Obsah (7)

§ 139§ 140§ 15§ 40§ 41§ 45§ 141

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. märtsil 2001. a 3-1-3-2-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas 27. veebruaril 2001.

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A.J. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik

1. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistati A.J. Tallinna Linnakohtu
2. detsembri
3. a otsusega süüdi ja teda karistati

§ 140

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kaheaastase vabadusekaotusega ning

§ 15lg 2 - § 141 lg 2 p-de 2, 3, 4 ja 41 järgi kuueaastase vabadusekaotusega.

Vastavalt

§ 40

lg-le 1 loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti A.J-le kuus aastat vabadusekaotust.

§ 41lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 16.

jaanuari 1998. a otsusega mõistetud kandmata karistus ning tema lõplikuks karistuseks loeti kuus aastat ja 8 kuud vabadusekaotust.

§ 45kohaselt loeti karistuse hulka vahi all viibitud aeg 2.

juunist

1. a kuni
2. veebruarini
3. a, s.o 7 kuud ja 29 päeva. Kohtuotsuse alusel kuulus ärakandmisele 6 aastat ja 1 päev vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistusaja alguseks märgiti
4. august
5. a.
6. Järgnevalt on A.J. süüdi tunnistatud ja karistatud Tallinna Linnakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi üheaastase,

§ 140

lg 2 p-de 1-4 järgi üheaastase ja kuuekuulise vabadusekaotusega ning

§ 141lg 2 p-de 1-4 järgi kaheksa-aastase vabadusekaotusega.

Vastavalt

§ 40lg-le 1 mõisteti A.J.

lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaheksa aastat vabadusekaotust. Juhindudes

§ 40lg-st 3 loeti talle Tallinna Linnakohtu 2.

detsembri

1. a otsusega mõistetud karistus, kui kergem, kaetuks käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusega ning tema lõplikuks karistuseks loeti kaheksa aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks märgiti
2. august
3. a. Selle otsusega mõisteti A.J. süüdi ajavahemikus
4. märtsist
5. a kuni
6. veebruarini
7. a toimepandud kuritegude eest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. märtsi
9. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
10. jaanuari
11. a otsus sisuliselt muutmata. A.J-le

§ 40lg 3 järgi mõistetud lõpliku karistuse hulka loeti tema vahi all viibitud aeg 2.

juunist

1. a kuni
2. veebruarini
3. a, s.o 7 kuud ja 29 päeva.
4. Tallinna Linnakohtu
5. juuni
6. a otsusega tunnistati A.J. süüdi

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks.

Vastavalt

§ 40lg-le 3 liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 2.

detsembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 aastat 2 kuud ja 23 päeva). A.J. lõplikuks karistuseks mõisteti seitse aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
2. august
3. a. Selle kohtuotsusega tunnistati A.J. süüdi 2.-
4. augustil
5. a toime pandud salajastes vargustes. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. septembri
7. a otsusega korrigeeriti Tallinna Linnakohtu
8. juuni
9. a otsust kohtualuselt väljamõistetud tsiviilhagi osas, muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata. Samal päeval tehtud määrusega määras ringkonnakohus A.J-le mõistetud karistuse ärakandmise kohaks kinnise vangla. Menetlus Riigikohtus
10. Tallinna Linnakohtu
11. juuni
12. a otsuse peale esitas riigiprokurör Andres Ülviste avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotletakse kohtuotsuse tühistamist A.J-le

§ 40

lg 3 järgi lõpliku karistuse mõistmise osas ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist samale kohtule teises kohtukoosseisus. 4.1 Prokurör leiab oma avalduses, et Tallinna Linnakohus, võttes 5. juuni 2000. a otsuses A.J-le

§ 40lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmisel aluseks Tallinna Linnakohtu 2.

detsembri

1. a otsusega mõistetud karistuse, mitte aga sama kohtu poolt
2. jaanuaril
3. a otsusega mõistetud karistuse, kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust.

