompenseerimata, siis tuleneb maa tagastamata jätmise otsusest vahetult kohustus maa kompenseerida. Korra punkti 25 alapunktis 1 nimetatud maa osalise või täieliku kompenseerimise otsuse all ei tule mõista otsustust konkreetse kompensatsiooni suuruse või kompenseerimise viisi kohta, vaid põhimõttelist otsust maa tagastamise asemel selle kompenseerimise kohta. Seega tuleb Korra punkti 25 alapunktis 1 nimetatud otsuse all mõista ka kohaliku omavalitsuse otsust maa tagastamata jätmise kohta. Samuti pole korra punkti 25 alapunkt 1 vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 3.

§ 15

lg-st 1 tulenes valitsusel nii õigus kui ka kohustus kehtestada kord maa tagastamise ja kompenseerimise otsustamiseks kohaliku omavalitsuse poolt. Valitsus on oma kohustuse täitnud ning käesoleval ajal kehtivad selles osas Vabariigi Valitsuse

  1. veebruari
  2. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kord" ja
  3. juuli
  4. a määrusega nr 216 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud maa eest kompensatsiooni määramise kord". Kohtukolleegiumi seisukoht 9.

§ 4

loeb maareformi omandireformi osaks, mis viiakse läbi Omandireformi aluste seaduses ja

s sätestatud tingimustel ja korras; maareformi suhtes rakendatakse Omandireformi aluste seadust, kui

st ei tulene teisiti. Mõlemad seadused eristavad õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist ja kompenseerimist. Omandireformi aluste seaduse § 13 lg 1 loeb vara kompenseerimise üheks aluseks selle, et vara ei tagastata.

§ 13

sätestab, et kui maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, siis kompenseeritakse see Maa hindamise seadusega sätestatud korras.

  1. Omandireformi aluste seaduse § 13 lg 7 eristab iseseisva menetlusena õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimist. Sellest, et vara tagastamise menetlus ja kompenseerimise menetlus on erinevad, lähtuvad ka Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud kaks õigusakti - Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord ja Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise kord. Tagastamise korra punkt 7 eristab vara tagastamise menetlust, mille osadeks on vara tagastamist ettevalmistav menetlus, vara tagastamise otsuse vastuvõtmine ja õigustatud subjektile vara tagastamine. Tagastamise kord reguleerib ka vara tagastamata jätmise otsustamist (punkt 58). Kompenseerimise korra punkti 2 järgi on kompenseerimise korra osadeks vara kompenseerimise menetluse alustamine, kompenseeritava vara maksumuse määramine, kompensatsiooni määramine ja õigustatud subjektile hüvitusväärtpaberite väljaandmine.
  2. Tagastamise korra loogikast tulenevalt võib maa tagastamise menetlus lõppeda valla- või linnavalitsuse tehtud maa tagastamise korraldusega (punkt 57) või maa tagastamisest keeldumise korraldusega (punkt 58). Kompenseerimismenetluse lõpuleviimiseks annab kohaliku omavalitsuse täitevorgan kompensatsiooni määramise korralduse (kompenseerimise korra punkt 33). Kõik need korraldused on kohtus eraldi vaidlustatavad. Kompenseerimiskorralduse kohtukorras tühistamine ei mõjuta tagastamisest keeldumise korralduse kehtivust.
  3. Tagastamise korra punkti 58 järgi peab maa tagastamisest keeldumise korralduses olema märgitud maa tagastamata jätmise põhjus ja seaduslik alus viitena MRS § 6 lg 2 vastavale punktile. Tagastamise kord ei nõua, et maa tagastamisest keeldumise korralduses tuleb näidata, et maa kompenseeritakse.
  4. Tavaliselt jõuab kompenseerimismenetlus lõpule sellega, et õigustatud subjektile antakse hüvitusväärtpaberid (vt näiteks kompenseerimise korra punkti 2 alapunkt 4). Võimalik on ka kompenseerimismenetluse teistsugune lõpp. ORAS § 13 lg 7 sätestab: "Õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud vara kompenseerimise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja kompenseerimismenetlus lõpetatakse. Kui õigustatud subjekt ei esita mõjuva põhjuseta kuue kuu jooksul pärast kompenseerimise otsustamist avaldust kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberiarvele, kompenseerimismenetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tühistatakse." Sellele sättele teeb viite ka kompenseerimise korra punkti 33 lõige
  5. Siit järeldub, et tagastamismenetlus ei saa lõppeda kompensatsiooni tegeliku kättesaamisega või kompenseerimiskorralduse tühistamisega. Tegemist on omandireformi raames toimuvate erinevate menetlustega, mis viiakse lõpule erineval viisil ja mis teenivad erinevaid eesmärke. 14.

§ 22

lg 4 p 1 sätestab, et piiratud enampakkumisel saab elamumaad ja sihtotstarbeta maad osta isik, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil maad osaliselt või tervikuna sama seaduse § 6 2. lõike punktides 2 kuni 4 sätestatud alustel. Korra punkti 25 alapunkt 1 aga nõuab, et piiratud enampakkumisel osalemise avaldusele lisataks kinnitatud koopia kohaliku omavalitsuse otsusest maa osalise või täieliku kompenseerimise kohta. Viimatinimetatud säte võtab isikutelt, kellele pole tagastamata jäetud maad kompenseeritud, võimaluse osaleda maa piiratud enampakkumisel. Vaevalt vastaks MRS § 22 lg 4 p 1 eesmärgile see, et isik, kes soovib kunagi osaleda piiratud enampakkumisel, läbiks kompenseerimismenetluse. Kui seostada õigus osaleda maa piiratud enampakkumisega erastamisel maa kompenseerimisega, siis ei saa enampakkumisel osaleda isik, kellele pole veel jõutud kompensatsiooni määrata. Kompenseerimise kiirus on sätestatud kompenseerimise korraga. Selle punkti 7 lõike 2 järgi on kompenseerimismenetluse tähtajaks kolm kuud, arvates otsusest kompenseerimismenetluse alustamise kohta. Lõike 3 järgi tuleb menetlust alustada ühe kuu jooksul vara mittetagastamise otsustamisest. Kompenseerimismenetluse kiirus ei sõltu aga õigustatud subjektist. See seab isikud, kellele õigusvastaselt võõrandatud maa on kompenseeritud, ja isikud, kellele pole seda veel jõutud kompenseerida, ebavõrdsesse olukorda. Viimastel puudub võimalus osaleda neile meelepärase maatüki enampakkumisel. Võib isegi juhtuda, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuv erastamisele kuuluv maa erastatakse enne, kui õigustatud subjektile jõutakse maa kompenseerida. Samuti võib isik, kes on leppinud vara tagastamata jätmisega, erinevatel põhjustel olla mitte huvitatud kompensatsioonist ja loobuda sellest. Pole õige võtta talt võimalust osaleda maa enampakkumisel. Õigustatud subjekt võib mitte nõustuda kompensatsiooni suurusega ja vaidlustada selle kohtus. Jääb arusaamatuks, mis tõenduslik tähendus on vaidlustatud kompenseerimiskorraldusel. Ka võib kompenseerimiskorraldus olla tühistatud enne enampakkumismenetluses otsuse tegemist. Sellest loogikast lähtudes tuleb maa piiratud enampakkumisega erastamisel osalemise õigus seostada maa tagastamata jätmisega, mitte aga kompenseerimismenetluse läbimisega. 15.

§ 23lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Volitus kehtestada erastamise kord ei välista iseenesest võimalust määrata, milliseid dokumente tuleb esitada seaduses sätestatud asjaolude tõendamiseks. Antud juhul on aga valitsus määrusega kehtestanud täiendava tingimuse, mida seadus ei sätesta. Korra punkti 25 alapunktis 1 nimetatud maa kompenseerimise korraldusega saab küll tõendada seda, et maad ei tagastatud, kuid maa tagastamata jätmise piisavaks tõendiks on linna- või vallavalitsuse korraldus, millega maa jäeti tagastamata.

  1. Kuna Korra punkti 25 alapunktiga 1 kehtestati maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks tingimus, mida seaduses pole sätestatud, siis on Korra see säte vastuolus MRS § 22 lg 4 p-ga
  2. Ka on valitsus, kehtestades Korra punkti 25 alapunkti 1, ületanud MRS § 23 lg-s 6 sätestatud delegatsiooninormi. Seepärast on Korra punkti 25 alapunkt 1 vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 6, mille järgi Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Korra punkti 25 alapunkt 1 on vastuolus ka Põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lausega, mis sätestab, et Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 lg 1 p-st 2, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o t s u s t a b: Tunnistada Vabariigi Valitsuse
  3. novembri
  4. a määrusega nr 268 kinnitatud Maa enampakkumisega erastamise korra punkti 25 alapunkt 1 kehtetuks. Otsus jõustub väljakuulutamisest, on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Tõnu Anton

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.