3-1-1-32-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil
2. a 3-1-1-32-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher vaatas
3. märtsil
4. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. D. süüdistuses KrK § 2025 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. D., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Narva Linnakohtu
6. juuni
7. a otsusega tunnistati A. D. süüdi KrK § 2025 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks üks kuu aresti. Kohtualune tunnistati süüdi selles, et olles
8. veebruaril
9. a karistatud HÕS § 158 lg 1 järgi narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, tarvitas peale seda neljal korral ilma arsti ettekirjutuseta narkootikume. Kohtuotsust apellatsiooni korras ei vaidlustatud.
10. Narva Linnakohtu
11. oktoobri
12. a otsusega tunnistati A. D. süüdi KrK § 2025 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks kaks kuud aresti. A. D. tunnistati süüdi selles, et tema, olles
13. veebruaril
14. a HÕS § 158 lg 1 järgi karistatud isikuks, tarvitas
15. mail
16. a ilma arsti ettekirjutuseta narkootikume. Kohtualune tunnistas ennast täielikult süüdi. Ta palus enda suhtes kohaldada KrK § 2025 lg 2 sätteid ja ta karistusest vabastada, kuna peale
17. juuni
18. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist
19. augustil
20. a pöördus ta vabatahtlikult arsti poole ning läbib võõrutuskuuri. Kohus tuvastas, et arsti poole pöördus A. D.
21. augustil
22. a mitte sõltuvusest vabanemiseks, vaid selleks, et leevendada ravimite abil peale järjekordset narkootikumide tarbimist tekkinud vaegusi. Peale vajaliku arstiabi saamist jätkas ta aga narkootikumide tarbimist. Seega puudus kohtu hinnangul tema käitumises kindel tahe sõltuvusest vabanemiseks ja radikaalse võõrutuskuuri läbimiseks. Selle tulemusel ei hinnanud kohus A. D. käitumist kui vabatahtlikku pöördumist meditsiiniasutuse poole arstiabi saamiseks narkosõltuvusest vabanemiseks.
23. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse A. D., milles taotles enda karistusest vabastamist või karistuse kergendamist.
24. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. detsembri
26. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus pidas põhjendamatuks A. D. taotlust kohaldada tema suhtes KrK § 2025 lg 2 sätteid. Kohus viitas dr. Savini sõnadele, mille kohaselt A. D. pöördus küll arsti poole, kuid jätkas samal ajal narkootiliste ainete tarvitamist. Oma seisundi kergendamiseks pöördus kohtualune arsti poole neljal korral, kusjuures narkovastast ravi talle ei määratud, kuna sellist soovi A. D. ei avaldanud. Seejuures piirdus arstiabi vaid ühekordse abstinentsiseisundi kergendamisega. Kriminaalkolleegium asus linnakohtuga kokkulangevale seisukohale, et A. D. pöördus arsti poole mitte eesmärgiga vabaneda narkosõltuvusest, vaid oma seisundi kergendamiseks, mistõttu tema suhtes KrK § 2025 lg 2 sätted kohaldamisele ei kuulu. MENETLUS RIIGIKOHTUS
27. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. D. kaitsja I. Belugin, milles taotletakse kohtualuse vabastamist karistuse kandmisest. Kassaator väidab, et peale Narva Linnakohtu
28. juuni
29. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist pöördus A. D. vabatahtlikult X Haiglasse ning läbis talle määratud ravikuuri, mistõttu tuleks tema suhtes kohaldada KrK § 2025 lg 2 sätteid ning ta karistusest vabastada.
30. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et Narva Linnakohtu
31. oktoobri
32. a kohtuotsus ja seda käsitlev apellatsioonikohtu otsus kuuluvad tühistamisele motiividel, mida kassatsioonkaebus ei kajasta. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas on vääralt kohaldatud kriminaalseadust ning seda järgmistel kaalutlustel. Nimelt on KrK §-i 2025 lg 1 näol tegemist kuriteokoosseisuga, mis kasutab ühe kriminaliseeriva tunnusena haldusprejuditsiooni - eelnevat halduskorras karistatust. Samas näitab aga kuriteokoosseisude võrdlev analüüs, et erinevalt teistest haldusprejuditsiooni eeldavatest kuriteokoosseisudest on käesolevas sättes tegemist nii esimese astme kohtu kui ka ringkonnakohtu poolt märkamata jäänud olulise erisusega. Haldusprejuditsiooni kehtestamisel kasutab seadusandja Kriminaalkoodeksis enamasti vormelit kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust (nt KrK § 1481, KrK § 155 jt). KrK § 2025 lg-s 1 on seadusandja aga kasutanud sõnastust vähemalt teistkordselt aasta jooksul pärast halduskaristuse kohaldamist. Kriminaalkolleegiumi arvates tahab seadusandja sellega öelda, et isik peab pärast halduskaristuse kohaldamist vähemalt kaks korda tarvitama narkootikume ebaseaduslikult, enne kui teda saab võtta kriminaalvastutusele. Sellist seiskohta kinnitab kriminaalkolleegiumi hinnangul ka KrK § 2025 lg 1 grammatiline tõlgendus ning just seadusandja poolt kasutatud sõnast vähemalt lähtudes. Nimelt kui piisaks ühekordsest ilma arsti ettekirjutuseta narkootikumide tarvitamisest, poleks võimalik sellest ühest korrast vähem narkootikume tarvitada. Ka see viitab üheselt, et KrK § 2025 lg 1 puhul peab kriminaalvastutuse aluseks olema narkootikumide tarvitamine vähemalt kahel korral aasta jooksul pärast halduskaristuse kohaldamist. Eeltoodu alusel leiab kriminaalkolleegium, et A. D. tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema käitumises. 6.2 Seoses sellega ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks kommenteerida KrK § 2025 lg ga 2 seonduvat, seda enam, et käesolevaks ajaks on nimetatud säte kaotanud kehtivuse. Küll aga märgib kriminaalkolleegium, et õige oli kohtute lähtekoht, kui nad A. D.i käitumises otsisid tegelikku tahet sõltuvusest vabanemiseks ning ei käsitlenud sellena arsti poole pöördumist lihtsalt enda seisundi kergendamiseks. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
33. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
34. detsembri
35. a kohtuotsus ja Narva Linnakohtu
36. oktoobri
37. a kohtuotsus A. D. süüdistusasjas.
38. Mõista õigeks A. D. süüdistuses KrK § 2025 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
39. A. D. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
40. aprillil
41. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Rätsep Liikmed Lea Kivi, Peeter Vaher