§ 40lg-s 3 sätestatu ebaõige kohaldamine on toonud kaasa olukorra, kus A.J.

suhtes tehtud Tallinna Linnakohtu

1. juuni ja
2. jaanuari
3. a kohtuotsustega mõistetud karistused on jäänud liitmata. 4.2 Lisaks eeltoodule märgib avaldaja, et Tallinna Linnakohus arvestas
4. juuni
5. a otsusega ajavahemiku
6. augustist
7. a kuni
8. juuni
9. a teistkordselt A.J. kantud karistuse hulka, sest nimetatud ajavahemik oli juba Tallinna Linnakohtu
10. detsembri
11. a otsusega kandmisele kuuluvast karistusest maha arvestatud.
12. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles prokurör kohtuvea parandamise avalduse rahuldamist. Kaitsja aktsepteeris kohtuotsuste konkurentsi käsitlemisel tehtud vigu.
13. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasjades A.J. suhtes koostatud kohtulahendite ja nende aluseks olevate materjalidega leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.1 Enne
14. augustil
15. a toimunud vahistamist oli A.J. paljukordselt ja grupiliselt toime pannud varavastaseid kuritegusid, mille uurimine jätkus kolmes eraldi kriminaalasjas ja mis lahendati Tallinna Linnakohtu
16. detsembri
17. a,
18. jaanuari
19. a ja
20. juuni
21. a kohtuotsustega. Kohtu järeldused neist kahes varasemas kohtulahendis tulenevad tuvastatud tehioludest ja nõuetekohane on ka A.J-le kuritegude kogumi eest mõistetud karistus. Ekslik on aga Tallinna Linnakohtu
22. jaanuari
23. a otsust muutev seisukoht Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. märtsi
25. a kohtuotsuses, millega A.J-le mõistetud vabadusekaotust lühendati teistkordselt (7 kuud ja 29 päeva) eelvangistuses viibitud aja arvel. Sama ajavahemikku oli juba arvestatud linnakohtu
26. detsembri
27. a otsuses talle lõpliku karistuse mõistmisel. Viga sisaldav apellatsioonikohtu lahend kuulub aga eraldi kriminaalasja menetlusdokumentide hulka, mille vaidlustamiseks ei ole Riigikohtusse pöördutud. 6.2 Olulisem A.J. kriminaalõigusliku kohtlemise viga seisneb selles, et
28. juuni
29. a kohtuotsuses liitis Tallinna Linnakohus temale

§ 139

lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi mõistetud uuele karistusele

§ 40lg 3 alusel osaliselt Tallinna Linnakohtu 2.

detsembri

1. a otsusega mõistetud varasema karistuse. Seejuures jäi kohtu tähelepanuta, et konkureeriva kohtulahendina tulnuks käsitleda sama kohtu hilisemat
2. jaanuari
3. a kohtuotsust. Selles kohtulahendis, mis oli jõustunud
4. märtsil
5. a, loeti A.J-le
6. detsembri
7. a mõistetud karistus (6 aastat ja 8 kuud)

§ 40lg 3 alusel kaetuks uue raskema karistusega (8 aastat vabadusekaotust).

1. jaanuari
2. a kohtuotsust ja sellest tulenevat arvestamata jättes on Tallinna Linnakohus oma
3. juuni
4. a otsuses ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning

§ 40

lg-s 3 sätestatu ebaõige kohaldamisega on tekkinud olukord, kus jõustunud kohtuotsustega A.J. suhtes mõistetud karistused on tegelikult jäänud liitmata. Samas on A.J-le Tallinna Linnakohtu

1. detsembri
2. a otsusega mõistetud karistust alusetult liidetud kaks korda hiljem mõistetud karistusega (Tallinna Linnakohtu
3. jaanuari
4. a ja
5. juuni
6. a kohtuotsustes). Juhindudes

§ 40

lg-st 3, §-st 45, AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2; § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri
3. a kohtuotsus osas, millega jäeti Tallinna Linnakohtu
4. juuni
5. a kohtuotsus A.J. osas muutmata.
6. Tühistada Tallinna Linnakohtu
7. juuni
8. a kohtuotsus A.J-le

§ 40

lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

1. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
2. Välja mõista A.J-lt riigieelarve tuludesse 619 krooni 50 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
3. märtsil
4. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher