§-des 326-328 sätestatud õigusi. Ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et aktsiate eest täieliku tasumise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Kui kohus asus sellele seisukohale, pidanuks ta näitama, millal kohustise täitmise tähtaeg saabub. Kostja võis küll hagejale aktsiaid müüa, kuid see eeldanuks võetud kohustuse täitmist aktsiate väljalaskehinna tasumise osas AS-le Rakvere Piim. Aktsiate võõrandamise kuupäev on kostja poolt võetud kohustuse täitmise tähtpäevaks. Võetud kohustist mitte täites, säästis kostja oma vara hageja arvelt TsK § 477 mõistes. III. Kolmanda isiku kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kolmas isik AS Rakvere Piim palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tunnistas otsuses AS Rakvere Piim kui kolmanda isiku protsessiosaliseks, kuid ei teatanud tema esindajale kohtuistungi toimumise aega ega kohta. Seetõttu ei saanud kolmanda isiku esindaja osaleda 2. novembri 2000. a kohtuistungil ega teostada muid
§-s 67 sätestatud õigusi. Samuti ei saadetud kolmanda isiku esindajale apellatsioonkaebuse ärakirja ega kohtuotsust. Kolmanda isiku esindajale pole apellatsiooni raames ei suuliselt ega ka kirjalikult antud võimalust oma seisukohti esitada. IV. Vastused kassatsioonkaebustele Vastuses kostja kassatsioonkaebusele ja vastuses kolmanda isiku kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ringkonnakohtu otsus on õige ning palus jätta kaebused rahuldamata. V. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb
Hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades on apellatsioonikohus õigesti leidnud, et hageja nõuet saab käsitada ka vara alusetust säästmisest tuleneva nõudena. Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et TsK § 477 lg-te 1 ja 6 kohaldamiseks on vaja tuvastada, et isik on oma vara teise isiku arvel säästnud. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja maksis kostja eest AS-le Rakvere Piim ära viimase aktsiate märkimisel tasumata jäänud 1 414 000 krooni. Samas aga apellatsioonikohus leidis, et tõendamata on hageja arvel säästmine, sest hageja ei tõendanud aktsiate eest tasumise tähtpäeva saabumist. Apellatsioonikohtu otsus ei vasta selles osas ringkonnakohtu otsuse sisu kohta esitatavatele nõuetele. Hageja põhjendas oma väidet kostja kohustuse kohta tasuda AS-le Rakvere Piim 1 414 000 krooni tuginedes kostja 15. mai 1995. a avaldusele AS Rakvere Piim üldkoosolekule, milles kostja kohustus mitte võõrandama AS Rakvere Piim aktsiaid enne nende eest täielikku tasumist. Esimese astme kohus leidis, et sellest avaldusest kostjale kohustusi ei tekkinud. Apellatsioonkaebuses esitas hageja mitmeid argumente põhjendamaks seda, miks ta peab esimese astme kohtu sellist seisukohta ebaõigeks. Apellatsioonikohus jättis kõik hageja argumendid tähelepanuta. Sellega rikkus ringkonnakohus
lg-t 6, mis sätestab ringkonnakohtu kohustuse vastata otsuses apellatsioonkaebuse põhjendustele. Seda tuleb lugeda protsessiõiguse normi oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa apellatsioonikohtu otsuse tühistamise. Vastavalt
§-le 298 peab kohus apellatsioonkaebuse esitaja (apellant) vastaspoolele (vastustaja) andma võimaluse apellatsioonkaebusele vastata.
lg 2 p-dest 1 ja 2 tuleneb, et esimese astme kohus peab apellatsioonkaebuse ärakirja saatma nii vastustajale kui apellandi poolel osa võtnud teistele protsessiosalistele. Asja materjalidest ei nähtu, et esimese astme kohus oleks hageja apellatsioonkaebuse ärakirja kolmandale isikule AS-le Rakvere Piim saatnud. Kuna seda ei olnud teinud esimese astme kohus, siis oleks selle puuduse pidanud kõrvaldama ringkonnakohus.
lg 2 kohaselt tuleb ringkonnakohtu otsuse sissejuhatuses ära märkida ka
Selle sätte järgi tuleb otsuse sissejuhatuses muu hulgas märkida poolte ja nende esindajate nimed. Kolleegium soostub hageja kassatsioonkaebuse seisukohaga, et poole esindaja nime märkimine kohtuotsuse sissejuhatavas osas on vajalik juhul, kui esindaja võttis kohtuistungist osa. Samuti on kolleegium seisukohal, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas peab olema märgitud, kes protsessiosalistest kohtuistungist osa võttis. Ringkonnakohtu otsuse põhjal pole praegu võimalik kindlaks teha, kas protsessiosalised ringkonnakohtu istungil osalesid või ei osalenud. Hageja taotles apellatsioonikohtu istungil asja läbivaatamise edasilükkamist seoses hageja esindaja välislähetusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustikul ei põhine hageja kassatsioonkaebuse seisukoht, et ringkonnakohus oleks pidanud selle taotluse rahuldama. Ekslik on kolmanda isiku AS Rakvere Piim kassatsioonkaebuse seisukoht, et apellatsioonikohus oleks pidanud kohtuistungi toimumisest teatama tema esindajale.
lg 8 sätestab, et juriidilisele isikule loetakse kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. AS-le Rakvere Piim kohtukutse kätteandmist kassatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud. Juhindudes
p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.