3-1-1-42-01

KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. aprillil 2001 3-1-1-42-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas
2. märtsil
3. a toimunud kohtuistungil läbi vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikovi erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata kahtlustatava A. G. kaitsja erikaebus Tallinna Linnakohtu kohtuniku
6. veebruari
7. a määruse peale. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. G. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
8. A. G. peeti
9. veebruaril
10. a kinni kahtlustavana Hollandi Kuningriigi alama P. S.-i tahtlikus tapmises. Keskkriminaalpolitsei politseivaneminspektor uurija õigustes Heiki Lugna esitas
11. veebruaril
12. a Tallinna Linnakohtu kohtunikule taotluse lubada võtta kahtlustatav A. G. 30 ööpäevaks, s.o kuni
13. märtsini
14. a vahi alla.
15. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Eha Popova poolt
16. veebruaril
17. a koostatud kohtumäärusega anti luba pidada A. G.-d vahi all 20 ööpäeva s.o kuni
18. veebruarini
19. a.
20. Nimetatud määruse peale esitas A. G. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani"nikov
21. veebruaril
22. a erikaebuse, milles taotles vahi all pidamise tähtaja kooskõlla viimist KrMK §-s 67 sätestatuga. Seega taotles kaitsja sisuliselt vahi alla pidamise tähtaja vähendamist 10 ööpäevani.
23. Tallinna Linnakohtu kohtunik Margot Mikleri poolt
24. veebruaril
25. a koostatud kohtumäärusega rahuldati Keskkriminaalpolitsei uurija R. Vahtra taotlus ja kahtlustatava A. G. vahi all pidamise tähtaega pikendati 30 ööpäevani s.o kuni
26. märtsini
27. a. Kohtunik põhistas oma otsustust sellega, et A. G.-d kahtlustatakse I astme kuriteo toimepanemises ning et on vaja teostada rida uurimistoiminguid, mille läbiviimist võib A. G. takistada ning kahtlustatav võib karistuse hirmus pakku minna.
28. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. veebruari
30. a määrusega jäeti kahtlustatava A. G. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani"nikovi erikaebus läbi vaatamata. Kriminaalkolleegium nõustus erikaebuses tooduga, kuid jättis selle sisuliselt läbi vaatamata, sest ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks oli Tallinna Linnakohtu
31. veebruari
32. a määrusega A. G. vahi all pidamise tähtaega pikendatud kuni
33. märtsini
34. a. Menetlus Riigikohtus
35. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
36. veebruari
37. a määruse peale esitas erikaebuse A. G. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani"nikov, kes palub osaliselt tühistada nii ringkonnakohtu kui ka Tallinna Linnakohtu
38. veebruari
39. a määrused A. G. suhtes. 6.1 Kaitsja leiab jätkuvalt, et Tallinna Linnakohtu
40. veebruari
41. a määrus on vastuolus KrMK §-ga 67 ja see on kaasa toonud kaitseõiguse rikkumise A. G. suhtes. 6.2 Kaitsja on seisukohal, et KrMK § 67 lg-s 1 sätestatu kohaselt saab esmakordselt võtta kahtlustatavat vahi alla üksnes kuni 10 ööpäevaks. Seega leiab kaitsja, et Tallinna Linnakohtu
42. veebruari
43. a kohtumäärusega anti ebaseaduslikult luba pidada A. G.t vahi all 20 ööpäeva - kuni
44. veebruarini
45. a. Kuid kaitsja arvates on ebaseaduslik ka
46. veebruari
47. a kohtumäärus, millega pikendati A. G. vahi alla pidamist kuni
48. märtsini
49. a. Kaitsja rõhutab, et kuna Tallinna Linnakohtu
50. veebruari
51. a kohtumäärusega antud vahistusluba pidi kehtima kuni
52. veebruarini
53. a, siis poleks vahepeal - enne viimatinimetatud kuupäeva saabumist - tohtinud aset leida mingit vahistustähtaja pikendamist. Nüüd aga - pärast
54. veebruari
55. a kohtumääruse tegemist tekkis olukord, et A. G. oli vahi alla samaaegselt kahe kohtumääruse alusel. See tähendab aga ka seda, et kuna Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
56. veebruari
57. a määruse tegemisel kehtis muuhulgas ka Tallinna Linnakohtu
58. veebruari
59. a kohtumäärus, siis ei oleks ringkonnakohus tohtinud jätta erikaebust läbi vaatamata vaid oleks pidanud erikaebuse sisuliselt läbi vaatama ja otsustama A. G. vahi alt vabastamise küsimuse. 6.3 Riigikohtule
60. märtsil
61. a saadetud avalduses teatab A. G. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani"nikov, et käesoleval ajal on A. G. vahi alt vabastatud, kuid ta taotleb siiski erikaebuses püstitatud küsimuse lahendamist, lugedes seda põhimõttelise tähtsusega küsimuseks.
62. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas A. G. kaitsja vandeadvokaat A.-E. Lukas erikaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist ja leidis, et kuigi
63. veebruaril
64. a tehtud kohtumäärus oli ebaseaduslik, parandati viga
65. veebruaril
66. a tehtud määrusega.
67. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et erikaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel motiividel. 8.1 Kooskõlas PS § 20 lg-s 2 märgituga võib isikult vabaduse võtta eranditult üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Kriminaalmenetluses tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisel tuleb "seaduses sätestatud juhtude " all silmas pidada KrMK § 73 lg-s 1 loetletud vahi alla võtmise aluseid. Vahi alla võtmise "seaduses sätestatud kord" hõlmab kõigepealt kõnealuse tõkendiliigi kohaldamiseks ettenähtud kohtumenetluse korda, mis on fikseeritud KrMK § 74 lg-tes 2-
68. Kuid vahi alla võtmisega piiratava põhiõiguse - isikuvabaduse olemust arvestades tuleb vahi alla võtmise "seaduses sätestatud korra" alla paigutada ka kõik vahi all pidamise kestvust sätestavad õigusnormid. Seega hõlmab vahi alla võtmise "seaduses sätestatud kord" ka KrMK § 67 lg-s 1 sätestatut. Selle seadusesätte kohaselt võib enne süüdistuse esitamist - seega kahtlustatavale -kohaldada esmakordselt tõkendit mitte enamaks kui 10 ööpäevaks. Tulenevalt eelmärgitust ei toimunud Tallinna Linnakohtu 9.veebruaril
69. a kohtumääruse alusel A. G. vahi alla võtmine 20 ööpäevaks seadusega sätestatud korras. Kahtlustatava A. G. seaduslik vahi alla pidamine oleks pidanud lõppema
70. veebruaril
71. a ja selle tähtpäeva saabumisel oleks A. G.-l olnud õigus taotleda enese vahi alt vabastamist, sest edasine vahi all pidamine ei oleks enam toimunud seadusega sätestatud korras: kohus ei saa kehtestada sellist ja sealhulgas ka mitte nii pikka põhiõiguse piirangut, mida seaduses ette ei nähta. 8.2 Tulenevalt eeltoodust ei saa nõustuda avalduse esitajaga selles, et kuigi kahtlustatava A. G. esmakordne vahi alla võtmine 20 päevaks oli ebaseaduslik, oleks antud juhul A. G. vahi all pidamist saanud pikendada alles siis, kui ta lisaks seaduslikule 10 päevale oleks vahi all viibinud veel ka need kohtuniku poolt ebaseaduslikult määratud täiendavad 10 päeva. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates oli tekkinud olukorras täiesti põhjendatud, et
72. veebruari
73. a -seega kaks päeva enne kahtlustatava A. G. seadusliku vahi all pidamise tähtaja möödumist pikendati A. G. vahi alla pidamist. 8.3 Kooskõlas eeltooduga ei saa nõustuda ka erikaebuse esitajaga selles, et pärast
74. veebruari
75. a kohtumääruse tegemist oleks A. G. viibinud vahi alla samaaegselt kahe kohtumääruse alusel. Nii nagu eelnevalt märgitud, lõppes
76. veebruaril
77. a tehtud kohtumääruse toime
78. veebruaril 2001 ja
79. veebruari
80. a kohtumääruse toime algas
81. veebruaril
82. 8.4 Kuna kooskõlas ülaltooduga oli
83. veebruariks
84. a Tallinna Linnakohtu 9.veebruaril
85. a kohtumäärus kaotanud oma kehtivuse, siis jättis ringkonnakohus erikaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Rõhutamist väärib seegi, et selles erikaebuses ei olnud vaidlustatud mitte A. G. vahi alla võtmise sisulist põhjendatust vaid üksnes seda, et kahtlustatav oli esmakordselt võetud vahi alla pikemaks ajaks kui 10 päeva. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
86. veebruari
87. a määruses tunnistati Tallinna Linnakohtu 9.veebruaril
88. a kohtumääruse ekslikkust, kuid märgiti samas, et viga on parandatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
89. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
90. veebruari
91. a kohtumäärus A. G. süüdistusasjas.
92. A. G. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikovi erikaebus jätta rahuldamata. Mõista A. G.-lt välja riigituludesse kohtukuluna 495 kr 60 s (nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti) kaitsja esinemise eest Riigikohtu istungil. Kohtumäärus jõustub
93. aprillil
94. a ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg