3-3-1-10-01

3-3-1-10-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil 2001 Õilme Kaha kassatsioonkaebuse läbivaatamine teenistussuhte peatamise ajaks ametipalga säilitamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
2. märtsil 2001 avalikul kohtuistungil läbi Õilme Kaha kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. novembri
4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-263/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Õilme Kaha, tema esindaja vandeadvokaat Paul Järve ja Tolliameti esindaja Ülle Vilgats. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Õilme Kaha töötas Tolliameti Edela Tolliinspektuuri Ikla piiritolliposti II vahetuse vanema kohusetäitjana.
6. juunil 1996 võeti ta vahi alla ning vabastati vahi alt
7. detsembril
8. Edela Tolliinspektuuri juhataja
9. detsembri
10. a. korraldusega nr. 97 peatati tema teenistussuhe ATS § 108 lg. 10 alusel alates
11. detsembrist 1996 seoses kriminaalasja algatamisega. Korralduse aluseks oli Riigi Kaitsepolitseiameti
12. detsembri
13. a. "Süüdistatava Õilme Kaha ametikohalt kõrvaldamise määrus".
14. veebruaril ja
15. veebruaril 1999 pöördus Õ. Kaha Tolliameti Edela Tolliinspektuuri poole palvega maksta talle välja keskmine palk kuue kuu eest, mil ta viibis vahi all, kuid tema teenistussuhe ei olnud peatatud, samuti palk ja lisatasu alates teenistussuhte peatamisest
16. detsembril 1996 kuni pöördumiseni Edela Tolliinspektuuri poole. Edela Tolliinspektuur keeldus palga maksmisest põhjendusel, et ATS §-s 107 lg. 2 kohaselt säilitatakse ametnikule teenistussuhte peatumise korral ametipalk ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
17. märtsil 1999 esitas Õ. Kaha Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada täielikult seadusevastaseks palga ja lisatasu maksmisest keeldumine ja teha Edela Tolliinspektuurile ettepanek maksta välja ametipalk vahi all viibitud aja eest
18. juunist 1996 kuni
19. detsembrini 1996, mil teenistussuhe ei olnud peatatud, ja ajavahemiku eest detsember 1996 kuni märts 1999, mil teenistussuhe oli peatatud, samuti viivised palga maksmisega viivitatud aja eest. Kaebaja leidis, et Avaliku teenistuse seadus ei keela maksta palka ja lisatasu aja eest, mil teenistussuhe oli peatatud ATS § 108 lg. 10 alusel. Nimetatud seadus sätestab §-s 109 lg. 2 sõnaselgelt ainult ühe juhtumi, mil teenistussuhte peatumise korral palka ei maksta. Pärnu Halduskohtu
20. aprilli
21. a. otsusega haldusasjas nr. 3-28/2000 jäeti Õ. Kaha kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et ATS § 107 lg. 2 kohaselt säilitatakse ametnikule ametipalk koos lisatasudega või makstakse hüvitust seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Palga säilitamisel või hüvituse maksmisel tuleb lähtuda teenistussuhte peatamise põhjustest. Töötaja süütegude tõttu teenistusest kõrvaldamisel ametipalka ei säilitata. Kuna Õ. Kaha teenistussuhe oli peatunud seoses kriminaalasja menetlemisega ametiasutusest sõltumatutel asjaoludel, siis ei olnud ametiasutusel seaduslikku alust talle palga ja lisatasu väljamaksmiseks. Lähtudes ATS §-st 108 p. 9 oli Õ. Kaha teenistussuhe peatunud vahi all oleku ajal olenemata sellest, et see polnud vormistatud käskkirja ega korraldusega. Õ. Kaha esitas halduskohtu selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
22. novembri
23. a. otsusega jäeti Õ. Kaha apellatsioonkaebus rahuldamata ja muudeti Pärnu Halduskohtu otsust motiivide osas. Ringkonnakohus leidis, et kuna Õ. Kaha vabastati Tolliameti
24. märtsi
25. a. käskkirjaga teenistusest ATS § 123 alusel süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel arvates
26. juunist 1996, puudub kohtul alus töötasu väljamõistmiseks aja eest, mil kaebajal puudus teenistussuhe Tolliametiga. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta apellandi
27. märtsi
28. a. käskkirjaga seonduvad väited, kuna nimetatud akti seaduslikkuse kontrollimine ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
29. detsembril 2000 esitas Õ. Kaha kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab: Ringkonnakohus ei saanud kohtuotsuse tegemisel aluseks võtta Tolliameti
30. märtsi
31. a. käskkirja nr. 248-p, kuna see esitati kohtule nõuetekohaselt vormistamata. Käesoleva asjas menetletava kaebuse kohtusse esitamise ajal ei olnud käskkirja nr. 248-p. Nimetatud käskkirja seaduslikkus on vaidlustatud eraldi. Tegemist on oma sisult ja ulatuselt erinevate nõuetega. Ringkonnakohus pole viidanud materiaalõiguse normidele, millest lähtuvalt jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Tolliamet on tööraamatut kinni pidanud
32. juunist 1996 alates. Tööraamatu kinnipidamine toob endaga kaasa töötasu, lisatasude ja viiviste väljamõistmise. Tolliameti kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Tolliamet leiab, et teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametipalk ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seadustes pole sätestatud kohustust maksta ametipalka teenistussuhte peatumise ajal seoses kriminaalasjas süüdistatavana ametikohalt kõrvaldamisega. Palgaseaduse § 31 lg. 5 kohaselt arvutatakse palka palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Õ. Kaha ei ole faktiliselt viibinud teenistuses alates
33. juunist 1996 kuni tema teenistusest vabastamiseni
34. märtsil
35. Samuti vaidleb Tolliamet vastu kassaatori väidetele tööraamatu kinnipidamise osas. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht
36. Õ. Kaha taotles palga ja lisatasu maksmist aja eest, mil ta viibis
37. juunist 1996 kuni
38. detsembrini 1996 vahi all, ja ajavahemiku eest alates tema teenistussuhte peatumisest seoses süüdistatavana ametikohalt kõrvaldamisega
39. detsembril 1996 kuni märtsini 1999, kui ta pöördus halduskohtu poole kaebusega tunnistada seadusevastaseks Tolliameti Edela Tolliinspektuuri keeldumine palga maksmisest. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu
40. oktoobri
41. a. otsusega mõisteti Eesti Vabariigilt välja 27 335 krooni Õilme Kaha kasuks vastavalt Riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-le 6 lg.
