Obsah (6)

§ 80§ 82§ 89§ 16§ 15§ 57

3-2-1-54-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. aprillil 2001. a Eha Sõda hagi Maie Lepa ja Eesti Vabariigi vastu kinnistu osa ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kinnistusregistri ka

§ 80

lg 1 järgi nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta valdab tema asja.

§ 82lg 1 järgi peab hageja vaidluse korral tõendama, et kostja valdab tema asja.

Tõendatud on, et kostja ei valda hageja asja ebaseaduslikult. Omanikul on

§ 89

alusel õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Tamme kinnistu puhul on tegemist kinnistu piiri mõõtmise veaga looduses, mida saab kõrvaldada maakorraldusseadusest tulenevalt lihtsate maakorraldusetoimingutega. Tamme maaüksuse osas on kinnistusraamatu kanded tehtud õiguslikul alusel ja nende tegemise alus ei ole ära langenud. Hageja ei ole tõendanud, et Eesti Vabariik oleks

1. oktoobri
2. a Tamme maaüksuse kinnistusregistriosa avamisel rikkunud seadust. KRS § 64 lg 3, millest hageja juhindub, on alates
3. veebruarist
4. a kehtetu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus jättis
5. novembri
6. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Otsuse põhjendustel ei saanud kinnistusregistri kande ja kinnistamisotsuse parandamise nõuet rahuldada, sest kinnistusraamatu kanded on tehtud õiguslikul alusel ja alus ei ole käesolevaks ajaks ära langenud. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja valdus on seaduslik. Kinnistute piirivaidlust on võimalik lahendada maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 kohaselt kinnisasja piiri kindlaksmääramisega. Selle paragrahvi kohaselt teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorraldaja kinnisasja omaniku või koormava asjaõiguse omaja taotlusel, kui sellega on nõus kinnisasja omanik. Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete alusel. Eeltoodud andmete puudumisel määratakse piiri asukoht piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel. Piir külgnevate kinnisasjade vahel määratakse plaanil ja looduses ning näidatakse kätte looduses kinnisasja omanikule või koormava asjaõiguse omajale. Andmed kindlakstehtud piiri kohta registreeritakse riigi maakatastris maakorraldaja esitatud dokumentide alusel. Kui kinnistu pindala muutumisega kaasneb kinnistu piiride muutumine katastriüksuse plaanil, siis esitab riigi maakatastri pidaja KRS § 13 lg 4 kohaselt koos andmete parandamise taotlusega kinnistu omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusoleku nende andmete parandamiseks kinnistusregistris. Omaniku ja puudutatud isiku allkiri nõusolekul peab olema notariaalselt tõestatud. Kui pooled kokkuleppele ei jõua, on võimalik kooskõlas MaaKS §-dega 16 ja järgnevad taotleda ümberkruntimist. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 6 sellega, et ei vastanud otsuses apellatsioonkaebuse põhjendustele ning see viis ebaõigele kohtulahendile. Asjas on tõendatud, et Tamme maaüksuse piir kulgeb ca 86 cm ulatuses läbi hagejale kuuluva elamu. Maareformiseaduse § 22 lg 1 kohaselt on ehitise omanikul õigus ostueesõigusega osta ehitise alla jääv maa.

§ 16lg 1 kohaselt on maatükiga püsivalt ühendatud ehitis selle oluline osa.

Asi ja tema olulised osad ei või

§ 15lg 2 järgi olla erinevate õiguste ja kohustuste esemeks.

Seda asjaolu ei ole ringkonnakohus oma otsuses käsitlenud. Hageja taotles kinnistusraamatu kande parandamist

§ 57

lg 1 alusel, mille kohaselt kinnistusraamatu kanne on ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või kui see alus on hiljem ära langenud. Seadusest ega asja tehioludest ei tulene ringkonnakohtu seisukoht, et kinnistu piiride küsimust on võimalik lahendada poolte kokkuleppel lihtsate maakorraldustoimingutega. Ringkonnakohtu viide MaaKS §-le 15 on väär, kuna selle alusel ei ole võimalik piirivaidlust lahendada, sest kostja ei ole sellega nõus. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja M. Lepp, et esitatud kaebus on põhjendamata. Ringkonnakohus vastas kõikidele apellatsioonkaebuse väidetele. Asjas on tõendatud, et kinnistusraamatu kanne on õige ja selle parandamiseks puudub alus. Kostja ei valda hageja asja. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja Eesti Vabariik, et ringkonnakohus vastas apellatsioonkaebuse põhjendustele. Hageja erastas Pärna maaüksuse ja ta on kinnistusraamatusse kantud omanikuna, samuti kuulub talle kui maa omanikule Pärna elamu. Seetõttu on hageja viited

§-dele 15 lg 2 ja 16 lg 1 asjakohatud. Ringkonnakohus kohaldas õigesti MaaKS§ 15 ja 16. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäid hageja ja tema esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde ja kostja oma vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Kostjale kuuluva kinnistu esmakinnistamise õiguslikuks aluseks olevad dokumendid on sätestatud

RakS § 11 lg 3. Kohtud on õigesti jätnud hagi kinnistusraamatu kande parandamiseks rahuldamata põhjusel, et kinnistusraamatu kanne Tamme maaüksuse osas on tehtud õiguslikul alusel ja tõendatud pole selle ära langemine (

§ 57lg 1). Apellatsioonikohus ei ole rikkunud Ts

MS § 330 lg

1. Apellatsioonikohus nõustus maakohtus tuvastatuga, et kostja valdus ei ole ebaseaduslik ja leidis, et seetõttu on põhjendamatud apellatsioonkaebuse vastupidised väited. Väär on kassatsioonkaebuse väide, et kinnisasja piiri kindlaksmääramine MaaKS § 15 kohaselt pole võimalik, kuna sellega ei nõustu kostja kui teise kinnisasja omanik. Osundatud paragrahvi
2. lõike järgi teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorraldaja kinnisasja omaniku või koormava asjaõiguse omaja taotlusel, kui sellega on nõus kinnisasja omanik. Koormava asjaõiguse omaja saab kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramist taotleda ainult koormatud kinnisasja omaniku nõusolekul. Kuna hageja ei ole koormava asjaõiguse omaja vaid kinnisasja omanik, siis ta saab taotleda kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlakstegemist ja seadusest ei tulene, et selleks peab olema teise kinnisasja omaniku nõusolek. Kohtud on õigesti leidnud, et kinnistute piiri asukohta on võimalik lahendada lihtsate maakorraldustoimingutega. MaaKS § 10 lg 1 järgi on lihtsad maakorraldustoimingud selle seaduse §des 12-15 loetletud toimingud, mis tehakse korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel. Maakorraldus valla territooriumil kuulub MaaKS § 3 lg 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevusse. Asjasse mittepuutuv on apellatsioonikohtu viide MaaKS §
3. Ümberkruntimine on maakorraldustoimingute kogum, millega korraldatakse ümber maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasjad ja moodustatakse ning kinnistatakse kõigile omanikele MaaKS § 5
4. lõike sätetele vastavad uued kinnisasjad. Juhindudes TsMS §-st 362 p 4, kolleegium o t s u s t a s: Muuta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. novembri
6. a otsust ja jätta kohtuotsuse põhjendavast osast välja viide MaaKS §-le
7. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Eha Sõdale
8. detsembril
9. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa