3-1-1-43-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a 3-1-1-43-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Rätsep ning Peeter Vaher vaatas
3. aprillil
4. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Madis Närepi süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. Närep, tema kaitsja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
5. M. Närep anti kohtu alla süüdistuses KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi selles, et ta ööl vastu
6. veebruari
7. a Lääne-Virumaal Avanduse vallas Käru külas ilma vastava loata hoidis, kandis ja kasutas jahikarabiini Sako Vixen mod L 469 nr 82120 kal 222 REG Mag ja 5 vintpüssi padrunit (222 REM MAG kaliiber), mis olid eelmisel päeva unustatud Mait Grigorjevi käsutuses olevasse kaubikusse KIA Pregio reg nr 563 KIA. M. Närep küttis ebaseaduslikult nimetatud jahikarabiini ja laskemoonaga metsjänese, rikkudes sellega Relvaseaduse § 26, § 35, § 36, § 37 lgte 1 ja 2, § 38 ning § 39 sätteid. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt koostati
8. veebruaril
9. a haldusõiguserikkumise protokoll HÕS § 64 rikkumise kohta. Lääne-Viru Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Heimar Lepiksoo
10. veebruari
11. a otsusega tunnistati süüdi haldusõiguserikkumise asjas M. Närep, kes küttis jahipidamisõigust omamata
12. veebruaril
13. a kell 23.35 Lääne-Virumaal Avanduse vallas Käru külas metsjänese, millega rikkus jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korda. M. Närepile määrati karistuseks rahatrahv 15 päevamäära ulatuses, s. o 690 krooni. Seda otsust M. Närep ei vaidlustanud.
14. Lääne-Viru Maakohtu
15. jaanuari
16. a otsusega mõisteti M. Närep süüdistuses KrK § 207 lgte 1 ja 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
17. Lääne-Viru Maakohtu eeltoodud otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru Prokuratuuri prokurör Ain Tali, kes palus otsuse tühistada, tunnistada M. Närep süüdi KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi ning mõista talle sanktsioonis ettenähtud karistus. M. Närepi kaitsja vandeadvokaat I. Kullerkann esitas apellatsioonprotestile kirjalikud vastuväited. Kaitsja leidis, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendatud kuriteosündmus ning kuriteo toimepanemine kohtualuse poolt. Nimetatud asjaolu tingiks M. Närepi õigeksmõistmise ka juhul, kui teda poleks eelnevalt karistatud HÕS § 64 järgi.
18. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. jaanuari
20. a otsusega Lääne-Viru Maakohtu
21. jaanuari
22. a otsus tühistati, M. Närep tunnistati süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv 100 päevamäära ulatuses, s.o 4600 krooni. Kriminaalkolleegium tühistas maakohtu otsuse selles sisalduvate järelduste faktilistele asjaoludele mittevastavuse tõttu. Ringkonnakohus tuli järeldusele, et kuriteosündmusena tuleb käesolevas asjas tuvastada õigusrikkumise sündmus, s.o jahieeskirjade rikkumine. Kriminaalkolleegium luges selle sündmuse tõendatuks kriminaalasjale lisatud haldusõigusrikkumise materjalidega. Jahieeskirjade rikkumise üheks osaks luges kriminaalkolleegium jahirelvaloata jänese küttimise. Ringkonnakohus märkis, et see on käsitatav tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku kasutamisena, mis moodustab osaliselt ideaalkonkurentsi jahipidamisõiguse sätete rikkumisega ja tuleb kvalifitseerida KrK § 207 lg 1 järgi. Menetlus Riigikohtus
23. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. jaanuari
25. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu M. Närep ja tema kaitsja vandeadvokaat I. Kullerkann. 5.1 Kõigepealt viitab kaitsja ringkonnakohtu otsuses sisalduvatele kriminaalmenetluse seaduse olulistele rikkumistele. Süüdimõistev kohtuotsus on rajatud tõenditele, mis on saadud KrMK § 351 ja § 1081 sätteid rikkudes. Kaitsja arvates oleks olnud obligatoorne tuvastada hukkunud jänese surma põhjus KrMK § 58 alusel. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus on motiveerimata ning selle tegemisel on eiratud KrMK § 262 lg 1 nõuet. 5.2 Lisaks eeltoodule viitab kaitsja ka kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele, leides, et haldusõigusrikkumise ja kriminaalkuriteo vahel on ideaalkonkurents välistatud. Kaitsja märgib, et juhul kui M. Närepi kinnipidamisel oli politseitöötajale selge, et tegemist on KrK § 207 lg-s 1 ettenähtud kuriteoga, puudus tal alus haldusõigusrikkumise protokolli koostamiseks, sest HÕS-i § 6 lg 2 kohaselt võetakse isik haldusvastutusele juhul, kui tegu ei too vastavalt seadusele kaasa kriminaalvastutust. Kassaator märgib, et käesolevas kriminaalasjas on M. Närepit karistatud jahirelvaloata jänese küttimise eest lisaks HÕS § 64 järgi ka KrK § 207 lg 1 järgi. Kohus on rikkunud sellega EV Põhiseaduse §-s 23 sätestatut, mille kohaselt kedagi ei tohi anda teist korda kohtu alla ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
26. M. Närep leiab oma kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele järgmistel põhjustel: kuriteosündmuse ja seda kinnitavate tõendite puudumine, kohtueelsel uurimisel ja kohtus tõendite ebaõige ning valikuline hindamine, kohtu järelduste mittevastavus faktilistele asjaoludele.
27. Riigikohtu istungil M. Närep ja tema kaitsja toetasid kassatsioonkaebusi ja leidsid, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja M. Närep õigeks mõista. Prokurör leidis, et kassatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.
28. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus M. Närepi süüditunnistamises ja karistamises KrK § 207 lg 1 järgi on põhjendatud ja seaduslik. Kassatsioonkaebustes esitatud seisukohad ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. 8.1 AKKS § 65 lg 4 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Seetõttu ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumil alust kaebustes toodud väidete alusel tuvastada muid asjaolusid kui on tuvastatud esimese ja teise astme kohtu poolt. Tuvastatud faktiliste asjaolude alusel on apellatsioonikohus andnud M. Närepi tegudele õige juriidilise hinnangu. 8.2 Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud fakti, et M. Närep rikkus jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korda, mida reguleerivad Jahikorralduse seadus (RT I 1994, 30, 465) ja keskkonnaministri
29. juuni
30. a määrusega nr 28 kinnitatud Jahieeskirjad. Teda on
31. veebruari
32. a otsusega HÕS § 64 alusel süüdi tunnistatud selle eest, et ta
33. veebruaril
34. a Lääne-Virumaal Avanduse vallas Käru külas, omamata jahipidamisõigust, küttis metsjänese. M. Närep ise on andnud selle kohta seletuse, et lasi maha jänese jahikarabiinist. Nimetatud haldusõiguserikkumise eest karistati M. Närepit rahatrahviga 690 krooni. Seda otsust M. Närep kohtus ei vaidlustanud ja tasus rahatrahvi. Kuna HÕS § 64 näol on tegemist blanketse normiga, tuleb isiku süüdimõistmiseks näidata, milliseid konkreetseid eeskirju on rikutud. Viru Ringkonnakohtu otsuses on seda ka tehtud ja märgitud, et M. Närep oma tegevusega rikkus Jahieeskirjade p-te 1, 7, 40, 48 ja
35. 8.3 Kuna käesoleval juhul on tegemist olukorraga, mil Jahieeskirjade ülalmärgitud rikkumine kujutab endast ka kuriteo koosseisu, on tegemist haldusõigusrikkumise ja kuriteo ideaalkonkurentsiga. Viru Ringkonnakohus märgib põhjendatult, et HÕS §-s 64 ja KrK §-s 207 ettenähtud teod on suunatud erinevate õigushüvede vastu ja nende üheaegse kahjustamise korral on tegemist ideaalkonkurentsiga ning ideaalkonkurentsi kuuluvad teod kvalifitseeritakse eraldi. Sealjuures ei ole tegemist ühe ja sama teo eest kahekordse karistamisega. Igasugune tulirelva või laskemoona ebaseaduslik omamine, hoidmine, kasutamine jms on kuritegu olenemata sellest, mis asjaoludel seda tehti ja kas sellega kaasnes veel mõni teine õiguserikkumine.
36. Kassatsioonkaebustes ei ole sisukohaselt viidatud kriminaalmenetluse seaduse sellistele rikkumistele, mida oleks AKKS § 39 lg 3 kohaselt alust lugeda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks või mida oleks sellisena võimalik käsitleda AKKS § 39 lg-s 4 sätestatud korras. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
37. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
38. jaanuari
39. a kohtuotsus Madis Närepi süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi muutmata.
40. Madis Närepi ja tema kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
41. mail
42. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher