3-3-1-27-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. mail 2001 Antsla Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal teenistusest vabastamise asjas Riigikohtu ha

§ 117lg.

1 p. 1 ja lg. 2 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal.

1. juunil 2000 esitas E. Drenkhan Võru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Antsla vallavanema käskkiri ja mõista kaebaja kasuks välja kuue kuu ametipalk, kuna ta loobub teenistusse ennistamisest, ning mõista välja kohtukulud. Kaebaja väitel ei ole käskkiri motiveeritud ega võimalda kaebajal aru saada, millisel õiguslikul alusel vabastamine toimus ning miks ta ei vasta arenguspetsialisti ametikohale. Kaebaja peab vabastamist ka sisuliselt põhjendamatuks, kuna arenguspetsialisti töö on pidev ja suunatud tulevikku ning kahe kuu jooksul on võimatu täita kõiki ametijuhendis sisalduvaid ülesandeid. Ametijuhend sätestas täiskohaga arenguspetsialisti teenistusülesanded, kuid kaebaja oli nimetatud 0,5 ametikohale. Enne katseaja lõppu esitatud tööaruande arutelu ei toimunud ja kaebajal polnud võimalik anda selle kohta selgitusi. Võru Maakohtu halduskohtuniku
2. oktoobri
3. a. otsusega haldusasjas nr. 3-49 2000 rahuldati kaebus, tunnistati õigusvastaseks ja tühistati Antsla vallavanema
4. mai
5. a. käskkirja nr. 21 punkt 1, loeti E. Drenkhan vabastatuks

§ 114lg.

1 alusel alates 31. augustist 2000 ja mõisteti kaebaja kasuks välja 6 kuu ametipalga suurune hüvitis ning kohtukulud. Kohus leidis, et kuigi käskkiri sisaldab viite selle andmise õiguslikule alusele, ei nähtu käskkirjast selle andmist tinginud asjaolud ja vastustaja pole ka menetluse käigus esitatud tõenditega suutnud kooskõlas

§-ga 22 lg. 2 tõendada, milles seisnes töötulemuste mittevastavus ametikohale esitatavatele nõuetele. Vahetu ülemuse rahulolematus töötulemustega ei ole piisavaks aluseks

§ 117lg.

1 p. 1 ja lg. 2 alusel teenistussuhte lõpetamiseks. Kaebuse esitajat ei tutvustatud ametijuhendiga, kuid ta oli kohustatud täitma selles sätestatud ülesandeid. Kui volikogu on loonud 0,5 ametikohta, peab ka ametijuhend sätestama teenistusülesanded 0,5 ametikoha jaoks.

§-s 22 ette nähtud vestluse asendamine tööaruande esitamise nõudmisega ei ole oluliseks menetlusnormi rikkumiseks. Võru Maakohtu halduskohtuniku otsuse peale esitas Antsla Vallavalitsus apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtuniku otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu ning teha uus otsus. Apellandi väitel ei pea tööandja fikseerima ametniku iga konkreetset teenistusülesannete mittenõuetekohast täitmist ning esitama seda fakti kinnitavaid tõendeid, vaid tal on õigus määratleda, millised asjaolud näitavad, kas ametniku võimed, teadmised, vilumused ja oskused vastavad täidetavatele teenistusülesannetele. Kuigi ametijuhendit ei ole teenistujale tutvustatud, on oluline, et ametnik teenistuses olles teaks oma teenistuskohustusi ja täidaks neid täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt, omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Tartu Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Võru Maakohtu halduskohtuniku otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et põhjendatud on halduskohtuniku järeldus, et teenistusse võtja hinnang katseaja tulemuste kohta peab rajanema objektiivsetel näitajatel ning vastustaja peab teenistussuhte lõpetamise vaidlustamisel tõendama, miks ta pidas katseaja tulemusi ebarahuldavaks. Kuna HKMS § 25 lg. 3 ja 4 kohaselt teeb halduskohus otsuse tuginedes üksnes tuvastatud asjaoludele ja esitatud tõenditele ning nendest tehtud järeldustele, peab teenistusse võtja esile tooma asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad, et ametnik osutus tehtavale tööle katseaja jooksul mittevastavaks. Ametnikupoolne teadmine teenistuskohustustest ei asenda teenistusse võtva isiku poolt kinnitatud ametijuhendi ametnikule allkirja vastu teatavakstegemist. Eriarvamusele jäi kohtunik Peeter Jerofejev, kes leidis, et ei ole õige nõuda katseaja tulemuste suhtes antud hinnangu põhjendamist ainult objektiivsete näitajatega, seda eriti ametikohtadel, mis nõuavad iseseisvust ja initsiatiivi, nagu käesoleval juhtumil. Hinnang võib olla ka subjektiivne ja rajaneda äratundmisel koostöö sobimatusest või näiteks arenguspetsialisti puhul erinevatest arusaamadest arengust. Katseajal ei ole teenistussuhe samavõrd kaitstud kui määramata ajaks teenistusse nimetatud isiku puhul. Käesolevas asjas on tööandja põhjendanud teenistusest vabastamise otsust. Muuhulgas on põhjendatud väide interneti kodulehekülje hooldamisega mittetoimetulekust. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas Antsla Vallavalitsus kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator väidab: Teenistusse nimetamise õigust omaval isikul on õigus määratleda, millised asjaolud näitavad ametniku võimete, vilumuste, teadmiste ja oskuste vastavust täidetavatele teenistusülesannetele ja ta ei pea fikseerima ametniku iga konkreetset teenistusülesannete mittenõuetekohast täitmist ega esitama seda fakti kinnitavaid tõendeid. Katseaja mõte on võimaldada teenistusandjal hinnata ametniku sobivust teenistusülesannete täitmisel ja teha lõplik otsustus katseaja lõppemisel. Seadusandja on teinud teenistussuhte lõpetamise katseajal lihtsamaks võrreldes teiste alustega. Põhjendamatu on ringkonnakohtu väide: "Asjaolu, et E. Drenkhan oli teadlik arenguspetsialisti ametijuhendiga sätestatud teenistusülesannetest, ei tõenda, et kaebaja ei tulnud oma teenistuskohustustega toime, samuti ei asenda ametniku poolne teadmine teenistuskohustustest teenistusse võtva isiku poolt kinnitatud juhendi allkirja vastu ametnikule teatavaks tegemist." E. Drenkhani puhul esines katseajal häirivaid vajakajäämisi teenistusalases asjatundlikkuses, sealhulgas ka puudulik interneti kodulehekülje hooldamine ja selle jaoks õigekirjavigadega ning raskestimõistetavaid lühendeid sisaldava lähtematerjali koostamine, mille tõenduseks on kohtule esitatud väljatrükk. E. Drenkhan leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et vaidlustatud käskkiri ei ole motiveeritud ega kontrollitav. Rikutud on

§ 22lg.

2 nõudeid, kuna kaebajaga pole toimunud vestlust. Samuti pole tõendatud, et vallavanem või kaebaja vahetuks ülemuseks olnud abivallavanem on tutvunud tööaruandega, millele vaidlustatud käskkirja andmisel on tuginetud. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1.

§ 22lg.

2 kohaselt hinnatakse katseajal ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele. Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada sama seaduse § 117 lg. 1 p. 1 alusel. 2.

§-de 20 ja 112 järgi on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud isikul ametisse nimetamise ja teenistusest vabastamise õigus. Ametiasutuse juht on kohustatud tagama asutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad ning asjatundlikud ametnikud. Seetõttu on põhjendatud ametisse nimetamise õigust omava isiku poolt diskretsiooni teostamine ametniku ametikohale sobivuse väljaselgitamisel.

1. Ametniku katseaega käsitleva regulatsiooni olemasolu Avaliku teenistuse seaduses väljendab seadusandja tahet vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise korral pole seaduses sätestatud etteteatamist ega hüvituse maksmist. Ametnik, kelle suhtes on teenistusse nimetamisel kohaldatud katseaega, peab arvestama, et tema teenistussuhe on seadusega vähem kaitstud võrreldes määramata ajaks ametisse nimetatud isikute teenistussuhtega.
2. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et ametiasutus peab

§ 117lg.

1 p. 1 alusel teenistussuhte lõpetamisel vaidluse korral põhjendada, miks ta pidas katseaja tulemusi ebarahuldavateks. Nõustuda ei saa aga väitega, et hinnang peab rajanema vaid objektiivsetel asjaoludel.

§ 22lg.

2 annab administratsioonile õiguse hinnata ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele. Seadus ei seo hindajat kohustusega tuua välja objektiivsed asjaolud, millel põhineb asutusepoolne hinnang, kuid katseaja tulemuste ebarahuldavateks lugemist peab motiveerima. Motiveerimine võib seisneda nii viitamises faktilistele asjaoludele kui ka hinnangulistes väidetes töötulemuste ja ametikohale vastavuse kohta. Katseaja tulemuste osas seisukoha võtmine ei seisne mitte ainult töötulemuste, vaid ka ametniku ametikohale esitatavatele nõuetele vastavuse hindamises. Viimane hõlmab ka suhtlemisoskust, sobivust organisatsiooni ja muid sarnaseid asjaolusid. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt on kohtud E. Drenkhani teenistusest vabastamise õiguspärasuse hindamisel pidanud esmatähtsaks ametiasutuse hinnangu põhjendamist faktiliste asjaoludega ning keskendunud vastavate tõendite hindamisele. Kõikide ametikohtade puhul ei olegi võimalik teenistusülesannetega toimetuleku kohta hinnangut anda objektiivselt mõõdetavate tulemuste põhjal. Kui teenistusülesannete edukas täitmine eeldab näiteks loovust ja initsiatiivikust, võib suhteliselt lühikese teenistusaja kohta hinnangu andmisel olla üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht, kas ametnikul on tema ametikoha jaoks piisavad teadmised, kogemused, võimed ja muud isikuomadused.

1. Avalikus teenistuses ametniku teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel on administratsioonil ulatuslik hindamisruum. Kohus saab kontrollida, kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selleks volituse andnud normi eesmärgiga.
2. Nõustuda võib ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et ametnik teadis oma teenistuskohustusi, ei asenda pädeva isiku poolt kinnitatud ametijuhendi ametnikule allkirja vastu teatavaks tegemist. Samas tuleb silmas pidada, et ametijuhendi puudumine või selle regulatsiooni ebapiisavus ei õigusta iseenesest ametniku poolt teenistuskohustuste täitmatajätmist või mittenõuetekohast täitmist. Ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, aga ka teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist, samuti ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest.
3. Kohtud on käesoleva vaidluse lahendamisel asunud seisukohale, et kuigi vaidlustatud käskkirjas on viide selle õiguslikule alusele, ei nähtu aktist selle andmist tinginud asjaolud ja Antsla Vallavalitsus pole ka menetluse käigus suutnud selgitada, milles seisnes ametniku mittevastavus ametikohal esitatavatele nõuetele. Antsla Vallavalitsuse
4. mai
5. a. käskkiri nr. 21 sisaldab minimaalselt vajalikud andmed vastavalt

§-le 132 lg. 2. Käskkirjas on märgitud, et E. Drenkhan vabastatakse ametikohale mittevastavuse tõttu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, ning tehtud viited vabastamise õiguslikule alusele. Kohtumenetluse käigus on Antsla Vallavalitsus katseaja ebarahuldavate tulemuste ning E. Drenkhani vabastamise põhjendatuse osas toonud selgituseks nii subjektiivseid hinnanguid kui ka objektiivseid asjaolusid, kusjuures viimaste kohta on esitatud ka tõendeid. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et ainuüksi põhjalikumate sisuliste motiivide puudumine käskkirjas ei too käesoleval juhul kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist, kuna vaidlustatud käskkiri on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt mõistetav. 8.

§ 22lg.

2 näeb ette, et enne katseaja lõppu viib vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele. Käesoleva vaidluse puhul on vallavanem vestluse läbiviimise asemel palunud ametnikul koostada kirjaliku tööaruande. Nõustuda võib kohtute seisukohaga, et vestluse asendamine tööaruande esitamise nõudmisega ei ole oluline menetlusnormi rikkumine. Vestluse läbi viimata jätmine iseenesest ei saa olla teenistusest vabastamise käskkirja tühistamise aluseks, kui ametnikul on asja menetlemise käigus olnud võimalik esitada omapoolsed seisukohad. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama E. Drenkhani teenistusest vabastamise õiguspärasust lähtuvalt ülaltoodud motiividest. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2 Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Antsla Vallavalitsuse kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2001. a. otsus haldusasjas nr. 2-3-8/2001 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub 8. mail 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann