3-3-1-14-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. aprillil 2001 Rõngu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine

§ 12

' lg 4 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas

1. märtsil 2001 avalikul kohtuistungil läbi Rõngu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-129/
4. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Arno Puskar ja Ilmar Puskar. Istungisekretär oli Tiiu Varend. Arno Puskar ja Ilmar Puskar tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks Prikasse talumaade suhtes. Rõngu Vallavalitsuse
5. aprilli
6. a. korralduse nr. 100 punkti 2 alusel otsustati jätta A. Puskarile ja I. Puskarile tagastataval maal asuv 13,8 ha suurune Aktsiaseltsile Rõngu Aed kuuluva istanduse alune maa kuni
7. jaanuarini 2008 AS Rõngu Aed kasutusse. Kuna istanduse omanik ja maareformi õigustatud subjektid ei saavutanud kokkulepet

§ 12

' lg 3 alusel, tagastas vallavalitsus maa, juhindudes

§-st 12' lg 4, mis lubab tähtajatu maakasutuse korral jätta maa istanduse omaniku kasutusse kuni kümneks aastaks alates tagastamisotsuse tegemisest, kuid mitte kauemaks kui

1. a.
2. jaanuarini. A. ja I. Puskar esitasid Tartu Maakohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse
3. aprilli
4. a. korralduse nr. 100 p. 2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Rõngu vallas asuva Prikasse kinnistu nr. 1462 kinnistusraamatusse kandmiseks. Kaebuse kohaselt käsitles Rõngu Vallavalitsus ebaõigesti istandusealuse maa kasutamist tähtajatuna, kuna samal ajal olid sõlmitud AS Rõngu Aed ja Rõngu Vallavalitsuse vahel tähtajalised maakasutuslepingud. Rõngu Vallavalitsus viivitab omandiõiguse vormistamise ning katastriüksuse taastamisega ning rikub õiguspärase ootuse põhimõtet, viivitades asja lahendamisega mõistliku aja jooksul ning seaduse alusel. Tartu Maakohtu halduskohtuniku
5. juuni
6. a. otsusega haldusasjas nr. 3-16/2000 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et maa jätmine AS Rõngu Aed kasutusse on seaduslik, kuna tegemist on tähtajatu maakasutusega ja AS Rõngu Aed on istanduse omanik

§ 12' lg 4 mõttes.

Kohus asus seisukohale, et kinnistu kandmine kinnistusraamatusse ei kuulu kohaliku omavalitsuse pädevusse ning kaebajate vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtuniku selle otsuse peale esitasid A. ja I. Puskar apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada Tartu Maakohtu otsuse ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuses väideti, et Rõngu Vallavalitsus poleks tohtinud kohaldada

§ 12' lg 3 ja 4, mis võeti vastu 23.

oktoobril 1997, vaid pidi järgima Prikasse talu katastriüksuse moodustamise alguses (

1. detsember 1995) kehtinud õigusakte. Ekslik on halduskohtuniku seisukoht, et kinnistu kandmine kinnistusraamatusse ei ole kohaliku omavalitsuse kohustus. Katastriüksuse moodustamise ning kinnistu kinnistusraamtusse kandmisega viivitamine on põhjustanud kaebajatele majanduslikku kahju. Tartu Ringkonnakohus
2. detsembri
3. a. otsusega rahuldas apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Maakohtu halduskohtuniku otsuse ning kohustas Rõngu Vallavalitsust lõpule viima endise Prikasse kinnistu nr. 1462 tagastamise. Kohtuotsuse kohaselt on ebaõige halduskohtuniku seisukoht

§ 12' kohaldamise osas.

Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt on tagasiulatuva jõu andmine õigusaktidele põhjendatud ainult oluliste avalike või isiklike huvide kaitseks ning kui samas või muus õigusaktis on sõnaselgelt sätestatud, et õigusakti kohaldatakse tagasiulatuvalt.

§-le 12' ei ole tagasiulatuvat jõudu antud, seega ei saa seda sätet kohaldada nende omandireformi õigustatud subjektide suhtes, kelle osas oli nimetatud sätte jõustumise ajaks (

1. november 1997) alustatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlust. A. ja I. Puskarile oleks maa tulnud tagastada ilma kitsendusteta. Maa tagastamise menetlus tuleb lõpule viia selle menetluse alustamise ajal kehtinud õigusliku regulatsiooni alusel. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 65 kohaselt on vallavalitsus kohustatud esitama tagastatava maaüksuse osas kinnistamisavalduse. Rõngu Vallavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse Tartu Maakohtu halduskohtuniku otsus. Kassaator väidab:
2. Ringkonnakohtu käsitlus seaduse tagasiulatuva jõu kohta on vastuolus maareformi reguleeriva muu seadusandlusega.
3. oktoobril
4. a. vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seadusega täiendati Maareformiseadust §-ga 12', mille
5. lõige annab õiguse jätta tagastamisele kuuluv maa kuni
6. jaanuarini 2008 ajutise istanduse omaniku kasutusse. Seadus ei täpsusta, millises staadiumis peab tagastamine olema. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 7 kohaselt algab tagastamise menetlus vara võõrandamise õigusvastasuse kindlakstegemisest. Oktoobris 1997, kui Maareformiseadust täiendati paragrahviga 12', ei olnud enam maid, mille osas poleks alanud tagastamismenetlus. Maareformi reguleerivate õigusaktide pideva muutmise ja täpsustamise üheks põhjuseks on reformi käigus tekkinud probleemsete olukordade lahendamine. Ka ajutiste istanduste aluseks oleva maa tagastamise osas ülalnimetatud regulatsiooni kehtestamisel on seadusandja soovinud lahendada maa tagastamise õigustatud subjektide ja istanduste omanike vahelisi vaidlusi. 2.

§-ga 12' ei kehtestatud täiendavaid maa tagastamatajätmise aluseid, vaid sätestati kindel ja üheselt mõistetav tähtaeg maakasutuse lõpetamiseks. 3. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte kohaldamise AS Rõngu Aed aspektist, kes on tagastamisele kuuluval maal asuva istanduse omanik. AS Rõngu Aed on töötav ettevõte ja piirkonna oluline tööandaja. A. ja I. Puskari kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et

§-le 12' ei ole antud seadusega tagasiulatuvat jõudu, mistõttu selle kohaldamine rikuks kaebajate põhiseadusest tulenevat õigust õiguskindlusele ja õiguspärasele ootusele. Maa tagastamine A. ja I. Puskarile tuleks lõpule viia selle menetluse alustamise ajal kehtinud õigusliku regulatsiooni alusel. AS Rõngu Aed kasutab maad ajutise, mitte tähtajatu maakasutuslepingu alusel, mis kehtis 31. detsembrini 1998 või kuni maa omandiõiguse vormistamiseni. Rõngu Vallavalitsus on kohustatud taastama katastriüksuse ning esitama ka tagastatava maaüksuse kohta kinnistamisavalduse. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1.

§ 121

lg 3 näeb ette, et kui tagastataval maal asub teisele isikule kuuluv ajutine ehitis või istandus, määrab kohalik omavalitsus ehitise või istanduse teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid ning annab pooltele tähtaja kokkuleppimiseks. Pooltel on õigus kokku leppida hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises ajutise ehitise või istanduse omaniku kasuks, maa rendileandmises või maa tagastamise nõudeõiguse loovutamises ajutise ehitise või istanduse omanikule, ehitise või istanduse võõrandamises õigustatud subjektile, ajutise ehitise või istanduse teisaldamises või muul viisil. Sama paragrahvi neljas lõige sätestab, et kui õigustatud subjekt ja istanduse omanik kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks kokku ei lepi, siis maa tagastatakse ja jäetakse istanduse omaniku kasutusse kuni tähtajalise maakasutusõiguse tähtaja lõpuni. Tähtajata maakasutusõiguse alusel rajatud istanduse omaniku kasutusse jäetakse maa kuni kümneks aastaks, alates tagastamisotsuse tegemisest, kuid mitte kauemaks kui 2008. aasta 1. jaanuarini. 2. Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seadus, millega täiendati Maareformiseadust §-ga 12', võeti vastu 23. oktoobril 1997 ning jõustus 30. novembril 1997. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et

§ 12

' ei saa kohaldada nende omandireformi õigustatud subjektide suhtes, kelle osas oli nimetatud sätte jõustumise ajaks (

1. november 1997) alustatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlust ja maa tagastamine tuleb lõpule viia menetluse alustamise ajal kehtinud õigusliku regulatsiooni alusel. Vastavalt ringkonnakohtu poolt tuvastatule on Rõngu Vallavalitsus küll enne nimetatud seaduse muudatuse jõustumist tellinud tagastatava maa mõõdistamise ning Arno Puskar ja Ilmar Puskar on kooskõlastanud oma piirinaabritega maatüki asendi ja piiride plaani, kuid Rõngu Vallavalitsuse korraldus, millega otsustati maa tagastamine, on antud
2. aprillil 2000.

§ 2

kohaselt on maareformi eesmärgiks kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Maareformi seaduse paragrahviga 12' täiendamise eesmärgiks oli maareformi käigus maa tagastamise õigustatud subjektide ja istanduse omanike kui seniste maakasutajate vaheliste vaidluste lahendamise hõlbustamine ja varasema regulatsiooni puudulikkusest tingitud lahkarvamuste vältimine.

§-ga 12' ei kehtestatud maa tagastamata jätmiseks täiendavaid aluseid ning

§ 12

' lg 4 kohaldamine ei kitsenda õigustatud subjektide õigust saada omandireformi käigus maad tagasi, vaid loob võimaluse, et tagastatavat maad või osa sellest kasutab kindlaksmääratud tähtajani istanduse omanik. 3.

§ 12

' lg 3 eesmärk on kaitsta nii istanduse omaniku kui ka maa tagastamise õigustatud subjekti huve ning selle sättega anti võimalus mõlemale poolele vastuvõetava kokkuleppe saavutamiseks. Juhtudel, kui sellisele kokkuleppele ei jõuta, tuleb kohalikul omavalitsusel maa tagastamise otsustamisel

§ 12

' lg 4 kohaldades kõigepealt kindlaks teha, kas istanduse omanik kasutab maad tähtajatult või tähtajaliselt. Käesoleva haldusasja materjalide hulgas (Tartu Maakohtu tl 15) on Rõngu valla ja AS Rõngu Aed vaheline põllumajandusliku maakasutuse leping, mis on sõlmitud Rõngu Vallavolikogu

1. aprilli
2. a. otsuse nr. 110 alusel tähtajaga kuni
3. detsember 1998 või kuni maa omandiõiguse vormistamiseni. Käesoleva haldusasja kohtuliku lahendamise käigus pole kindlaks tehtud, kas maad kasutatakse selle lepingu alusel ja kas nimetatud lepingu alusel kasutatav maa hõlmab ka A. ja I. Puskarile tagastava maa hulka jäävat 13,8 ha suurust istanduse osa. Seega pole käesoleval juhul välja selgitatud, kas tegemist oli tähtajalise või tähtajatu maakasutusega. Vabariigi Valitsuse
4. veebruari
5. a. määrusega nr. 48 "Põllumajandusliku maakasutuse kohta" on kinnitatud Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord. Nimetatud korra punkti 13 kohaselt kehtib maakasutusleping kuni maa omaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus või kuni kolm aastat lepingu jõustumisest arvates. Korra punkti 8 kohaselt võib maad, mille kohta on esitatud tagastamisavaldused ja mida taotlenud isikud on kantud endiste omanike ja vara registrisse, anda teistele isikutele kasutamiseks ainult õigustatud subjektide kirjalikul nõusolekul, mis on tõendatud notariaalselt või sellega võrdsustatud korras. Kui käesoleva haldusasja arutamisel selgub, et Rõngu valla ja AS Rõngu Aed vahelise põllumajandusliku maakasutuse lepinguga on istanduse omaniku kasutusse antud ka vaidlusalune 13,8 ha suurune osa istanduse alusest maast, mis kuulub õigustatud subjektidele tagastamisele, tuleb nimetatud lepingule anda õiguslik hinnang.
6. Rõngu Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusega jäeti omandireformi õigustatud subjektidele tagastataval maal asuv 13,8 ha suurune Aktsiaseltsile Rõngu Aed kuuluva istanduse alune maa istanduse omaniku kasutusse

§-s 12' lg 4 sätestatud maksimaalseks tähtajaks, so kuni

1. jaanuarini
2. Kohtud pole välja selgitanud, kas vallavalitsus on Maareformi seaduse nimetatud sättest tuleneva diskretsioonivolituse alusel kaalunud istanduse aluse maa istanduse omaniku kasutusse jätmist lühemaks ajaks. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et

§ 12

' lg 4 ei kohusta tähtajatu maakasutuse korral kohalikku omavalitsust otsustama istanduse aluse maa jätmist istanduse omaniku kasutusse maksimaalseks tähtajaks, vaid annab võimaluse kaaluda nii istanduse omanike kui ka õigustatud subjektide huve. Sealjuures tuleks hinnata tagastatavale maale jääva istanduse seisundit ja muid asjaolusid ning selle põhjal otsustada, kas ja kui kauaks jätta istandusealune maa istanduse omaniku kasutusse.

1. Käesoleva vaidluse lahendamisel kaasas Tartu Maakohtu halduskohtunik AS Rõngu Aed kui istanduse omaniku kolmanda isikuna ja saatis talle ka apellatsioonkaebuse ärakirja. Tartu Ringkonnakohus ei ole AS Rõngu Aed kutsunud protsessiosalisena kohtuistungile, seega ei käsitlenud ringkonnakohus Aktsiaseltsi Rõngu Aed protsessiosalisena. HKMS § 14 kohaselt on halduskohtumenetluses protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Käesolevas haldusasjas toimuv vaidlus puudutab küsimust, kas omandireformi õigustatud subjektidele maa tagastamisel jääb Aktsiaseltsile Rõngu Aed kuuluva istanduse alune maa tema kasutusse kuni
2. jaanuarini 2008 või mitte. Tartu Ringkonnakohus tühistas käesolevas asjas Tartu Maakohtu halduskohtuniku otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega tühistas Rõngu Vallavalitsuse
3. aprilli
4. a. korralduse nr. 100 punkti
5. Sellise kohtulahendiga leidis ringkonnakohus, et Rõngu Vallavalitsus on ebaõigesti otsustanud jätta AS Rõngu Aed omandis oleva, kuid õigustatud subjektidele tagastataval maal asuva istanduse aluse maa istanduse omaniku kasutusse kuni
6. jaanuarini
7. TsMS § 81 lg 4 näeb ette, et kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud sama seadustiku paragrahvi 80 esimeses lõikes sätestatut arvestamata, võib kohus ta protsessist kõrvaldada. Kohus teeb vastava määruse ning teatab sellest ka poolele ja kolmandale isikule. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks pidanud vajalikuks AS Rõngu Aed protsessist kõrvaldada või oleks teinud seaduse nõuetest tulenevalt määruse. Ringkonnakohus on AS Rõngu Aed õiguste üle otsustanud ilma teda asja arutamisele kaasamata. Vastavalt HKMS §-dele 72 lg 1 p 2 ja 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Rõngu Vallavalitsuse kaebus osaliselt. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
8. detsembri
9. a. otsus haldusasjas nr. II-3-129/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub
10. aprillil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann