3-2-1-71-01

3-2-1-71-01 MÄÄRUS Tartus

1. mail
2. a Eva Tammearu hagiavalduse vastuvõtmisest keeldumine. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi kirjalikus menetluses
3. mail
4. a E. Tammearu erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. jaanuari
6. a määruse tsiviilasjas nr II-2/258/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Eva Tammearu esitas hagiavalduse Riste Noore vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks. Hageja palus tuvastada, et ta võttis TsK §-s 551 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul vastu
8. oktoobril
9. a surnud vanaema Meranda Jürjestausti pärandi.
10. novembri
11. a määrusega keeldus Lääne Maakohus TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastas selle. Määruse põhjendustel juriidilise fakti tuvastamise nõue ei kuulu alates
12. septembrist
13. a kohtu pädevusse. Nõue tuleb kohtule esitada vastavalt TsÜS §-s 112 lg 2 nimetatud tsiviilõiguste kaitse viisidele. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
14. jaanuari
15. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjendustel tuvastab kohus hagi aluseks olevaid juriidilisi fakte. Iseseisva nõudena võib juriidilise fakti tuvastamine toimuda ainult seaduses sätestatud juhtudel. Hageja ei ole esitanud hagiavalduses tsiviilõiguslikku nõuet. Hagiavalduse kohaselt on pooltel pärimissuhtest tekkinud vaidlus, sest kostja ei tunnusta hageja õigust pärida M. Jürjestausti järel tema pärandvara hulka kuuluvat maa tagastamise nõudeõigust seetõttu, et hageja ei ole pärandit vastu võtnud. Kuna hageja ei ole seoses pärandvaraga esitanud nõuet ja pärandi vastuvõtmise faktist iseenesest ei tulene pärija õigust pärandvarale, siis on maakohus õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu määruse ning saata asi läbivaatamiseks Lääne Maakohtule. TsMS §-ga 149 lg 4 on vastuolus ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus oli hagiavalduses nõude puudumise motiivil õigustatud keelduma avalduse menetlusse võtmisest. Kohtul on õigus nõude puudumise motiivil hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda vaid pärast seda, kui kohus on määranud hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja hageja ei ole kohtu nõutud tähtpäevaks puudust kõrvaldanud. Ringkonnakohus ei ole vastanud hageja erikaebuse väitele, et TsÜS §-s 112 lg 2 ei ole tsiviilõiguste kaitse viisid loetletud ammendavalt. Sellest tulenevalt on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et hageja nõue ei ole tsiviilõiguslik ja et juriidilise fakti tuvastamise nõude saab haginõudena esitada ainult juhul, kui see on seaduses ette nähtud. Kohus ei saa keelduda hagiavalduse vastuvõtmisest motiivil, et hageja taotletud tsiviilõiguse kaitse viis ei ole kohaldatav. Valitud tsiviilõiguse kaitse viisi kohaldatavuse või mittekohaldatavuse üle saab kohus otsustada alles otsuse tegemisel, mitte hagiavalduse menetlusse võtmisel. Ringkonnakohus ei ole vastanud nendele erikaebuse põhjendustele ja on sellega rikkunud TsMS § 330 lg
16. Pärima õigustatud isiku nõue, tuvastada pärandi õigeaegse vastuvõtmise fakti, tähendab sisuliselt pärija õiguste tunnustamise nõuet. Hageja soovis pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamist selleks, et tõendada pärijaks olekut ja seega õigust vaidlustada halduskohtus kostjale kui teisele pärijale maa tagastamise korraldust. Seetõttu ei olnud hagejal vaja esitada nõuet õiguse tunnustamiseks pärandiosale või pärandvara jagamiseks. III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kuigi apellatsioonikohus nõustus hageja apellatsioonkaebuse väitega, et juriidilise fakti tuvastamine kuulub kohtu pädevusse, jättis kohus muutmata maakohtu määruse, millega keelduti E. Tammearu hagi menetlusse võtmisest. Tsiviilasjadena mõistetakse TsMS § 1 lg 3 kohaselt selle seadustiku tähenduses tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Kohus keeldub määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle TsMS § 149 lg 2 p 1 kohaselt, kui avaldus ei kuulu kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Kui apellatsioonikohus leidis, et avaldus kuulub kohtu pädevusse, siis ei olnud õige keelduda avalduse vastuvõtmisest TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel. Kui apellatsioonikohus leidis, et hagiavalduses ei ole selgelt väljendatud nõuet, siis vastavalt TsMS §le 149 lg 4, kui hagiavaldus ei vasta selle seadustiku §-le 147 lg 1 p 4 (hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue), nõuab kohus määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamist. Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitma, keeldub kohus määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et nõude puudumine hagiavalduses ei ole TsMS § 149 lg 2 p 1 järgi avalduse vastuvõtmisest keeldumise alus. Hageja on esitanud nõude pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks TsK § 551 alusel. Vastavalt TsK §-le 551 lg 2 loeti pärija pärandi vastuvõtnuks kui ta: 1) faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama või 2) andis pärandi avanemise koha notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärimisest tekkinud õigussuhe on tsiviilõigussuhe. Hagiavalduse kohaselt võttis hageja pärandi vastu ja vastavalt TsK §-le 551 lg 1 omandas pärandi. Kostja ei tunnista hagejat pärandi vastuvõtjana ja hageja taotleb seetõttu pärandi vastuvõtmise tuvastamist. Sellega on hageja hagiavalduses nõude esitanud. Õige on apellatsioonikohtu seisukoht, et pärandi vastuvõtmise faktist iseenesest ei järeldu pärija õigust teatud kindlale osale pärandist. Vastavalt TsK §-le 551 lg 5 loeti vastuvõetud pärand pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast. Seadusest ei tulene nõue, et hageja peab pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamise hagis taotlema omandiõiguse tunnustamist pärandvarale või pärandavara jagamist. Kaaspärijad jagavad pärimisseaduse §-de 170 ja 144 lg 4 (TsK § 563 lg 1 ja 2) kohaselt pärandvara kokkuleppel ja vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Lääne Maakohtu
17. novembri
18. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
19. jaanuari
20. a määrus ja saata asi Lääne Maakohtule menetlemiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada Mihkel Tuusile Eva Tammearu eest
21. veebruaril
22. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa