3-1-3-3-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil 2001 3-1-3-3-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas
2. veebruaril
3. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja M.J. süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M.J. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
4. M.J. suhtes alustati
5. oktoobril
6. a kriminaalmenetlus seoses sellega, et tema isikuna, kellel on kehtiv halduskaristus
7. jaanuaril
8. a mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis taas alkoholijoobes
9. oktoobril
10. a kella 16.00 ajal V maakonnas T-s sõiduautot VAZ 2106 riikliku numbrimärgiga X. Kriminaalasja materjalid saadeti Valga Maakohtusse kiirmenetluse korras. Kohtunik Kalju Kutsar andis
11. novembri
12. a määrusega M.J. süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi kohtu alla, leides, et esitatud kiirmenetluse materjalid on kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks piisavad.
13. Pärast kriminaalasja arutama asumist ja tuginedes KrMK § 3631 lg-le 3 tagastati kriminaalasi kohtuniku poolt
14. novembril
15. a määrusega Valga Prokuratuuri kaudu eeluurimise läbiviimiseks. Kohtumääruse kohaselt tuleb eeluurimisel selgitada, kas ja millal kohtualune tasus talle
16. jaanuaril
17. a määratud haldustrahvi. Samuti osutatakse kohtumääruses sellele, et kohtule esitatud pealiskaudsed materjalid ei võimalda lahendada M.J. süü küsimust ega mõista talle karistust. Nimelt oli M.J. Valga Maakohtu
18. augusti
19. a otsusega KrK § 195 lg 2 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud ning kolmeaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest vabastatud. Seega pani M.J. uue õigusrikkumise toime katseajal. Põhjendamaks kriminaalasja eeluurimiseks saatmist viitas kohus ka vajalike materjalide väljanõudmise võimatusele KrMK §-s 3631 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul.
20. Valga Maakohtu kohtuniku
21. novembri
22. a määruse peale esitas Valga Prokuratuuri vanemprokurör K. Taits eriprotesti, taotledes määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks.
23. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. detsembri
25. a määrusega jäeti Valga Maakohtu
26. novembri
27. a määrus muutmata ja eriprotest rahuldamata. Ringkonnakohus jättis andmata hinnangu eeluurimise vajalikkusele ja leidis, et eriprotest tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et KrMK § 3631 lg 3 alusel tehtud määrus ei sisaldu AKKS § 68 lg-s 1 fikseeritud edasikaebamisele kuuluvate kohtumääruste ammendavas loetelus. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei pidanud õigeks prokuröri poolt vaidlustatud kohtumääruse samastamist kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmise määrusega ja leidis, et need kohtumäärused erinevad teineteisest sisuliselt. Ringkonnakohtu käsitletavas määruses märgitakse, et see määrus on lõplik ja ei kuulu kassatsiooni korras edasikaebamisele või protestimisele. Menetlus Riigikohtus
28. Riigiprokurör Tatjana Tamm esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks Valga Maakohtu
29. novembri
30. a määruses ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
31. detsembri
32. a määruses. Avaldaja taotleb eelnimetatud määruste tühistamist ja kriminaalasja tagastamist Valga Maakohtule uueks sisuliseks arutamiseks. 5.1 Kohtuvea parandamise avalduse esitamist põhjendatakse kõigepealt sellega, et mõlemad vaidlustatud määrused on vastuolus kriminaalmenetluse normidega, kuid kuna ringkonnakohtu kõnealune määrus on lõplik, siis seda kassatsiooni korras vaidlustada ei saa. 5.2 Avaldaja leiab, et kohtumäärustes esitatud avaldatud seisukohad eeluurimise läbiviimise vajalikkuse kohta ei ole kooskõlas
33. juulil
34. a jõustunud kriminaalmenetluse koodeksi muudatustega. Nende muudatuste kohaselt oli kriminaalmenetlus M.J. suhtes alanud juba uurija poolt läbiviidud esimese uurimistoiminguga. Seetõttu ei saa nõustuda Valga Maakohtu tõlgendustega, et kiirmenetluse korras kohtusse saadetud asja saatmine eeluurimise läbiviimiseks tähendaks ka nüüd samamoodi nagu enne
35. juulit 2000, et kohtueelne uurimine peab algama algusest peale 5.3 Avaldaja jääb eriprotestis väljendatud seisukoha juurde, et KrMK § 3631 lg 3 korras tehtud määrus tuleks võrdsustada kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmise määrusega ning selle erikaebe korras vaidlustamine peaks toimuma AKKS § 68 lg 1 p 2 alusel. Vastasel juhul kaoks avaldaja arvates motivatsioon kiirmenetluse kohaldamiseks.
36. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas prokurör kohtuvea parandamise avalduses sisalduvat taotlust rõhutades, et ringkonnakohus oleks pidanud käsitama Valga Maakohtu
37. novembri
38. a määrust kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmise määrusena ja seetõttu oleks ta pidanud ka eriprotesti sisuliselt läbi vaatama. Kaitsja taotles avalduse rahuldamata jätmist põhjendusega, et kiirmenetlus on erimenetlus, kus ei toimi üldmenetlusele omased reeglid ja seetõttu ei ole ka kiirmenetluse käigus kriminaalasja saatmine kohtust täiendavaks eeluurimiseks erikaebe korras vaidlustatav.
39. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et kohtuvea parandamise avaldus tuleb jätta rahuldamata järgmistel motiividel. 7.1 Tuleb nõustuda avaldajaga selles, et
40. juulil
41. a jõustunud kriminaalmenetluse koodeksi muudatused, eeskätt aga KrMK § 93 lg 1 muudatus, mille kohaselt loetakse kriminaalmenetlus alanuks uurija või prokuröri esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, laienevad ka kiirmenetlusele. See, et erinevalt varasemast algab kõnealuste seadusemuudatuste järgselt kriminaalmenetlus ka kiirmenetluse puhul uurija toimingutega, nähtub ka KrMK § 363 muudatustest: kiirmenetluse sätete alusel kohtusse saadetud asjades ei kuulu enam kohtu pädevusse kriminaalasja algatamine. Eelneva pinnalt nähtub seega, et alates
42. juulist
43. a on kohtueelse menetlusega tegemist kõigis kiirmenetluse asjades. 7.2 Samas võib KrMK §-des 357 ja 358 sätestatu pinnalt väita, et seadusandja tahe on ka kriminaalmenetluse alustamist puudutavate seadusemuudatuste järgselt suunatud sellele, et kiirmenetluse kohaldamisel kulgeks menetluse kohtueelne osa kiiremini kui üldmenetluse puhul ja et need kriminaalasjad jõuaksid kiiremini kohtumenetlusse. Nii ei ole kiirmenetluse asjade kohtueelses menetluses endiselt nõutav süüdistuse esitamine ja süüdistuskokkuvõtte asemel koostatakse kiirmenetluse kokkuvõte. Vastavalt KrMK §-s 358 sätestatule on seadusandja pidanud vajalikuks kiirmenetluse asjade kohtueelses menetluses piirata ka lubatavate uurimis- ja muude menetlustoimingute ringi. 7.3 Erinevalt kohtuvigade parandamise avalduses märgitust ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates Valga Maakohtu
44. novembri
45. a määrusest võimalik välja lugeda arusaama, et kõik varasemad uurimistoimingud oleksid tühised ja et kohtueelset uurimist tuleks alustada algusest peale. Kogu varasemat kriminaalmenetlust on põhimõtteliselt võimalik tühistada üksnes teistmismenetluse tulemina. Kiirmenetluse raames kohtusse saadetud kriminaalasja tagastamine esimese astme kohtu poolt eeluurimise läbiviimiseks ei saa olla käsitatav teistmismenetluse tulemina. 7.4 Enne
46. juulit 2000 kehtinud kiirmenetluse instituudi puhul tähendas kriminaalasja eeluurimiseks saatmine samaaegselt ka kiirmenetluse lõppu. Kuna seadusandja ei ole pidanud vajalikuks otsesõnu seda seisukohta muuta, siis on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et ka käesoleval ajal tähendab kriminaalasja saatmine eeluurimise läbiviimiseks vastavalt KrMK § 3631 lg-s 3 sätestatule alati ja obligatoorselt seda, et varem kohtueelselt läbiviidud uurimis- ja muud menetlustoimingud peavad laienema täiemahuliseks eeluurimiseks ja et kiirmenetlus peaks olema lõppenud. 7.5 Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea võimalikuks nõustuda kohtuvigade parandamise avalduses märgituga, et kiirmenetluse raames kohtusse saadetud kriminaalasja tagastamine kohtu poolt eeluurimise läbiviimiseks oleks võrdsustatav üldmenetluse raames kriminaalasja täiendavaks eeluurimiseks saatmisega ja et selline kiirmenetluse raames tehtud kohtumäärus peaks olema AKKS § 68 lg 1 p 2 alusel erikaebe korras vaidlustatav. Rõhutagem, et ka enne
47. juulit 2000 kehtinud kiirmenetluse instituudi puhul ei olnud kohtu poolt kriminaalasja eeluurimiseks saatmine erikaebe korras vaidlustatav. Seadusandja lähtus seejuures ilmselt arusaamast, et selle otsustamine, kas kriminaalasja on võimalik lahendada täiemahulise või kärbitud kriminaalmenetluse tulemina, peaks kuuluma kohtu ainukompetentsi. Seda, et seadusandja viimatikirjeldatud arusaam oleks
48. juulil
49. a jõustunud seadusemuudatuste järgselt muutunud, ei ole seaduse tekstist võimalik välja lugeda. 7.6 Jagades kohtuvigade parandamise avalduses väljendatud kartust peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada, et vastavalt KrMK § 3631 lg-s 3 otsesõnu sätestatule on kohtul õigus tagastada kriminaalasi eeluurimiseks üksnes siis, kui mingeid olulisi asjaolusid ei ole tõepoolest võimalik kohtuistungil tuvastada. Seejuures peab kriminaalasja eeluurimiseks saatmise määruses olema obligatoorselt märgitud, milliseid toiminguid on eeluurimisel vaja teha ning miks ei ole nende tegemine kohtumenetluses võimalik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
50. detsembri
51. a määrus M.J. süüdistusasjas KrK § 204 lg 3 järgi jätta muutmata ja kohtuvigade parandamise avaldus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
52. märtsil
53. a on lõplik ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher