← Eesti

3-3-1-20-01

3-3-1-20-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. mail 2001 AS Viljandi ATP kassatsioonkaebuse läbivaatamine riigihankemenetluses pakkujate kvalifitseerimise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  2. aprillil 2001 avalikul kohtuistungil läbi AS Viljandi ATP kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  3. detsembri
  4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-128/
  5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS Viljandi ATP esindaja Ady Anijärv ja AS Devori Reisid esindaja Margo Järvekülg. Istungisekretär oli Tiiu Varend. Viljandi Linnavalitsuse
  6. aprilli
  7. a. korraldusega nr. 252 otsustati RHS § 4 lg. 1 p. 1 alusel korraldada riigihanke avatud pakkumine ainuõiguse andmiseks liiniveoks Viljandi linnas
  8. jaanuarist 2001 kuni
  9. detsembrini 2005 ja kinnitati pakkumise kutse dokumendid. Pakkumised tuli esitada
  10. maiks
  11. Pakkumise kutse dokumendid koosnesid töövõtuprogrammist ja pakkumise juhendist ning lisadest. Programmi ja juhendi punkti I 2.1 järgi oli töö eesmärgiks igapäevane sõitjate vedu ja selle korraldamine Viljandi linnaliinidel. Nimetatud liinivedu tuli teostada vastavuses teede- ja sideministri poolt kinnitatud sõitjateveo eeskirjale ja Viljandi Linnavolikogu poolt kinnitatud Viljandi bussiteeninduse eeskirjale (p. I 3.1), ning linnas sõitjateveoks ettenähtud bussidega (p. I 3.2). Kolm linnas liiniveoks sobivat bussi pidi vedajale rendile andma Viljandi Linnavalitsus (p. I 3.3). Esitada tuli kvalifitseerimisdokumendid, sealhulgas dokumendid busside kohta või eellepingud busside ostuks (II 9.1.5) ja viimasel kahel aastal teostatud liinivedude kirjaldus (II 9.1.6). Pakkumised esitasid AS Devori Reisid, AS Viljandi ATP ja AS Tarbus. Viljandi Linnavalitsuse
  12. juuni
  13. a. korraldusega nr. 520 tunnistati pakkumise kutse dokumentidele vastavaks kõik esitatud pakkumised. Edukaks pakkujaks kinnitati AS Devori Reisid. AS Viljandi ATP esitas
  14. juulil 2000 Riigihangete Ametile kaebuse, milles taotles Viljandi Linnavalitsuse
  15. juuni
  16. a. korralduse nr. 520 tühistamist, sest linnavalitsus ei ole nõuetekohaselt kontrollinud AS Devori Reisid kvalifikatsiooni, mis ei vasta pakkumise kutse dokumentide nõuetele. Vahekohtu
  17. juuli
  18. a. otsusega kaebus rahuldati ja Viljandi Linnavalitsust kohustati tühistama Riigihangete seadusega vastuolus olev otsus, sest AS Devori Reisid pakkumine ei vastanud pakkumise kutse dokumentides esitatud nõuetele. Vahekohus leidis, et linnas sõitjateveoks ettenähtud bussid peavad vastama sõiduki klassile "linnabuss". Selliste busside omamise või valdamise või vastavate eellepingute kohta ei ole AS Devori Reisid dokumente esitanud. Vahekohus tuvastas, et aktsiaseltsil Devori Reisid on kolm bussi, kuid kõigis neis puuduvad seisukohad. Samuti puudus nimetatud aktsiaseltsil eelnev kogemus liiniveoks linnas. Viljandi Linnavalitsuse
  19. juuli
  20. a. korraldusega nr. 573 tühistati korraldus nr. 520 ja kinnitati edukaks pakkujaks AS Viljandi ATP. AS Devori Reisid esitas
  21. augustil 2000 Viljandi Maakohtule Viljandi Linnavalitsuse
  22. juuli
  23. a. korralduse nr. 573 ja Riigihangete Ameti vahekohtu
  24. juuli
  25. a. otsuse peale kaebuse, milles taotles nimetatud haldusaktide tühistamist. Kaebuses väideti, et põhjendamatu on vahekohtu järeldus, et linnas sõitjateveoks ettenähtud bussid peavad vastama sõiduki klassile "linnabuss". Eelnev kogemus liiniveoks linnas aga ei olnudki kvalifikatsiooninõue. Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
  26. augusti
  27. a. määrusega peatati Viljandi Linnavalitsuse
  28. juuli
  29. a. korralduse nr. 573 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni antud asjas. Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
  30. augusti
  31. a. otsusega haldusasjas nr. 3-24/00 jäeti kaebus Riigihangete Ameti vahekohtu otsuse vaidlustamise osas rahuldamata ja tühistati Viljandi Linnavalitsuse
  32. juuli
  33. a. korraldus nr.
  34. Kohus leidis, et linnas sõitjateveoks ettenähtud bussid peavad vastama sõiduki klassile "linnabuss". Kaebuse esitaja bussid ei olnud "linnabussid" ja ta ei esitanud ostjale ka eellepinguid nimetatud busside ostmiseks. Linnavalitsuse vaidlustatud korraldus on aga vastuolus RHS §-ga 27, sest Viljandi Linnavalitsus kui ostja ei ole otsustanud, millised pakkumised vastasid pakkumise kutse dokumentidele.
  35. septembril 2000 esitas AS Devori Reisid apellatsioonkaebuse, milles palus muuta halduskohtuniku otsus ja tühistada Riigihangete Ameti vahekohtu otsus. Apellant leidis, et Viljandi Maakohtu halduskohtuniku seisukoht, et linnas sõitjateveoks ettenähtud bussid peavad vastama sõiduki klassile "linnabuss", on õigusliku aluseta. Tartu Ringkonnakohtu
  36. detsembri
  37. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus ja muudeti Viljandi Maakohtu halduskohtuniku otsust. Jõusse jäeti kohtuotsus Viljandi Linnavalitsuse vaidlustatud korralduse tühistamise osas, kuid ringkonnakohus tühistas ka Riigihangete Ameti vahekohtu otsuse. Ringkonnakohus leidis, et sõidukite süstemaatikast ei tulene, et linnas sõitjateveoks ettenähtud bussid peavad vastama sõiduki klassile "linnabuss" ja pakkumise kutse dokumentidest ei tulene nõue teostada Viljandi linnas liinivedu just selle klassi bussidega. Linnas sõitjate liiniveoks sobiksid ka A- või B-klassi bussid. Vahekohtu otsuse põhjendus, et aktsiaseltsil Devori Reisid puudus kogemus liiniveoks linnas, ei ole asjakohane, sest sellise eelneva kogemuse nõue ei tulene pakkumise kutse dokumentidest.
  38. jaanuaril 2001 esitas AS Viljandi ATP kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse osas, millega tühistati Riigihangete Ameti vahekohtu otsus. Kassaator väidab, et AS Devori Reisid pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentide nõuetele, sest sellel aktsiaseltsil puuduvad linnaliini teenindamiseks sobivad bussid või eellepingud nende soetamiseks ning kogemused linnas reisijate liiniveoks. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht
  39. Pakkumise kutse dokumentide (II 9.1.5.) järgi pidi iga pakkuja esitama kvalifitseerimisdokumendid, sealhulgas dokumendid olemasolevate busside kohta või eellepingud busside ostuks. Ilmselgelt peeti seejuures silmas linnas sõitjateveoks ettenähtud busse, sest pakkumise kutse dokumentide punktis I 3.
  40. esitati nõue teostada liinivedu linnas sõitjateveoks ettenähtud bussidega. Pakkumise kutse dokumendid ei täpsustanud, millised on linnas sõitjateveoks ettenähtud bussid.
  41. Pakkumise kutse dokumentide punktis I 3.
  42. esitati nõue teostada liinivedu vastavalt teede- ja sideministri
  43. augusti
  44. a. määrusega nr. 31 kinnitatud sõitjateveo eeskirjale. Riigihankemenetluse ajal kehtinud selle eeskirja punktide 5 ja 10 järgi võis sõitjatevedu teostada sõidukiga, mis vastab tehnojärelevalve eeskirja nõuetele. Sõitjate liiniveol võis kasutada ainult selliseid busse, mis muudele nõuetele lisaks pidid sobima vastavalt linna-(valla-), maakonna- või kaugliini teenindamiseks.
  45. Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja lisanduse G "Sõidukite süstemaatika" järgi eristatakse linnabussi, kaugbussi ja reisibussi. Linnabussi kui sõidukite liiki defineeritakse kui bussi, mis on projekteeritud ja ehitatud istuvate ja seisvate sõitjate ning nende pagasi veoks linna- ja lähiliikluses ning on arvestatud sagedaste peatustega ja vaba liikumise vajadusega bussi sisenemisel ja sealt väljumisel. Eeskirja lisanduse B järgi jaotatakse sõidukid kategooriatesse, kusjuures M2- ja M3-kategooria sõidukid jaotatakse järgmistesse klassidesse: A klass - sõiduk, milles ei ole üle 23 istekoha (sh. juhi koht) ja milles on ka seisukohad; B klass - sõiduk, milles ei ole üle 23 istekoha (sh. juhi koht), milles puuduvad seisukohad; I klass "linnabuss" - sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh. juhi koht) ja milles on ka seisukohad; II klass "linnadevaheline buss" - sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh. juhi koht) ja milles on lubatud seista vahekäigus; III klass "turismibuss" - sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh. juhi koht), milles puuduvad seisukohad. Lähtudes sõidukite liikidest ja linnabussi kui kindlat liiki sõiduki tunnustest eeskirja lisanduse G järgi, sobivad linnaliini teenindamiseks A-klassi ja I-klassi sõidukid, sest neis on ette nähtud ka seisukohad. Pakkumise kutse dokumentidest ei tulene, et Viljandi linnas peetakse liiniveoks sobivateks ka selliseid busse, kus seisukohad puuduvad.
  46. Pakkumise kutse dokumentide punktist II 9.1.
  47. tulenes seega kvalifitseerimisnõue, et pakkujal pidid olemas olema A-klassi või I-klassi sõidukid või eellepingud selliste busside ostuks. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et liiniveoks linnas on sobivad ka B-klassi sõidukid. Nimelt puuduvad Bklassi sõidukil seisukohad, mistõttu need bussid ei vasta pakkumise kutse dokumentide nõuetele.
  48. Pakkumise kutse dokumentide punkti II 9.1.
  49. alusel tuli pakkujal kvalifitseerimisdokumentide hulgas esitada ka "Viimase 2 aastal teostatud liinivedude kirjeldus". Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht, et nõutav ei olnud eelnev reisijateveo kogemus just linnaliinil. Materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Vastavalt HKMS §-le 72 lg. 1 p. 2 ja §-le 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada AS Viljandi ATP kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  50. detsembri
  51. a. otsus haldusasjas nr. II-3-128/00 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub
  52. mail 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.