KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. aprillil 2001. a 3-1-1-34-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas 13. märtsil 2

§ 101p 7 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T. Lutsu kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, kannatanu Margit Ree ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tunnistati Tõnu Luts süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega kuueks kuuks, KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks, KrK §

§ 144lg 1 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks, Kr

K § 128 lg 1 järgi kolme kuu arestiga ning KrK §

§ 101p 7 järgi vabadusekaotusega viieteistkümneks aastaks. Kr

K § 40 lg 1 alusel liideti need karistused osaliselt ja kuritegude kogumi eest mõisteti T. Lutsule karistuseks kakskümmend aastat vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 19.oktoobri 1998.a otsusega mõistetud kandmata karistus üks aasta vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi eest mõisteti T. Lutsu kakskümmend aastat ja kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama otsusega tunnistati süüdi ka Andrus Lutt, kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

1. T. Luts tunnistati süüdi: - KrK § 195 lg 2 järgi selles, et ta
2. detsembril
3. a kella 19.30 ajal süütas huligaansel ajendil Tartus Anne 86-11 Margit Lutsu (hiljem M. Ree) korteri välisukse ja haaras ust avama tulnud AgataKristina Reel juustest ja tõukas ta põrandale. Seda nägi pealt M. Lutsu kuue aastane poeg Kevin Luts. T. Luts tõmbas puruks telefonijuhtme, paiskas kummuli laua, lükkas ümber jõulukuuse ning viskas rõdult alla M. Lutsule kuuluva televiisori "Samsung", mille hiljem jalgadega puruks lõi. Samal õhtul süütas kohtualune kolmel korral nimetatud korteri välisukse. Kohtuotsuse kohaselt oli T. Lutsu eelkirjeldatud tegevus eriti jõhker ja küüniline, kuna oli seotud vara hävitamisega, vägivalla kasutamisega ja leidis aset kuue-aastase lapse nähes. T. Luts väljendas demonstratiivselt lugupidamatust ja tõrjuvat suhtumist kaaskodanike vastu ning võttis K. Lutsult, M. Lutsult ja A. K. Reelt koduse turvatunde. - KrK §

§ 144lg 1 järgi selles, et ta 22.

detsembril

1. a kella 19.30-st kuni kella 22-ni tulekahju tekitamise teel, võõra vara hävitamise eesmärgil üldohtlikul viisil kolmel korral süütas Tartus Anne 86-11 korteri välisukse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna korteriomanik M. Luts kustutas põlengu. - KrK § 128 lg 1 järgi selles, et ta
2. detsembril
3. a pärast kella 19.30 helistas korduvalt Tartus Anne 86-11 elavale M. Lutsule ja ähvardas teda tappa. Arvestades seda, et
4. detsembril
5. a kella 19.30 ajal oli ta tunginud nimetatud korterisse, kasutanud vägivalda A.-K. Ree kallal ning hävitanud kannatanu vara, oli M. Lutsul küllaldane alus karta ähvarduse täideviimist. - KrK §

§ 101p 7 järgi selles, et ta 24.

detsembril

1. a kella 18.30 ajal süütas Tartus Anne 86-11 korteri välisukse. Tegutsedes tahtliku tapmise eesmärgil, isiklikust vihast M. Lutsu vastu, tõukas T. Luts M. Lutsu ukse eest ära, kallas kannatanu üle kaasa toodud kergestisüttiva vedelikuga ning süütas ta välgumihklist põlema, s.t püüdis M. Lutsu tappa eriti piinaval ja julmal viisil. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kannatanu jõudis leegid kustutada. M. Lutsule tekitati ülirasked kehavigastused - tuleleegist põhjustatud kolmanda astme põletushaavad, mis moodustasid 36% kehapinnast ning milledega kaasnes põletus"okk.
2. Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualune T. Luts, kes vaidlustas enda süüdimõistmise M. Ree (varem M. Luts) tapmisega ähvardamises, tapmise katses ning kuritahtlikus huligaansuses ja palus kergendada talle mõistetud karistust.
5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri
7. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu eeltoodud otsus osaliselt. T. Luts mõisteti süüdistuses KrK §

§ 144lg 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdistuses Kr

K §

§ 101p 7 järgi mõisteti talle karistuseks kolmteist aastat vabadusekaotust. Kr

K § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja kuritegude kogumi eest mõisteti T. Lutsule karistuseks neliteist aastat ja kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele eelmise otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti T. Lutsule viisteist aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kriminaalkolleegium nõustus apellatsioonkaebuses tooduga, et vastavalt Põhiseaduse §-le 23 ei tohi isikut teist korda karistada teo eest, milles ta on vastavalt seadusele lõplikult süüdi mõistetud. Ringkonnakohus leidis, et kohtualust ei saa KrK § 195 lg 2 järgi süüdi tunnistada ja karistada uksemati ja ukse süütamise, televiisori väljaviskamise ja selle lõhkumise eest. Nimetatud õiguserikkumise kohta oli koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ning Tartu Halduskohtu

1. detsembri
2. a otsusega karistati T. Lutsu selle eest HÕS § 144 järgi. Kriminaalkolleegium tunnistas T. Lutsu KrK § 195 lg 2 järgi süüdi raseda A.-K. Ree juustest tirimises, viimase põrandale tõukamises, telefonijuhtme purustamises, laua ja kuuse ümberlükkamises, mis toimus kuue-aastase lapse silmade all. Kriminaalkolleegium leidis, et see on kvalifitseeritav kuritahtliku huligaansusena erilise jõhkruse ja küünilisuse tunnusel. Teadvalt raseda A.-K. Ree juustest rebimine ja põrandale pikali tõukamine moodustab kuritahtliku huligaansuse erilise jõhkruse tunnusel. Korteri segipaiskamise ja jõulukuuse ümberlükkamisega raseda naise ning kuue-aastase lapse juuresolekul väljendas T. Luts demonstratiivselt põlglikku ja üleolevat suhtumist üldtunnustatud kõlblusnormidesse, mis moodustab kuritahtliku huligaansuse erilise küünilisuse tunnusel. T. Lutsu õigeksmõistmist KrK §

§ 144

lg 1 järgi põhjendas ringkonnakohtu kriminaalkolleegium sellega, et korteri välisukse süütamises oli T. Luts süüdi tunnistatud juba KrK § 195 lg 2 järgi. Vara hävitamise tahtlus ja üldohtlik viis ei ole aga usaldusväärselt tõendatud. Ringkonnakohus leidis, et T. Lutsu süüditunnistamine KrK § 128 ning §

§ 101p 7 järgi on põhjendatud.

Kohtualuse süü nende kuritegude toimepanemises on usaldusväärselt tõendatud. Arvestades T. Lutsu eelnevat käitumist

1. detsembri
2. a õhtul, sh A.-K. Ree suhtes vägivalla kasutamist, oli M. Reel küllaldane alus karta tapmisähvarduse täideviimist. T. Luts nägi ette M. Ree surma saabumist, soovis seda ning järelikult tegutses otsese tahtlusega. Ringkonnakohus kergendas T. Lutsule KrK §

§ 101

p 7 järgi mõistetud karistust, kuna kuriteo katse on lõpuleviidud kuriteost laadilt kergem. Seoses T. Lutsu õigeksmõistmisega KrK §

§ 144lg 1 järgi ning karistuse kergendamisega Kr

K §

§ 101p 7 järgi kergendas ringkonnakohus ka T.

Lutsule kuritegude kogumi ja kohtuotsuste kogumi eest mõistetud lõplikku karistust. Menetlus Riigikohtus

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu T. Luts, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. 5.
4. Kassaator leiab, et kuigi ringkonnakohus leidis, et tema süüditunnistamine korteri uksemati ja ukse süütamises ning televiisori väljaviskamises ja lõhkumises KrK § 195 lg 2 järgi on ebaõige, jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse selles süüdistuses siiski muutmata. Nimetatud tegevused tulnuks kassaatori arvates süüdistusest KrK § 195 lg 2 järgi välja jätta ning mõistetud karistust sellest tulenevalt kergendada. Ringkonnakohtu otsusest aga ei nähtu, kas nimetatud tegevus on süüdistusest välja jäetud või mitte ja miks ei kergendatud mõistetud karistust. Seega leiab kassaator, et ringkonnakohtu otsuse motiveeriv osa on resolutiivosaga vastuolus. T. Luts leiab, et samast süüdistusest tuleb välja jätta ka kuuse ja laua ümberlükkamine, kuna M. Ree ja laps seda ei saanud näha ning tõendamata on tema otsene tahtlus nende tegude toimepanemiseks. 5.
5. Kassaatori arvates on tema süü KrK § 128 järgi tõendamata ning tõendite hindamisel on rikutud KrMK § 50 sätteid, kuna asja juurde ei ole tõendina võetud telefonikõnede eristusi. 5.
6. Kassaator leiab, et talle KrK §

§ 101p 7 järgi süüksarvatud tegevusele antud õiguslik hinnang on ebaõige.

Väidetavalt pole leidnud tõendamist kassaatori otsene tahtlus M. Reed tappa. Ta sai küll aru, millise tagajärje ta põhjustab M. Ree süütamisega, kuid väidetavalt ei soovinud seda. Seega tegutses ta kaudse tahtlusega, ning tema tegu tuleb kvalifitseerida vastavalt saabunud tagajärjele, s.o KrK § 107 järgi. 5.

1. Lisaks eeltoodule märgib kassaator, et tema kriminaalasja menetlemine toimus KrMK § 38 lg 1 sätteid eirates kaitsja osavõtuta (vt tl 167) ning see on käsitatav kriminaalmenetluse normide olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 p 4 mõttes.
2. Riigikohtu istungil kaitsja toetas kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist kaebuses toodud motiividel. Prokurör leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks puudub alus, kuid sellesse tuleks teha täpsustus süüdistuse osas KrK § 195 lg 2 järgi, mis aga ei tingi karistuse muutmist. Kannatanu palus jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebuses esitatud seisukohad ei anna alust Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks, kuid sellesse kohtuotsusesse tuleb teha täpsustus, mis ei halvenda süüdimõistetu olukorda. 7.
4. Selguse mõttes peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks teha kohtuotsusesse täpsustus süüdistuse osas KrK § 195 lg 2 järgi. Sellest süüdistusest tuleb välja jätta korteri uksemati ja ukse põlemapanemine, tereviisori väljaviskamine ja selle lõhkumine, kuna nende tegude eest on T. Lutsu karistatud halduskohtu otsusega. Sisuliselt samale seisukohale on jõudnud ka ringkonnakohtu kriminaalkolleegium (vt kohtuotsus lk 4), kuid on jätnud selle kohtuotsuses sõnaselgelt fikseerimata. AKKS § 32 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus vaatamata süüdistuse mahu vähendamisele jätta karistus muutmata. Arvestades T. Lutsu isikut ja kuriteo toimepanemise laadi ei pea ka Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks T. Lutsule KrK § 195 lg 2 järgi mõistetud karistuse kergendamist 7.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et T. Lutsu taotlused: jätta süüdistusest KrK § 195 lg 2 järgi välja kuuse ja laua ümberlükkamine, kuna M. Ree ja laps ei saanud seda näha ning tõendamata on tema otsene tahtlus nende tegude toimepanemiseks; kvalifitseerida süüdistus KrK §

§ 101p 7 järgi ümber Kr

K § 107 järgi, kuna ta tegutses M. Ree süütamisel tagajärje suhtes kaudse tahtlusega ei kuulu rahuldamisele, kuna need taotlused eeldaksid Riigikohtu poolt uute faktiliste asjaolude tuvastamist võrreldes esimese ja teise astme kohtu poolt tuvastatuga. AKKS § 65 lg 4 kohaselt aga Riigikohus faktilisi asjaolusid ei tuvasta. 7.

1. Kassaatori väidet, et tema süüditunnistamisel KrK § 128 järgi on tõendite hindamisel rikutud KrMK § 50 sätteid, kuna asja juurde ei ole tõendina võetud telefonikõnede eristusi, ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et süüdismõistetu või tema kaitsja oleksid kohtus taotlenud nimetatud tõendi kriminaalasja juurde võtmist. 7.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et T. Lutsu süüdistatavana ülekuulamisel
3. juulil
4. a (tl 169) ei ole uurija poolt oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust AKKS § 39 lg 3 p 4 mõttes. T. Luts ei ole selle ülekuulamise käigus süüdistuse kohta sisulisi ütlusi andnud ja kohtud pole seda protokolli kasutanud tõendina T. Lutsu vastu. Sisulised ütlused süüdistuse kohta, seal hulgas ka süüdistuse osas KrK §

§ 101p 7 järgi, on T.

Luts andnud kaitsja juuresolekul (tl 118, 153 ja 160-161). Seega ei ole T. Lutsu kaitseõigust eeluurimise käigus rikutud. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 5 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a kohtuotsus Tõnu Lutsu süüdistusasjas sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse täpsustus ja jätta Tõnu Lutsu süüdistusest KrK § 195 lg 2 järgi välja korteri uksemati ja ukse põlemapanemine, televiisori väljaviskamine ja selle lõhkumine. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
3. aprillil
4. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Rätsep Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher