3-2-1-44-01

3-2-1-44-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil
2. a Ivan Guzovski hagi AS Keila Terko (pankrotis) ja Eesti Vabariigi vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi
3. märtsil
4. a kirjalikus menetluses Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. novembri
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1160/
7. I. Asjaolud ja varasem menetlus AS Keila Terko (pankrotis) maksis Ivan Guzovskile tööl saadud vigastuse eest hüvitist 918 krooni 25 senti kuus kuni pankroti väljakuulutamiseni
8. novembril
9. a.
10. detsembril
11. a kinnitas Harju Maakohus määrusega võlausaldajate üldkoosoleku otsuse AS Keila Terko likvideerimiseks. AS Keila Terko likvideerimisteade avaldati Ametlikes Teadaannetes
12. aprillil
13. a. I. Guzovski palus AS-lt Keila Terko (pankrotis) välja mõista saamata jäänud hüvitise
14. novembrist kuni
15. detsembrini
16. a ja igakuise hüvitise Eesti Vabariigilt alates
17. detsembrist
18. a. TsK § 473 kohaselt läheb juriidilise isiku likvideerimisel hüvitise maksmise kohustus üle riiklikule sotsiaalkindlustusorganile. Hüvitise maksmise kohustus tekkis riigil likvideerimisotsuse kinnitamisest. AS Keila Terko (pankrotis) ei vaielnud hagile vastu. Eesti Vabariik nõustus hüvitist maksma likvideerimisteate avaldamise kuupäevast
19. aprillil
20. a. Harju Maakohtu
21. juuni
22. a otsusega hagi rahuldati. AS Keila Terko (pankrotis) õiguseelneja Keila Teraviljasaaduste Kombinaat oli TsK § 464 lg 1 järgi kohustatud tasuma hageja eest riiklikke sotsiaalkindlustusemakseid. Maakohtu otsuse motiividel on hüvitise maksmise kohustuse ülemineku aluseks tööandjalt riiklikule sotsiaalkindlustusorganile juriidilise isiku likvideerimine. TsÜS § 47 lg 3 kohaselt juriidilise isiku pankroti korral lõpetatakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. Juriidilise isiku lõpetamisel pankrotimenetluses tuleb lähtuda ainult TsK § 473 lg 1, mis sätestab riikliku sotsiaalkindlustusorgani kohustuse võtta enda kanda hüvitise maksmise kohustus. Kohus luges kohustuse riigile üleläinuks võlausaldajate üldkoosoleku juriidilise isiku lõpetamise otsuse kinnitamise määruse tegemisest. Kohus leidis, et AS-lt Keila Terko (pankrotis) tuleb hageja kasuks välja mõista ühekordne hüvitis 1085 krooni 40 senti ja Eesti Vabariigilt ühekordne hüvitis 16 646 krooni 60 senti ning alates
23. juunist
24. a kuni
25. veebruarini
26. a igakuiselt 1044 krooni 65 senti ja alates
27. märtsist
28. a kuni
29. maini
30. a 1044 krooni 65 senti korrigeerituna Statistikaameti avaldatud tarbijahinna indeksiga. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
31. novembri
32. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ühines maakohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Maakohus on leidnud õigesti, et juriidilise isiku lõpetamine pankrotimenetluses toimub PankrS §-des 57 ja 572 sätestatud korras, kusjuures need sätted ei kohusta haldurit avaldama likvideerimisteadet üleriigilise levikuga ajalehes ega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Äriseadustiku
33. peatükis sätestatud kohustuslikud likvideerimistoimingud, sh likvideerimisteate avaldamine ei ole pankrotimenetluses kohaldatavad. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et pankrotimenetluses juriidilise isiku lõpetamisel tuleb lähtuda TsK § 473 lg-st 1 ja lugeda kohustuse ülemineku ajaks võlausaldajate üldkoosolekul juriidilise isiku lõpetamise otsuse kohtu määrusega kinnitamise kuupäev. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu ning uue otsusega rahuldada hagi Eesti Vabariigi vastu alates
34. aprillist
35. a kuni
36. veebruarini
37. a summas 1 044 krooni 65 senti kuus, ning alates
38. märtsist
39. a kuni
40. maini
41. a 1 044 krooni 65 senti korrigeerituna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksiga. Eesti Vabariigilt ühekordse hüvitise 16 646 krooni 60 sendi väljamõistmine ei ole TsMS § 227 kohaselt põhjendatud ja seaduslik. Ebaõige on kohtute seisukoht, et Riigi Teataja Lisas või üleriigilise levikuga ajalehes juriidilise isiku likvideerimisteate avaldamist on võimalik samastada määrusega, millega kohus kinnitab juriidilise isiku lõpetamise otsuse. Üldkoosoleku otsust ettevõtte lõpetamiseks ja seda kinnitavat kohtu määrust ei saa käsitada ettevõtte likvideerimisena. Tegemist on pankrotimenetluses alanud ettevõtte likvideerimise ja lõpetamise protsessi algusega. PankrS § 572 lg 2 mõttest tulenevalt likvideeritakse juriidiline isik pärast lõpetamise otsuse kinnitamist pankrotimenetluse lõpuks. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtute seisukoht, nagu tuleks riikliku sotsiaalkindlustusorganil üle võtta hüvitise maksmise kohustus enne juriidilise isiku seaduses ettenähtud korras likvideerimist. TsK § 473 mõtte kohaselt on tervisekahjustuse hüvitise maksmise kohustuse üleminekuks vajalik konkreetne tingimus - juriidilise isiku likvideerimisteate avaldamine Riigi Teataja Lisas või üleriigilise levikuga ajalehes. Sama paragrahvi lõige 2 on kohaldatav vaid pärast nimetatud tingimuse saabumist või täitmist. Kuna pankrotiseaduses ei ole halduri kohustust avaldada likvideerimisteade Ametlikes Teadaannetes või üleriigilise levikuga ajalehes ette nähtud, ületas haldur seda tehes oma volitusi. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. TsÜS § 47 lg 3 järgi lõpetatakse pankrotistunud juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS § 572 lg 1 kohaselt likvideerib juriidilise isiku pankrotimenetluses haldur, kes peab PankrS § 57 lg-st 5 tulenevalt juriidilise isiku lõpetamise otsuse viivitamata esitama kohtule kinnitamiseks. Kohus kinnitas AS Keila Terko (pankrotis) lõpetamise otsuse
42. detsembri
43. a määrusega. Tulenevalt TsK § 473 lg-st 1 esitatakse juriidilise isiku likvideerimisel ja õigusjärglase puudumisel tervisekahjustuse hüvitise nõue riiklikule sotsiaalkindlustusorganile. Juriidilise isiku lõpetamine pankrotimenetluses toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ja pankrotiseadus ei kohusta haldurit avaldama likvideerimisteadet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seetõttu ei oma AS Terko likvideerimisteate avaldamine Ametlikes Teadaannetes riigile hüvitise maksmise kohustuse tekkimise tähtpäeva määramisel tähtsust. Juriidilise isiku likvideerimisteate avaldamine, millest arvates toimub TsK § 473 lg 2 järgi hüvitise väljamaksmine kannatanu elukohajärgse sotsiaalkindlustusorgani poolt, teenib eesmärki teavitada võlausaldajaid ja anda neile aeg nõuete esitamiseks. Pankrotimenetluses teenib analoogset eesmärki PankrS §-s 161 sätestatud pankrotiteade, milles muuhulgas märgitakse ka esimese üldkoosoleku toimumise aeg. Selle teate avaldamisest ei saa kahju hüvitamise kohustus riigile üle minna, sest juriidilise isiku lõpetamine otsustatakse PankrS § 27 lg 2 kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja sama seaduse paragrahv 57 lg 5 ja 6 alusel kinnitab või jätab lõpetamise otsuse kinnitamata kohus. Seega on põhjendatud kohtute seisukoht, et juriidilise isiku likvideerimisel pankrotimenetluses läheb kannatanule tervisekahjustuse hüvitise maksmise kohustus üle riigile juriidilise isiku lõpetamise otsuse kohtu määrusega kinnitamisest. Ekslik on kassaatori seisukoht, nagu võiks kahju hüvitamise kohustus riigile üle minna alles siis, kui likvideerimine on lõpule viidud. Ka väljaspool pankrotimenetlust likvideerimisel läheb TsK § 473 lg 2 järgi kahju hüvitamise kohustus riigile üle enne likvideerimise lõpuleviimist. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
44. novembri
45. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. H. Jõks, J. Luik, T. Vernik