§-st 1 tulenevalt määratletakse riigilõivuga maksustatavad toimingud
ga. Sama seaduse §-des 1 ja 2 määratakse riigilõiv
s ettenähtud toimingutelt
s sätestatud määra järgi. Taotluselt riigilõivuseadus riigilõivu ette ei näe, mistõttu puudub ka riigilõivumäär. Ringkonnakohtu määrus on motiveerimata. Määrusest ei nähtu, millise seaduse alusel oleks taotluse esitaja pidanud tasuma sellelt riigilõivu 129 920 krooni. Paljasõnaline on kohtumääruse viide kohtuniku kirjale, kuna see ei asenda kohtumääruse motiive ega vabasta kohut TsMS § 212 lg-s 1 ps 5 sätestatud motiveerimiskohustusest. III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus, jättes 7. veebruari 2001. a määruses märkimata, millistest seadustest tulenevalt peab taotluse esitaja tasuma riigilõivu 129 920 krooni, rikkus TsMS § 212 lg 1 p 5, millest tulenevalt peab kohus kirjalikus määruses märkima põhjendused, mille alusel ta järeldusteni jõudis, samuti seadused, millest kohus juhindus. Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed seadus.
Kohtuasjade toimingute loetelu, mille korral tuleb tasuda riigilõiv, on toodud
§-s 37.
ei näe ette riigilõivu tasumist taotluselt, mis on esitatud seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtu kohta § 7 lg 1 kohaselt Arbitraa"ikohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium leiab, et
laiendav tõlgendamine ei ole lubatav. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.