42. Kuna nimetatud seaduse § 5 lg. 4 kohaselt loetakse hüvitise maksmisega isikule hüvitatuks ka alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju töötasu kaotamise näol, puudub Õ. Kahal alus nõuda talle ametipalga maksmist alusetult vahi all viibitud aja eest, so ajavahemiku eest
43. juuni 1996 kuni
44. detsember
46. Avaliku teenistuse seaduse § 107 lg. 1 sätestab, et ametniku teenistussuhte peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö. Avaliku teenistuse seaduse §-s 108 on loetletud teenistussuhte peatumise alused. Nimetatud paragrahvi p. 10 sätestab, et teenistussuhe peatub "muudel juhtudel, mil ametnik on seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest". Edela Tolliinspektuuri juhataja peatas Õ. Kaha teenistussuhte ATS § 108 p. 10 järgi seoses kriminaalasja algatamisega. Teenistussuhte peatumise aluseks oli Kaitsepolitseiameti
47. detsembri
48. a. "Süüdistatava Õilme Kaha ametikohalt kõrvaldamise määrus".
49. ATS § 107 lg. 2 kohaselt säilitatakse teenistussuhte peatumise ajaks ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust. Avaliku teenistuse seadus ei näe ette ametipalga säilitamist, kui teenistussuhe peatub seoses uurija määruse alusel süüdistatavana ametikohalt kõrvaldamisega. Sellist kohustust ei sätesta ka Kriminaalmenetluse koodeksi § 129, millest tuleneb uurija õigus süüdistatava ametikohalt kõrvaldamiseks. Kuna Avaliku teenistuse seaduses puudub alus palga säilitamiseks, ei ole nõuet palga ja lisatasude väljamaksmiseks võimalik ATS § 107 lg. 2 alusel esitada asutuse, käesoleval juhul Tolliameti vastu. Uurija määruse alusel ametikohalt kõrvaldamise tõttu saamatajäänud töötasu või hüvitise, millega loetakse hüvitatuks ka isiku saamatajäänud töötasu, väljamaksmise küsimus ning vastav vaidlus ei kuulu Avaliku teenistuse seaduse reguleerimisalasse.
50. Kui isik kõrvaldati süüdistatavana ametikohalt kooskõlas Kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatuga, võib ametikohalt kõrvaldatud isikul olla tekkinud kahju saamatajäänud töötasu tõttu. Uurija määruse alusel ametikohalt kõrvaldamisega kahju tekitamine võib olla õiguspärane või õigusvastane. Juhul, kui tehakse kindlaks ametikohalt kõrvaldamise õigusvastasus, võib isik nõuda saamatajäänud töötasu hüvitamist õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et ka neil juhtudel, kui ametikohalt kõrvaldamine toimus küll kooskõlas seadusega, kuid isik mõistetakse hiljem õigeks või kriminaalasja menetlus tema suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hüvitist. Sellisel juhul on isik kahju kandnud kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides, seega avalikes huvides. Seadusandja peab ette nägema sellise kahju hüvitamise alused ja korra, nagu ta on seda teinud näiteks kriminaalmenetluses alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Käesoleval ajal ei ole sellise hüvitise maksmine seadusega reguleeritud, kuid riigi tegevusetus ei saa välistada riigi kohustust üksikisiku ees. Seega võib niisugustel juhtudel nõuda hüvitist õiguse üldpõhimõtetele tuginedes ka siis, kui seaduses vastav erinorm puudub.
51. Asjakohatu on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna Õ. Kaha vabastati Tolliameti
52. märtsi
53. a. käskkirjaga teenistusest ATS § 123 alusel süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel arvates
54. juunist 1996, siis puudub kohtul alus töötasu väljamõistmiseks aja eest, mil kaebajal puudus teenistussuhe Tolliametiga. Nähtuvalt haldusasja materjalidest ei ole kuni käesoleva haldusasja arutamiseni Riigikohtus jõustunud Õ. Kaha suhtes kohtuotsust kriminaalasjas, teenistusest vabastamise käskkirja aluseks olnud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
55. detsembri
56. a. otsus nr. 3-1-1-80-99 pole jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ATS § 123 mõttes.
57. Kuna käesoleva kohtuvaidluse käigus ei lahendata teenistusest vabastamise seaduslikkuse küsimust, tuleb tööraamatu kinnipidamist puudutav kassatsioonkaebuse väide ning sellega seonduvad nõuded jätta tähelepanuta. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 4 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Õilme Kaha kassatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
58. novembri
59. a. otsust haldusasjas nr. II-3-263/2000 motiivide osas, asendades need käesoleva otsuse motiividega. Arvata kautsjon riigituludesse. Otsus jõustub
60. aprillil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel