3-3-1-19-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 24. aprillil 2001 V. Puolakaineni kassatsioonkaebuse läbivaatamine hüvitise ja õigusabikulude väljamõistmise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus

§ 541alusel kolme kuu ametipalk, ATS § 134 lg.

4 alusel ühe kuu ametipalk ja Palgaseaduse § 35 alusel viivis. Võru Maakohtu halduskohtuniku taanduse tõttu vaatas kaebuse läbi Põlva Maakohtu halduskohtunik. Põlva Maakohtu halduskohtuniku

1. septembri
2. a. otsusega tunnistati õigusvastaseks Võru Linnavalitsuse tegevus Võru Maakohtu halduskohtuniku
3. märtsi
4. a. otsuse nr. 3-97 1999 täitmisel, tühistati Võru Linnavolikogu
5. aprilli
6. a. otsus nr. 86 ja mõisteti Võru Linnavalitsuselt V. Puolakaineni kasuks

§ 541lg.

1 alusel välja 14 000 krooni. Kaebus mõista välja ATS § 134 alusel ühe kuu ametipalk ja Palgaseaduse § 35 alusel viivis jäeti rahuldamata. Kohus leidis: Võru Maakohtu halduskohtuniku

1. märtsi
2. a. jõustunud otsusega tehti linnavalitsusele ettekirjutus sooritada kõik toimingud, et linnavolikogul oleks võimalik langetada otsus

§ 541alusel V.

Puolakaineni kui linnavalitsuse liikme suhtes sotsiaalse garantiina sätestatud hüvitise osas. Linnavalitsus esitas volikogule otsuse projekti, millega välistati hüvitise maksmine. Sellega täitis linnavalitsus osaliselt kohtuotsuse ettekirjutuse. Üksnes eitava projekti ettevalmistamine ja volikogule esitamine pole täpses vastavuses kohtuotsuse mõttega. Kuna hüvitise maksmist lubavat projekti polnud ette valmistatud, siis ei täitnud linnavalitsus kohtuotsust täielikult. Linnavalitsuse tegevus tuleb tunnistada õigusvastaseks HKMS § 97 lg. 1 rikkumise tõttu. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et Võru Maakohtu halduskohtuniku 15. märtsi 2000. a. otsuses on tuvastatud, et V. Puolakainenile tuleb ilmtingimata maksta

§-s 541 lg. 1 sätestatud hüvitis ja et volikogu kaevatud otsus on vastuolus nimetatud kohtuotsusega. Kohus asus seisukohale, et linnavalitsus varasema tegevusetusega (volikogule V. Puolakainenile hüvitise maksmise otsustamiseks vajalike materjalide esitamata jätmisega) on eiranud võrdse kohtlemise põhimõtet. Selle tegevusetuse tõttu pole V. Puolakainen saanud ettenähtud hüvitist. Volikogu vaidlustatud otsus on motiveeritud. Hüvitist ei makstud põhjendusega, et V. Puolakainenile maksti vabastamisel hüvitisena kolme kuu ametipalk.

§ 541lg.

1 on diskretsiooninorm, mille järgi volikogu võib maksta hüvitist.

§-s 541 lg. 1 järgi sai hüvitist volikogu esimees. Linnavalitsuse liikmetele määrati linnapea käskkirjaga preemiad, mis pole küll käsitatavad hüvitisena

§ 541lg.

1 mõttes. V. Puolakainen jäi linnavalitsuse liikme kohalt vabastamisel igasuguse hüvitiseta. Kogumis tuleb aga hinnata seda, kuidas volituste lõppemise tõttu tegutsemise lõpetanud volikogu esimehele ja linnavalitsuse liikmetele maksti hüvitist-preemiat. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tulnuks

§-s 541 lg. 1 sätestatud hüvitist maksta ka V. Puolakainenile.

§ 541lg.

1 lubab maksta hüvitisena kuni kolme kuu ametipalga. Kuna linnavolikogu liige A. Mäevere tegi volikogu istungil ettepaneku maksta V. Puolakainenile hüvitisena kahe kuu ametipalga, siis mõistis kohus Võru Linnavalitsuselt V. Puolakaineni kasuks välja kahe kuu ametipalga.

§-s 541 lg. 1 nimetatud hüvitis pole samane ATS § 130 ja 131 alusel kohustuslikus korras makstava hüvitisega, mistõttu see hüvitis pole lõpparve osa. Kohaldamisele ei kuulu ka Palgaseaduse § 35. V. Puolakainen, Võru Linnavalitsus ja Võru Linnavolikogu esitasid halduskohtuniku otsuse peale apellatsioonkaebused. V. Puolakainen palus muuta kohtuotsuse ja mõista tema kasuks

§ 541lg.

1 alusel Võru Linnavalitsuselt välja kolme kuu ametipalk, tühistada kohtuotsus osas, millega jäeti rahuldamata taotlus mõista ATS § 134 lg. 4 alusel linnavalitsuselt välja ühe kuu ametipalk, ja mõista see summa linnavalitsuselt välja V. Puolakaineni kasuks. Võru Linnavalitsus palus tühistada kohtuotsus osas, millega tunnistati linnavalitsuse tegevus õigusvastaseks. Võru Linnavolikogu palus kohtuotsuse tühistada. Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a. otsusega rahuldati Võru Linnavalitsuse ja Võru Linnavolikogu apellatsioonkaebused ning tühistati halduskohtuniku otsus. Rahuldamata jäeti V. Puolakaineni apellatsioonkaebus. Kohus lõpetas menetluse V. Puolakaineni kaebuses Võru Linnavalitsuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Rahuldamata jäeti V. Puolakaineni kaebus Võru Linnavolikogu
3. aprilli
4. a. otsuse nr. 86 tühistamiseks ja Võru Linnavalitsuselt rahalise hüvituse väljamõistmiseks. V. Puolakainenilt mõisteti välja õigusabikulud Võru Linnavalitsuse kasuks 4460.40 krooni ja Võru Linnavolikogu kasuks 4460.40 krooni. Kohus leidis: Olenemata protsessiosaliste taotlustest tuleb asja menetlus lõpetada osas, millega halduskohtunik tunnistas õigusvastaseks Võru Linnavalitsuse tegevuse. Halduskohus on seda kaebust menetlenud põhjendamatult. Kaebuse sisuks on etteheide linnavalitsusele, et see pole täitnud Võru Maakohtu halduskohtuniku
5. märtsi
6. a. otsusega linnavalitsusele tehtud ettekirjutust. Jõustunud kohtuotsuse täitmist puudutavad kaebused ei kuulu halduskohtus menetlemisele üldises korras. Halduskohtumenetluse seadustiku § 98 järgi võib halduskohus, kui ta leiab, et kohtuotsusega tehtud ettekirjutust pole täidetud, trahvida süüdiolevat protsessiosalist kuni 10 000 krooniga. Halduskohtunik on ebaõigesti kohaldanud

§ 541lg.

1, kui ta tunnistas kehtetuks Võru Linnavolikogu otsuse ja mõistis Võru Linnavalitsuselt V. Puolakaineni kasuks välja 14 000 krooni. See säte lubab volikogul maksta ametist vabastamisel kuni kolme kuupalga suurust hüvitist palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, tema asetäitjale, vallavanemale, linnapeale ja volikogu poolt nimetatud valitsuse liikmele, kui ta on vastaval ametikohal töötanud kaks kuni kaheksa aastat. V. Puolakainen pole töötanud linnavalitsuse liikme palgalisel ametikohal. Ta oli linnavalitsuse haridusnõunik. Ta jätkas töötamist haridusnõunikuna ka pärast seda, kui tema volitused linnavalitsuse liikmena olid lõppenud. V. Puolakainen koondati haridusnõuniku ametikohalt ja sai hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses. Asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks saanud lisaks haridusnõuniku ametipalgale lisatasu linnavalitsuse liikmeks oleku eest. Tähtsust ei oma Võru Maakohtu halduskohtuniku

1. märtsi
2. a. otsusega tuvastatud asjaolud, sest selles kohtuasjas polnud V. Puolakaineni vastaspooleks Võru Linnavolikogu. Vastavalt HKMS §-le 93 lg. 1 tuleb V. Puolakainenilt vastustajate kasuks välja mõista viimaste poolt apellatsioonikohtus kantud õigusabikulud. V. Puolakainen esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada see otsus ja muuta Põlva Maakohtu halduskohtuniku otsust, mõistes Võru Linnavalitsuselt V. Puolakaineni kasuks välja kolme kuu ametipalk. Kassaator väidab: Ringkonnakohus on HKMS § 24 lg. 1 p. 1 alusel põhjendamatult lõpetanud menetluse kaebuses, millega V. Puolakainen palus tunnistada õigusvastaseks linnavalitsuse tegevuse, ja on rikkunud sellega HKMS § 46 lg. 1 p.
3. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 541lg.

1. V. Puolakainen oli linnavalitsuse liige. Ta oli lahkuva linnavalitsuse liikmetest ainus, kes vastas selles sättes nimetatud tingimustele. Ringkonnakohus on V. Puolakainenilt ebaõigesti välja mõistnud kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg. 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabi eest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 87 lg. 1 lubab kohtul vähendada õigusabikulusid, kui need on põhjendamatult suured. Põhjendamatult suured kohtukulud võivad raskendada Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse teostamist. Väljamõistetud kohtukulud pole vajalikud ja põhjendatud, sest linnavalitsuse teenistuses on kaks kõrgema haridusega juristi. Kuigi protsessis on kaks vastustajat, on tegemist sisuliselt ühe vaidlusega. Linnavolikogu ega linnavalitsus pole apellatsioonkaebustes märkinud, kellelt ja milliste kohtukulude väljamõistmist nad soovivad. Esitatud kolmest arvest pole ükski vaieldamatult seondatav õigusabiga käesolevas vaidluses Võru Linnavalitsus on kassatsioonkaebusele esitatud kirjalikus vastuses seisukohal, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht
2. Ringkonnakohus ei ole Võru Linnavalitsuse tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise lõpetamisel rikkunud HKMS § 24 lg. 1 p. 1, mille järgi halduskohus lõpetab menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. V. Puolakainen vaidlustas linnavalitsuse tegevust põhjendusega, et linnavalitsus pole täitnud Võru Maakohtu halduskohtuniku jõustunud otsust. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et jõustunud kohtuotsuse täitmist puudutavad kaebused ei kuulu halduskohtus menetlemisele üldises menetluskorras. Kohtulahendi täitmist reguleerib HKMS § 98 lg. 3 (
3. detsembri
4. a. redaktsioonis), mille järgi kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni. Isik võib kohtule esitada sellekohase taotluse.
5. Ringkonnakohus ei ole valesti kohaldanud

§ 541lg.

1.

§ 541lg.

1 sätestab, et palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale või linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub seoses volituste tähtaja lõppemisega, tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita, või seoses umbusalduse avaldamisega. Lõike 2 järgi ei maksta neid hüvitusi, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik vabastatakse tema enda algatusel, välja arvatud seoses tervisega, või valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. Siit ei saa aga teha järeldust, et V. Puolakainenil olnuks õigus hüvitisele

§ 541lg.

1 järgi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 lg. 1 ei sätesta subjektiivset õigust hüvitisele, vaid kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogule piirangud hüvitise maksmisel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 541 lg. 1 sätestatud hüvitise maksmise peaeesmärgiks on kindlustada teenistusest vabastatud isik elatusvahenditega uue töö otsimiseks vajaliku mõistliku aja kestel. Selles sättes peetakse silmas olukorda, kus isik üldse vabaneb kohaliku omavalitsuse üksuse teenistusest. Silmas ei ole peetud olukorda, kus linnavalitsuse liige jätkab pärast linnavalitsuse tagasiastumist teenistust linnavalitsuse liikmeks mitteoleva linnaametnikuna. Kuna V. Puolakainen jätkas linnavalitsuse tagasiastumisel teenistust määramata ajaks teenistusse võetud haridusnõunikuna, siis ei saanudki linnavalitsuse tagasiastumisel kohaldada tema suhtes

§ 541lg.

1. V. Puolakainen koondati haridusnõuniku ametikohalt linnapea käskkirjaga. Tema teenistusvahekord Võru linnaga lõppes koondamisega. Koondamisel maksti talle hüvitist Avaliku teenistuse seaduse järgi.
2. HKMS § 92 lg. 1 sätestab, et kohtukulud kannab pool, kelle kahjuks tehti kohtuotsus. Paragrahv 93 lg. 1 järgi mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Paragrahvide 83 p. 2 ja 85 p. 3 järgi on kohtukuludeks ka õigusabikulud. Paragrahv 87 lg. 1 loeb õigusabikuludeks asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Lõige 2 sätestab, et kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Seega sätestab HKMS selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri õigusabikulusid. HKMS ei sätesta selgesõnaliselt võimalust jätta õigusabikulud välja mõistmata poolelt, kelle kahjuks tehti kohtuotsus. Kuivõrd seadus sätestab aga võimaluse vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, siis tuleb tunnistada halduskohtu õigust jätta välja mõistmata kohtukulud, mis on tervikuna põhjendamatud, s.o kulud, mis pole üldse vajalikud. Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled - füüsiline isik ja avaliku võimu kandja - ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg. 1
3. veebruari
4. a. redaktsiooni järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Oht, et haldusasja kaotanud kaebuse esitajalt võidakse välja mõista tarbetud või põhjendamatult suured avaliku võimu asutuse poolt kantud õigusabikulud, võib kahjustada Põhiseaduse §-s 15 ja HKMS §-s 7 lg. 1 sätestatud kaebeõigust. Isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus (näiteks protsessiosalise õiguse kuritarvitamine) ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. V. Puolakainen ongi vaidlustanud temalt vastaspoole kasuks välja mõistetud õigusabikulud.
5. V. Puolakainen väidab, et ringkonnakohtu toimikus olevast kolmest arvest pole ükski vaieldamatult seondatav käesoleva vaidlusega. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kassaatori selle väitega. Ringkonnakohtu toimikus on Võru Linnavalitsuse esindaja advokaat A. Kello esitatud kohtukulude nimekiri, milles märgitakse: "Võru Linnavalitsus on teinud Viktor Puolakaineni kaebuse asjas alljärgneva kulutuse: Tartu I Advokaadibüroo vandeadvokaadi vanem abi Aivar Kello'le apellatsioonkaebuse koostamise, V. Puolakaineni apellatsioonkaebusele vastamise ja Võru Linnavalitsuse esindamise eest Tartu Ringkonnakohtus 4460/6.40 EEK ..."(tl. 44), ning Võru Linnavolikogu esindaja advokaat A. Kello kohtukulude nimekiri, milles märgitakse: "Võru Linnavolikogu on teinud Viktor Puolakaineni kaebuse asjas alljärgneva kulutuse: Tartu I Advokaadibüroo vandeadvokaadi vanem abi Aivar Kello'le apellatsioonkaebuse koostamise, V. Puolakaineni apellatsioonkaebusele vastamise ja Võru Linnavolikogu esindamise eest Tartu Ringkonnakohtus 4486.80 EEK ..." (tl. 45). Mõlemale nimekirjale on alla kirjutanud A. Kello. Samas kohtutoimikus on Võru Linnavalitsuse maksekorraldus, millest nähtub, et linnavalitsus on
6. detsembril 2000 tasunud Tartu I Advokaadibüroole 3000 krooni "Arve nr. 0412AK 04.12.
7. a. Esindus Tartu Ringkonnakohtus" alusel (tl. 46), Võru Linnavalitsuse maksekorraldus, millest nähtub, et linnavalitsus on
8. oktoobril 2000 tasunud Tartu I Advokaadibüroole 1486.80 krooni "Arve nr. 1210 hagiavalduse koostamine" alusel, ja Võru Linnavalitsuse maksekorraldus, millest nähtub, et linnavalitsus on
9. oktoobril 2000 tasunud Tartu I Advokaadibüroole 4460.40 krooni "Arve nr. 1310 13.10.2000.a." alusel. Ringkonnakohtu toimikus on Tartu I Advokaadibüroo advokaadivolikirjad, mille järgi advokaat A. Kello on Tartu Ringkonnakohtus volitatud esindama Võru Linnavalitsust ja Võru Linnavolikogu V. Puolokaineni kaebuses. Mõlemas volikirjas on selle alusena nimetatud
10. detsembri
11. a. lepingut (tl. 42 ja 43). Linnavalitsuse apellatsioonkaebus on esitatud
12. oktoobril 2000 ja sellele on alla kirjutanud linnapea. Selles apellatsioonkaebuses on märgitud, et linnavalitsuse esindajaks on advokaat A. Kello. Advokaat A. Kello osalust apellatsioonkaebuse koostamisel apellatsioonkaebusest (tl. 9 ja 10) ei nähtu. Võru Linnavolikogu apellatsioonkaebus on esitatud
13. oktoobril 2000 ja sellele on alla kirjutanud linnavolikogu esimees. Advokaat A. Kellot pole selles apellatsioonkaebuses nimetatud (tl. 13 kuni 16). Ringkonnakohtu toimikus on ka Võru Linnavolikogu
14. oktoobri
15. a. vastus V. Puolakaineni apellatsioonkaebusele, millele on alla kirjutanud linnavolikogu esimees, ja Võru Linnavalitsuse
16. oktoobri
17. a. vastus V. Puolakaineni apellatsioonkaebusele, millele on alla kirjutanud linnapea (tl. 25 ja 26). Kummaski vastuses pole advokaat A. Kellot mainitud. Ringkonnakohtu istungi protokollist nähtub, et Võru Linnavalitsust ja Võru Linnavolikogu esindas advokaat A. Kello ning kohtuistung algas
18. detsembril 2000 kell 15.30 ja lõppes samal päeval kell 16.25 (tl. 49 ja 50). Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega V. Puolakainenilt mõisteti Võru Linnavalitsuse ja Võru Linnavolikogu kasuks välja õigusabikulud. Asi tuleb saata õigusabikulude osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Viktor Puolakaineni kasssatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
19. detsembri
20. a. otsus haldusasjas nr. II-3-134/00 osas, millega V. Puolakainenilt mõisteti välja õigusabikulud Võru Linnavalitsuse kasuks 4460.40 krooni ja Võru Linnavolikogu kasuks 4486.80 krooni, ning saata asi selles osas Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub
21. aprillil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann