3-2-1-35-01

3-2-1-35-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a Jevgenia Demintseva, Valentina Muratova ja Anna Gisseri hagi aiandusühistu Vi"nja vastu. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. veebruaril
4. a aiandusühistu Vi"nja kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-260/
7. Istungist võtsid osa hagejad A. Gisser ja V. Muratova ning kostja seaduslik esindaja A. Makarikov. Juures viibis tõlk L. Lomp. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Narva Linnakohtu
8. mai
9. a otsusega kohustati aiandusühistut Vi"nja 10 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist sisse lülitama
10. aastal väljalülitatud elektrienergia J. Demintseva ja A. Gisseri kruntidel ning kostjalt mõisteti A. Gisseri kasuks välja 368 krooni ja V. Muratova kasuks 2 427 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei kuulunud asjas kohaldamisele majandusministri
11. novembri
12. a määrusega kinnitatud elektrienergia tarbimise eeskirja (edaspidi eeskiri) p 7.3 ja aiandusühistu põhikirja p 3.3.
13. Kostja oleks vaidluse lahendamiseks võinud kooskõlas TsMS §-ga 4 ja TsÜS § 111 lg-ga 1 pöörduda kohtusse, kuid valis oma eesmärkide saavutamiseks hagejatelt väljapressimise. TsÜS § 108 lg 2 kohaselt ei ole oma õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohtu
14. oktoobri
15. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osas, millega kostjalt mõisteti A. Gisseri kasuks välja 368 krooni ja V. Muratova kasuks 2 427 krooni ning saadeti asi selles osas linnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jäi otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tegeles kostja vastavalt põhikirja p-le 1.3 oma liikmete aiamaade valdamise ja kasutamise soodsate tingimuste loomisega, sh elektrienergiaga varustamise organiseerimisega. Eeskirja p 7.3 ei sätesta aiandusühistu õigust lülitada aiamajade omanikel elektrienergia välja. Selline õigus oli elektrienergiaga varustajal. Vastavalt Narva Elektrivõrgu ja aiandusühistu Vi"nja vahelisele elektrivarustuse lepingule oli ühistu elektrienergia tarbija. Linnakohus kohustas õigesti kostjat elektrienergia hagejate majades sisse lülitama. Kostjalt hagejate kasuks 368 krooni ja 2 427 krooni väljamõistmine ei vastanud TsMS § 231 lg 4 nõuetele. Linnakohtu otsusest ei selgu, millise perioodi eest ja kui suures summas olid hagejad kostjale kasutatud elektrienergia eest tasunud. Kohtule esitatud tõendid olid vastuolulised. Asja uuel läbivaatamisel tuleb linnakohtul arvestada hagi aegumisega. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et eeskirja p 7.3 ei kuulunud kostja puhul kohaldamisele. Aiandusühistu territooriumil paiknevad elektriseadmed ja "võrgud olid aiandusühistu liikmete kaasomandis ja ühistu liikmed ostsid ühistult elektrienergiat. Elektrienergia tarbimise eeskirja kohaselt ei olnud aiandusühistu mitte ainult tarbija, vaid ka elektrienergiaga varustaja. Eeskirja p 1.2 kohaselt jagatakse elektriga varustajad sõltuvalt funktsioonidest elektritootjateks, elektriedastajateks ja elektrimüüjateks. Elektriedastaja ja elektrienergia müüja ülesandeid võib täita ka tarbija, kui ta varustab teisi tarbijaid oma elektrivõrgu kaudu. Kostja oli elektriedastaja, kuna ta varustas oma elektrivõrgu kaudu üksiktarbijaid. Tulenevalt eeskirja p-st 6.2 müüs kostja elektrienergiat üksiktarbijatele, kes arveldasid kostjaga oma elektriarvesti näitude alusel. Kohtud ei pööranud tähelepanu asja materjalides olevatele dokumentidele ja kostja esindaja väidetele selle kohta, et hagejad ei järginud eeskirjas ettenähtud elektritarbija kohustusi ja rikkusid ühistu põhikirja sätteid. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidasid hagejad A. Gisser ja V. Muratova ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et aiandusühistul polnud üldse õigust aiandusühistu liikme majas elektrit välja lülitada. Asjas kuulub kohaldamisele vaidluse ajal kehtinud majandusministri
16. novembri
17. a määrusega kinnitatud elektrienergia tarbimise eeskiri (tunnistatud kehtetuks majandusministri
18. märtsi
19. a määrusega nr 22), mille p 1.2 kohaselt liigitati elektriga varustajad elektritootjateks, -edastajateks ja -müüjateks. Elektriedastaja ja "müüja ülesandeid võis täita ka tarbija, kui ta oma elektrivõrgu kaudu varustas teisi tarbijaid. AÜ Vi"nja ja Narva Elektrivõrgu vahel oli sõlmitud elektrivarustuse leping. Aiandusühistu varustas majade omanikke elektrienergiaga ja temal tekkisid sellega samasugused õigused kui elektrimüüjal. Eeskirja p 7.3 järgi oli elektriga varustajal õigus katkestada elektrienergia andmine tarbijale samas punktis loetletud aluste esinemisel. Eeskirja p 7.3 alapunkti h järgi oli üheks elektrienergia andmise katkestamise aluseks tarbitud elektrienergia eest ettenähtud tähtajal tasumata jätmine. Aiandusühistu pidi eeskirjade p 6.2 kohaselt elektrimüüjale elektrienergia eest tasuma üldarvesti alusel. Ühistule pidid üksiktarbijad elektrienergia eest tasuma oma elektriarvestite näitude alusel. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus tuvastama, kas elektrienergia andmise katkestamiseks esines alus ning seejärel vaidluse lahendama. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
20. oktoobri
21. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Aleksander Makarikovile AÜ Vi"nja kassatsioonkaebuselt
22. novembril
23. a tasutud kautsjon 700 (seitsesada) krooni. T. Vernik, A. Kull, J. Luik