3-2-1-56-01

3-2-1-56-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil
2. a Jaanus Sarve hagi Salva Kindlustuse AS vastu kohustise täitmise nõudes. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi
3. märtsil
4. a avalikul kohtuistungil Jaanus Sarve kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. detsembri
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1148/
7. Istungist võttis osa kostja esindaja vandeadvokaat A. Glikman. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sõlmis J. Sarv
8. veebruaril
9. a Salva Kindlustuse AS-ga kindlustuslepingu, millega kindlustas traktori MTZ 82,1 kindlustussummaga 70 000 krooni ja metsaveokäru We-8 koos tõstukiga We-6400 kindlustussummaga 200 000 krooni.
10. märtsil
11. a varastati kindlustatud vara. Vargusest informeeris hageja kirjaliku avaldusega kohe politseid.
12. märtsil
13. a käis hageja Salva Kindlustuse Viljandi esinduses ja teavitas kindlustusandjat suuliselt nii traktori kui tõstukiga metsaveokäru vargusest.
14. juulil
15. a teatas kostja hagejale, et talle ei hüvitata metsaveokäru vargusega tekitatud kahju, kuna ta ei teavitanud käru vargusest 14 kalendripäeva jooksul kindlustusandjat. Hageja leidis, et ta oli oma lepingujärgse teatamiskohustuse täitnud. Vastavalt kindlustuslepingule kohustub kindlustusvõtja teatama kindlustusandjale kindlustusjuhtumist 14 kalendripäeva jooksul telefoni või telefaksi ja kirja teel. Hageja palus TsK §de 162, 163, 173 lg 1 ja KS §-de 4, 9, 12 lg 1, 19 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise183 000 krooni. Tallinna Linnakohus jättis
16. juuni
17. a kohtuotsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel ei informeerinud hageja kostjat kindlustuslepingus märgitud tähtaja jooksul ja korras metsaveokäru kadumisest. Hageja teavitas kindlustusandjat
18. aprilli
19. a avaldusega traktori vargusest. Tähtust ei oma hageja hilisem seletus kohtus, et ta pidas traktori all silma ka metsaveokäru, mis hageja arvates moodustavad terviku, kuna neid kasutatakse ainult koos. Kohus asus seisukohale, et hilisem suuline seletus ei saa asendada nõuetekohaselt esitamata jäetud kirjalikku teavet, kui selles ei ole pooled kokku leppinud. Kohus leidis, et kindlustuspoliisil ja Salva Kindlustuse AS ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse üldtingimuste (Üldtingimuste) p-s 5 sätestatud kindlustusvõtja kohustus informeerida kindlustusandjat kindlustusjuhtumi saabumisest telefoni või telefaksi ja kirja teel, on tõlgendatav nii, et igal juhul on nõutav kirjalik teatamine. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis
20. detsembril
21. a linnakohtu otsuse muutmata. Tõendamist leidis, et hageja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusjuhtumist kindlustuspoliisil ja Üldtingimustes sätestatud viisil. Kuna hageja sõlmis kindlustuslepingu isiklikult, oli ta teadlik, et kindlustusobjektina käsitleti traktorit ja metsaveokäru eraldi. Seega pole põhjendatud hageja väide, et arvestades traktori ja käru komplektsust, ei pidanud ta vajalikuks käsitleda neid eraldi objektidena. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. KS § 9 sätestab imperatiivses vormis, et igal juhul, kui on saabunud kindlustusjuhtum, tekib kindlustusvõtjal hüvitise saamise õigus. Kindlustusleping, mis seab kindlustusvõtja kindlustusseadusega võrreldes halvemasse olukorda, on KS § 20 kohaselt kehtetu. Kindlustusseadus ei anna kindlustusandjale võimalust keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest piirangute seadmisega juhtumist teatamise moodustele või ajale. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Hageja tõlgendas kindlustusseadust selektiivselt ega ole arvestanud kindlustusseaduses antud legaaldefinitsioone. Ettevõtja seadmete ja masinate kindlustus on vabatahtlik kindlustusliik, milles on kindlustusandjal õigus määrata kindlustustingimused. Kostjal ei ole alust ega kohustust hüvitada hagejale metsaveokäru vargusega tekitatud kahju, kuna metsaveokäru osas ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Kindlustushüvitise väljamaksmine eeldab kindlustusjuhtumi saabumist. Kindlustusjuhtumist kirjalik teatamine on igal juhul nõutav. Telefon või telefaks tagavad operatiivsuse, kuid kirjalik teade tagab juriidiliselt korrektse aluse hüvitisnõude lahendamiseks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kohtukolleegiumi istungil palus kostja esindaja jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. KS § 9 sätestab, et kindlustusjuhtum on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal hüvitise väljamaksmise kohustus. Seega määratlevad pooled kindlustuslepingus, millised sündmused ja tingimused panevad kindlustusandjale hüvitise maksmise kohustuse ja millal kindlustusandjal on õigus väljamaksest keelduda. Pooled sõlmisid kindlustuslepingu, mille tingimuseks oli, et kindlustusvõtja teatab igal juhul kirja teel kahjujuhtumi saabumisest kindlustusandjale 14 ööpäeva jooksul. Samuti on kindlustuslepingus ette nähtud alused, mis annavad kindlustusandjale võimaluse kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda. Ringkonnakohus nõustus linnakohtus tuvastatud asjaoluga, et kindlustusobjekte oli kaks: 1) traktor, mille osas kindlustusandja maksis hüvitise ja 2) metsaveokäru koos tõstukiga. Ringkonnakohtu otsuses lükatakse ümber apellandi väide, mille kohaselt, arvestades traktori ja metsaveokäru komplektsust, ei leidnud apellant vajaliku olevat käsitleda neid objekte kirjalikus teates eraldi. J. Sarv sõlmis kindlustuslepingu isiklikult ning oli seetõttu teadlik, et kindlustusobjektidena käsitleti kindlustuslepingus traktorit ja metsaveokäru eraldi. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja ei täitnud üldtingimustes sätestatud teatamiskohustust vaidlusaluse metsaveokäru osas. Üldtingimustest (kindlustuslepingust) tuleneb, et kindlustusvõtja peab iga juhtumi saabumisest, mis võib anda alust üldtingimustest tulenevatele nõuetele, viivitamatult informeerima kindlustusandjat kas telefoni või telefaksi ja kirja teel, kirjaliku tõendusega kahju iseloomust ja suurusest. Sellest tulenevalt ei tekkinud kindlustusandjal kindlustushüvitise maksmise kohustust seoses metsaveokäru vargusega. Üldtingimuste punkti 5 kohaselt ei kanna kindlustusandja vastutust kahjustuste eest, millest ta ei olnud informeeritud 14 ööpäeva jooksul pärast nende tekkimist. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
22. detsembri
23. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa