3-3-1-12-01

3-3-1-12-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil 2001 Mittetulundusühingu Ühing Hiit kassatsioonkaebuse läbivaatamine Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
2. märtsil 2001 avalikul kohtuistungil läbi MTÜ Ühing Hiit kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-124/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa MTÜ Ühing Hiit esindaja vandeadvokaadi vanemabi Maivi Ots ja Viljandi Maksuameti esindaja vandeadvokaat Indrek Koolmeister. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Viljandi Maksuamet tegi
6. veebruaril 2000 mittetulundusühingule Ühing Hiit ettekirjutuse tasuda
7. ja
8. aastal ettevõtlusest saadud tulult tulumaksu 41 293 krooni ja tulumaksu võlgnevuselt intressi 10 000 krooni. Maksuamet leidis, et Ühing Hiit on tegelnud Tulumaksuseaduse § 2 p. 1 ja § 5 lg. 2 mõttes ettevõtlusega, mistõttu saadud tulu kuulub maksustamisele vastavalt TMS §-le 9 lg. 1 p.
9. Ühing Hiit on tulust maha arvanud oma põhitegevuse kulud. Kuna need kulud ei ole seotud tema ettevõtlusega, siis on mahaarvamine toimunud vastuolus TMS §-ga 13 lg.
10. Kulutused on tehtud mittetulundusliku tegevuse tarbeks - soetati spordivahendeid ja -riietust, maksti ujula ja võimla kasutamise eest jne. Ühing Hiit esitas Viljandi Maksuametile kaebuse, väites, et ettekirjutus on motiveerimata ja selles esitatud nõue on seadusliku aluseta. Viljandi Maksuameti
11. aprilli
12. a. otsusega jäeti ettekirjutus jõusse. Maksuamet leidis, et sisuliselt väidab Ühing Hiit, et tema põhikirjajärgse tegevuse eesmärgiks on tulu saamine, mis ei ole kooskõlas Mittetulundusühingute seaduse põhimõtetega. Ühingu Hiit tegevus ei saa olla üheaegselt mittetulunduslik ja ettevõtlus. Ühing Hiit esitas
13. märtsil 2000 Viljandi Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus maksuameti ettekirjutus ja otsus tühistada. Kaebuse esitaja leidis, et ettekirjutus ja otsus on motiveerimata, sest maksuamet väitis üldistavalt ja paljasõnaliselt, et ükski Ühingu Hiit poolt
14. ja
15. a. kantud kulutustest ei ole seotud tema ettevõtlusega. Maksuamet on jätnud tuvastamata, kas Ühingu Hiit kulutused on seotud tema ettevõtlusega. Kui mittetulundusühing saab tulu ettevõtlusest, siis TMS § 5 lg. 2 kohaselt kuulub see maksustamisele samas seaduses sätestatud korras. Seega olid Ühingul Hiit ettevõtluse tulude maksustamisel kõik samad õigused ja kohustused, mis on äriühingutel. Ühing Hiit ei saanud
16. ja
17. a. mittemaksustatavaid tulusid, kõik tulud saadi aktsiaseltsiga Anttila sõlmitud reklaamilepingu alusel. Vaidlustatud ettekirjutuses viidatud kulutused on seotud Ühingu Hiit ettevõtlusega, mis seisnes reklaamiteenuse osutamises reklaamilepingu alusel. Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
18. augusti
19. a. otsusega haldusasjas nr. 3-20/00 rahuldati Ühingu Hiit kaebus ja tühistati vaidlustatud ettekirjutus ja otsus. Kohus leidis, et TMS § 13 lg. 1 kohaldamisel ei ole oluline, kas tegemist on äriühingu või mittetulundusühinguga. Maksuameti väide, et Ühingu Hiit tegevuse põhieesmärgiks ei ole ega saagi olla tulu saamine, s.o. ettevõtlus, ei ole määrav TMS § 13 lg. 1 kohaldamisel. Maksuamet ei ole põhjendanud, miks Ühingu Hiit kulutused ei ole tehtud seoses ettevõtlusega, s.o. reklaamiteenuse osutamisega reklaamilepingu alusel. Kohus leidis, et ettekirjutus on motiveerimata, sest selles on lähtutud üksnes asjaolust, et Ühing Hiit on mittetulundusühing, ja järeldusest, et seetõttu ei saa tema põhitegevus olla ettevõtlus. Analüüsimata on jäetud Ühingu Hiit poolt tehtud kulutuste seos reklaamilepinguga. Kohus leidis, et kulutused korvpallivõistkonna ettevalmistamisele ja võistlustest osavõtule olid seotud reklaamilepingu täitmisega. Need kulutused on ettevõtlusega seotud. Kaebuse esitaja poolt on aga põhjendamata, kuidas on tema ettevõtlusega seotud kulutused ühingu registreerimisele, tähitud postile ja pangateenustele. Viljandi Maakohtu halduskohtuniku otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Viljandi Maksuamet, kes palus nimetatud kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta Ühingu Hiit kaebus rahuldamata. Maksuamet väitis, et reklaamilepingust tuleneb, et Ühingu Hiit ettevõtlus seisnes Anttila nime ja logo reklaamimises. Asjaolu, et võistkonna komplekteerimine, treenimine, riietamine, osavõtt spordivõistlustest jne. on kuidagi seotud reklaamiteenuse osutamisega, ei ole veel aluseks, et lugeda sellised kulutused seotuks ettevõtlusega TMS § 13 lg. 1 mõttes. Reklaamiga otseselt seotud on kulutused selle valmistamiseks, paigaldamiseks ja eksponeerimiseks. Kui mittetulundusühing Ühing Hiit täidab oma põhikirjalisi ülesandeid, ei saa see tegevus samaaegselt olla ettevõtlus reklaamiteenuse osutamine. Vastavalt MKS §-le 22 lg. 4 pidi Ühing Hiit tõendama, et kulutused on seotud tema ettevõtlusega. Seda aga tehtud ei ole. Tartu Ringkonnakohtu
20. detsembri
21. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Viljandi Maakohtu halduskohtuniku otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti Ühingu Hiit kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud ettekirjutus on motiveeritud - see vastab MKS §des 15 lg. 1 ja 22 lg. 3 sätestatud nõuetele. Põhjendamatu on halduskohtuniku järeldus, et maksuamet ei ole tuvastanud, kas vaidlusalused kulutused on reklaamiteenuse osutamisega seotud või mitte. Vastavalt MKS §-le 22 lg. 4 on maksumaksjal maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamisel kohustus tõestada, et maks määrati valesti. Mittetulundusühingu põhikirjajärgne tegevus ei saa olla samaaegselt ettevõtlus. Vastavalt reklaamilepingule seisnes Ühingu Hiit ettevõtlus Anttila nime ja logo üldsusele tutvustamises korvpallivõistlustel ja -üritustel. Ühing Hiit reklaamis Anttila nime ja logo, kasutades seda võistkonna soojendus- ja võistlusdressidel, mitte aga võistlemise ja osalemisega spordivõistlustel. MTÜ Ühing Hiit esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja jätaks jõusse Viljandi Maakohtu
22. augusti
23. a. otsuse. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud TMS § 13 lg. 1 ebaõigesti. Vaidlusalused kulutused on Ühingu Hiit ettevõtlusega otseselt seotud, sest need tulenesid reklaamilepingu punktidest 3.1, 3.2 ja 3.4 ning vastasid TMS § 13 lg. 1 nõuetele ja selle sätte mõttele vastavalt Riigikohtu poolt antud tõlgendusele haldusasjas nr. 3-3-1-21-
24. Vaidlustatud ettekirjutus ei vasta MKS § 15 lg. 1 p. 5 nõuetele ja on motiveerimata, sest ettekirjutusest ei nähtu seda põhistavad asjaolud ja argumendid. Viljandi Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele asutakse seisukohale, et tegemist ei ole vaidlusega TMS § 13 lg. 1 tõlgendamise üle, vaid tõendite hindamisega. Kassatsioonimenetluses ei saa muuta tõenditele antud hinnangut ja kassatsioonkaebus ei saa olla rajatud tõendite hindamisele. Kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja ringkonnakohtu lahend on õige. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht
25. Vaidlustatud ettekirjutuses märgitud perioodil -
26. ja
27. aastal - kehtis Tulumaksuseadus redaktsioonis, mille järgi ettevõtlus tähendas isiku iseseisvat majandustegevust, mille eesmärgiks on tulu saamine (§ 2 p. 1). Maksumaksjaks oli nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kelle tulu kuulus seaduse alusel maksustamisele (§ 3 lg. 1 ja § 2 p. 2). Mittetulundusühingute tulu ei maksustatud üksnes seaduses nimetatud tuluallikate puhul (§ 5 lg. 1 p-d 2, 21, 22), mittetulundusühingute ettevõtlusest saadud tulu kuulus aga maksustamisele Tulumaksuseaduses sätestatud korras (§ 5 lg. 2). Seega oli Tulumaksuseaduse järgi võimalik, et mittetulundusühing tegeles ettevõtlusega, sai tulu ja teda maksustati seadusega sätestatud korras. Tulumaksuseadus ei sätestanud, et mittetulundusühingu ettevõtluseks ei saa olla tema tegevus valdkonnas, kus toimub sellise ühingu mittetulunduslik tegevus. Selline piirang ei tulene ka Tulumaksuseaduse mõttest.
28. Mittetulundusühingute seaduse § 1 lg. 1 järgi ei või ühingu eesmärgiks või põhitegevuseks olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib nimetatud ühing tulu kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Seega ei ole ka selle seaduse järgi välistatud, et mittetulundusühing tegeleb ettevõtlusega ja saab tulu. Mittetulundusühingute seadus ei sätesta, et sellise ühingu ettevõtlus ei saa toimuda valdkonnas, mis langeb kokku ühingu mittetulundusliku tegevusega. Selline piirang ei tulene ka nimetatud seaduse mõttest. Mittetulundusühingute seaduse § 40 kohaselt lõpetatakse mittetulundusühing kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel, kui ühingu põhitegevuseks saab majandustegevus, kusjuures kohus võib anda tähtaja nimetatud puuduse kõrvaldamiseks.
29. Ühingu Hiit põhikirja punkti 2.
30. alusel on ühingu eesmärk spordi propageerimine, sealhulgas spordivõistluste, sportlike ürituste ja treeningtöö korraldamine. Põhikirja punkti 2.2.4 alusel on ühingul selle eesmärgi saavutamiseks õigus teha ja vahendada reklaami. Ühing Hiit ja AS Anttila on
31. juunil
32. a. sõlminud reklaamilepingu "ANTTILA" kaubamärgi, s.o nime ja logo üldsusele tutvustamiseks korvpallivõistkonna eduka esinemise teel. Ühing Hiit pidi moodustama võistkonna, kes registreeruks ja esineks korvpallivõistlustel ja -üritustel nime all "ANTTILA". AS Anttila pidi trükkima "ANTTILA" nime ja logo võistkonna soojendus- ja võistlusdressidele ning tasuma Ühingule Hiit korvpallivõistlustel ja -üritustel osalemise ning reklaami eest vastavalt esitatud arvetele. Seega on reklaamilepingu alusel toimunud ettevõtlus kooskõlas Ühingu Hiit tegevuse eesmärgiga ja ühingu ettevõtlus on toimunud samas valdkonnas, kus mittetulunduslik tegevus. Seisukoht, et ettevõtlus ja mittetulunduslik tegevus samas valdkonnas on kokkusobimatud või keelatud, on põhjendamatu.
33. Kui mittetulundusühing tegeles ettevõtlusega, siis oli tal kuni
34. jaanuarini 2000 kehtinud TMS § 13 lg. 1 alusel õigus arvata tulust maha tema poolt maksustamisperioodil tehtud tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused. Enne
35. jaanuari 2000 kehtinud Tulumaksuseaduse §-s 16 ei ole kulude loetelus, mida ei arvata maksumaksja tulust maha, nimetatud mittetulundusühingu ettevõtlusega seotud neid kulutusi, mis tehti ettevõtluse tarbeks samas valdkonnas, kus toimub mittetulunduslik tegevus. Sama Tulumaksuseaduse teised sätted ei näe samuti ette nimetatud piirangut. Seepärast tuleb asuda seisukohale, et ebaõige on ringkonnakohtu väide, et mittetulundusühingu põhikirjajärgne tegevus ei saa olla samaaegselt ettevõtlus. Mittetulundusühingu ettevõtlusega võivad olla seotud ka need kulutused, mis on tehtud põhitegevusega samas valdkonnas toimunud ettevõtluse tarbeks.
36. Sisuliselt motiveerimata on ringkonnakohtu seisukoht, et Ühingu Hiit ettevõtlusega ei ole seotud kulutused korvpallivõistkonnale. Reklaamilepingu ja teiste tõendite alusel pidi ringkonnakohus tuvastama, kas kulutused korvpallivõistkonnale on tehtud seoses ettevõtlusega TMS § 13 lg. 1 mõttes. Selline kohustus tuleneb asjaolust, et ringkonnakohus tegi selles haldusasjas uue otsuse ja pidi seepärast ka analüüsima Ühingu Hiit kaebuse kõiki olulisi motiive. Kaebuses väidab Ühing Hiit, et ühingul oli TMS § 13 lg. 1 alusel õigus arvata tulust maha need kulutused, mis on otseselt seotud reklaamilepingu täitmisega, ja et just reklaamilepingu täitmisest tekkisidki ühingu ettevõtlustulud. Kaebuses viidatakse kulutuste eesmärgi põhjendamiseks reklaamilepingu punktidele 1., 3.1., 3.3., 3.
37. ja 5.
38. Neil põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegim otsustab: Rahuldada Ühingu Hiit kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
39. detsembri
40. a. otsus haldusasjas nr. II-3-124/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub
41. aprillil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann