Obsah (5)

§ 40§ 25§ 11§ 1§ 46

3-3-1-13-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. aprillil 2001 Tolliameti kassatsioonkaebuse läbivaatamine distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koossei

§-s 25 lg. 5 sätestatu olemusest. Oma seletustes möönis S. Raadik vajadust kontrollida väljastatava kauba kogust. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. detsembri
2. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse motiividega. Tolliameti Edela Tolliinspektuuri Paide Tollipunkti Türi tolliposti inspektori ametijuhendist,

st ega teistest tolliametniku tegevust reguleerivatest õigusaktidest ei tulenenud kohustust tollilaost kauba väljastamisel viibida kauba laadimise juures.

§ 40lg.

6 kohaselt vastutab tollilaost kauba väljastamise õigsuse eest tollilao pidaja. Distsiplinaarkaristus mõistetakse konkreetse süüteo eest ning tööalane iseloomustus ei ole asjassepuutuv. Tolliamet esitas 19. jaanuaril 2001 kassatsioonkaebuse, milles palub muuta Tallinna Ringkonnakohtu otsust ja teha uus otsus. Kassaator leiab: Kohtud ei ole hinnanud õigesti tollitöö spetsiifikast tulenevat vajadust tagada tollieeskirjadest kinnipidamine ning riigimaksete laekumine läbi inspektorile seatud teenistuskohustuste täitmise ja kauba kontrolli teostamise, ning rakendasid ebaõigesti materiaalõiguse normi. Tolliametnike teenistuskohustused on kindlaks määratud Avaliku teenistuse seaduse,

, ametijuhendite ja teiste õigusaktidega, mida teenistujad on kohustatud täitma.

§ 25lg.

5 kohaselt teostavad tolliametnikud tollikontrolli vastavalt oma pädevusele, kontrollides dokumente ja kaupa ning rakendades muid tollieeskirjades ettenähtud tollikontrolli meetmeid. Kauba laadimise juures viibimine on üks võimalustest kaupa kontrollida. Käesoleval juhul oli tegemist kaupade üle kontrolli teostamata jätmisega, mis on sõnaselgelt väljendatud ka Tolliameti

1. juuli
2. a. käskkirjas nr. 519-p. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvesse võetud ka Türi tollilao üliväikest töökoormust. Tolliladu teenindava inspektori roll kaupade ja dokumentide kontrollijana tuleneb otseselt nii seadusest kui ka ametijuhendist. Oma kirjaliku seletuse kohaselt mõistis S. Raadik kauba koguse kontrollimise ja selle juures viibimise vajadust. Seega mõistis ta ka, millise teo eest teda karistati. Tolliamet on õigesti kohaldanud ATS § 118 lg.
3. Käskkiri tehti S. Raadikule teatavaks tema viimasel tööpäeval, so
4. juulil 1999 ja sellele järgnevast päevast oli ta teenistusest vabastatud. S. Raadik oma kirjalikus vastuses leiab, et kohtuotsused on seaduslikud ja põhjendatud ning kohtud on materiaalõiguse norme rakendades hinnanud õigesti tollitöö spetsiifikat. Tolliametnik on tollilao pidaja tegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava organi esindaja, ta ei dubleeri laopidaja tegevust ega vastuta kauba täpse koguse tollilaost väljastamise eest.

§ 40lg.

5 alusel võib tollikontroll tollilaos oleva kauba üle toimuda vastavalt vajadusele. Eesti tolli väljakujunenud praktika kohaselt ei pea tolliametnik teostama lauskontrolli kauba tollilaost väljastamisel. Teenistusest vabastamise käskkirjast ei nähtu, millised konkreetsed teenistuskohustused jättis kaebaja täitmata ja millisest õigusaktist need tulenevad. Ametijuhend ei ole kooskõlas

ga ning pole kinnitatud Tolliameti peadirektori poolt. Teenistusest vabastamise kuupäevaks ei saa pidada käskkirjas märgitud

1. juulit 1999, kuna see oli viimane teenistuses viibimise päev. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht:
2. Avaliku teenistuse seaduse § 59 lg. 1 kohaselt peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud Avaliku teenistuse seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja lähtuma ka Avaliku teenistuse seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist.

§ 11lg.

1 kohaselt on tolliametnikud tolliasutuste ametiisikud ning neile laienevad riigiametnikele kehtestatud nõuded, õigused ja kohustused, mida on täpsustatud tollieeskirjadega.

1. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pidi S. Raadik, kes aktsepteeris kaubadeklaratsiooni, vastutama ka laost kauba täpse koguse väljastamise eest. Distsiplinaarsüütegu ATS § 84 p. 1 mõttes seisnes teenistuskohustuste põhjuseta täitmata jätmises, kuna S. Raadik ei viibinud kauba laadimise juures ega kontrollinud kauba tollilaost väljastamist. Kohtud on Tolliameti
2. juuli
3. a. käskkirja nr. 519-p õiguspärasuse ning S. Raadikule distsiplinaarkaristuse määramise seaduslikkuse hindamisel keskendunud vaidlustatud käskkirjas sisalduva süüteo kirjelduse osale "kauba laadimise juures ei viibinud" ning jõudnud järeldusele, et Tolliameti Edela Tolliinspektuuri Paide tollipunkti inspektori ametijuhendis sätestatud teenistusülesannetest ega muudest õigusaktidest ei tulenenud S. Raadiku kohustus viibida tollilaost kauba väljastamisel laadimise juures. Reeglina pole võimalik konkreetse ametikoha jaoks koostatud ametijuhendis anda ammendavat loetelu kõigist teenistusülesannetest nimetatud ametikohal ja nende täitmiseks vajalikest üksikutest toimingutest. Seega ei saa ametnik oma ülesannete täitmisel piirduda ametijuhendis sätestatu järgimisega. Ta peab oma ametikohast lähtuvalt juhinduma ka muudest õigusaktidest, millega on reguleeritud tema teenistusvaldkond.

§-st 11 lg. 1 tulenevalt täpsustatakse tolliametnike ametikohustusi tollieeskirjadega. Teenistusülesannete määratlemisel tuleb arvesse võtta ka teenistuskoha olemust ja teenistussuhete laadi. 3. Kohtud ei ole käesoleva haldusasja menetlemisel välja selgitanud, milles seisnesid vaidlusalusel juhul S. Raadiku kohustused seoses kaubadeklaratsiooni vormistamisega ning millistest tollieeskirjadest, lisaks ametijuhendile,

le ja Avaliku teenistuse seadusele, tulenesid S. Raadiku kohustused kaubadeklaratsiooni vormistamisel

1. juunil 1999 seoses kauba väljastamisega tollilaost. Jääb selgusetuks, kas tema ülesandeks oli ka kontrollida, et väljastatava kauba kogus vastaks esitatud dokumentidele.
2. Vastavalt

§-le 25 lg. 1 toimub tollikontroll ka kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamise seaduslikkuse kontrollimiseks.

§ 25lg.

5 kohaselt on tolliametnikel õigus tollikontrolli teostamiseks oma pädevuse piires kontrollida dokumente ja kaupa ning rakendada muid tollieeskirjades ettenähtud tollikontrolli meetmeid. Vastavalt

§-le 1 p. 19 mõeldakse tollikontrolli all meetmeid nende seaduste ja teiste õigusaktide täitmise tagamiseks, mille rakendamise eest vastutab toll. Käesoleval juhul tuleb ka arvestada, et väljastatud kaubaks oli alkohol, mida maksustatakse vastavalt Alkoholiaktsiisi seadusele ja mida tollisüsteemis peetakse nn riskikaubaks. 5.

§ 40lg.

5 näeb ette, et tollilao pidaja peab tollilattu paigutatud kauba üle arvestust tolli poolt aktsepteeritud viisil. Sama paragrahvi lg. 6 sätestab, et tollilao pidaja vastutab tolliladustamisel oleva (kuni 31. oktoobrini 1999 kehtinud redaktsioonis "tollilaos hoitava") kauba puutumatuse, laoarvestuse täpsuse ning temale ja laole tollieeskirjades ettenähtud tingimuste täitmise eest. Kohtud on ekslikult asunud seisukohale, et vastutus tollilaost väljastatava kauba koguse õigsuse eest lasus tollilao pidajal.

kuni 31. oktoobrini 1999 kehtinud redaktsiooni § 44 lg. 3 sätestas: "Tollideklaratsiooni aktsepteerimisel kontrollib tolliametnik isiku isikusamasust, deklarandi volitusi ja tema volitusi konkreetse kauba kohta deklaratsiooni esitamiseks."

sama redaktsiooni § 44 lg. 4 kohaselt oli deklarant pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist kohustatud esitama kauba tolliläbivaatuseks. Need sätted ei anna alust järelduseks, et vastutus tolli nõuetekohase järelevalve täitmise eest lasub tollilao pidajal.

§ 1

p. 21 kohaselt on tolliläbivaatus tolli poolt korraldatav inspekteerimine selleks, et kontrollida, kas tollile deklareeritud andmed vastavad tegelikkusele.

§ 46lg.

1 sätestab, et toll korraldab kauba tolliläbivaatust, kontrollimaks, kas kauba nimetus, päritolu, seisund, kogus ja väärtus vastavad tollideklaratsioonis esitatud andmetele. Tolli vastutus tuleneb lisaks konkreetsetele sätetele ka tolli kui institutsiooni tegevuse üldisematest eesmärkidest, milleks on tagada tollieeskirjade täitmine ja seaduses ettenähtud maksude laekumine. Asja uuel läbivaatamisel tuleb S. Raadiku tegevust hinnata vastavuses väidetava süüteo toimepanemise ajal (28. juunil 1999) kehtinud

redaktsiooniga ning välja selgitada, kas S. Raadik oli kohustatud teostama tolliläbivaatust ja kontrollima kauba koguse vastavust tollideklaratsioonis esitatud andmetele.

1. Vastavalt ATS § 118 lg. 3 toimub nimetatud paragrahvi
2. lõike alusel teenistusest vabastamine ametnikule vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Käesolevas haldusasjas on tõendatud, et teenistusest vabastamise käskkiri tehti kaebajale teatavaks
3. juulil 1999, mistõttu teenistusest vabastamise päevaks tuleb lugeda sellele järgnev päev, so
4. juuli
5. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga teenistusest vabastamise kuupäeva osas.
6. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-s 11 lg. 2 sätestatakse minimaalsed nõuded andmete osas, mis tuleb kanda dokumenti, millega vormistatakse distsiplinaarkaristus. Nimetatud sätte kolmanda punkti kohaselt peab käskkiri sisaldama süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. See tingimus on Tolliameti
7. juuli
8. a. käskkirjas nr. 519-p täidetud. TDS §-st 11 ei tulene, et käskkirjas peaks olema osundatud konkreetsetele sätetele, millest tulenevad ametniku kohustused, mille täitmatajätmises või mittenõuetekohases täitmises teda süüdistatakse.
9. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et vastavalt TDS §-le 8 lg. 1 ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Sellest sättest tulenevalt ei saa nõustuda ringkonnakohtu motiveerimata väitega, et S. Raadikule antud tööalane iseloomustus on asjasse mittepuutuv. Kuna distsiplinaarkaristuse valikul on oluline arvestada muuhulgas ka töötaja eelnevat käitumist, on karistuse määramise õiguspärasuse hindamisel kogumis koos muude asjas olevate tõenditega asjakohane arvestada ka ametniku kohta antud tööalast hinnangut. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Vastavalt HKMS §-dele 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Tolliameti kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
10. detsembri
11. a. otsus haldusasjas nr. II-3/250/00 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub
12. aprillil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel