Obsah (4)

§ 86§ 98§ 3§ 28

3-2-1-52-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. mail 2001. a Boriss Frolovi hagi Spordikombinaadi Kalev vastu töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ning sunnitud töölt

§ 86p 3 alusel koondamise tõttu.

Hagiavalduses palus B. Frolov tunnistada temaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada teda poksitreenerina tööle ja välja mõista hüvitis sunnitud töölt puudumise aja eest. Kostja ei täitnud töövaidluskomisjoni

1. märtsi
2. a otsust ennistada hageja tööle. Poksitreeneri töökoht likvideeriti hageja koondamise eesmärgil. Maakohus jättis
3. juuni
4. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus asendas esialgse kostja Spordikombinaadi (Spordikompleks) Kalev uue kostja Sillamäe Linnavalitsusega. Otsuse motiividel ei ole hagi põhjendatud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lg 1 järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.

§ 98

lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p-s 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise.

1. oktoobri
2. a akti ja
3. mai
4. a käskkirjaga nr 182 on tõendatud, et poksisektsioon suleti treeninguvõimaluste puudumise tõttu. Tualetid, du""id ning ventilatsioon ei tööta. Kuna nimetatud asjaolu tingis poksitreeneri töö lõppemise, oli kostja õigustatud hagejaga töölepingu lõpetama. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a otsusega maakohtu otsus tühistati. Asi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna apellatsioonimenetluses ei ole võimalik kõrvalda protsessiõiguse normide olulist rikkumist esimese astme kohtus. Otsuse kohaselt lahendas maakohus hagi kostja vastu, keda juriidilise isikuna ei ole olemas. TsÜS § 6 lg 3 järgi on kohaliku omavalitsusüksusena avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks Sillamäe linn, keda võivad pädevuse piires esindada volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus või linnapea.

§ 3

järgi võib tööandjaks olla juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 231 lg 4 nõudeid rikkudes märkinud, keda ja milliste tõendite alusel luges ta hageja tööandjaks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lubada kostjana protsessi juriidiline isik Sillamäe linn ja teha kindlaks, kes oli töölepingu lõpetamise ajal hageja tööandjaks ning kas töölepingu lõpetamise

1. mai
2. a käskkirja nr 182 andnud isikul olid tööandja volitused ja seaduslik alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Sillamäe linn palus ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asjas menetluse lõpetada. Kuigi ringkonnakohtu seisukoht, et kostjaks saab olla Sillamäe linn, mitte Sillamäe linnavalitsus, on õige, ei saa see olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
3. märtsi
4. a otsuses nr 3-2-1-28-00 asunud seisukohale, et sellisel juhul saab kostjaks lugeda linna, keda on esindanud linnavalitsus. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 3 ja § 333 lg 1-4 nõudeid, kuna ei põhjendanud asja esimese astme kohtus uuesti läbivaatamise vajadust. Kuna tööandja ja tema volituste osas pooltel vaidlust ei olnud, ei saanud maakohus selles küsimuses otsust teha. Ringkonnakohus jättis kohaldamata

§ 28lg 2 ja § 29 sätted.

Nii direktor kui hageja, said palka linnaeelarvest ja olid Spordikompleksi Kalev tööle lubatud. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja ei ole kassatsioonkaebusega nõus. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus ei ole põhjendanud asja esimese astme kohtusse saatmise vajadust. TsMS § 333 lg 2 kohaselt on õigus saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kui seda ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Vastavalt TsMS § 72 lg-le 3 on kostja isik, kelle vastu on hagi esitatud. Hagiavalduses on kostjana märgitud Spordikombinaat Kalev. Ringkonnakohus tuvastas, et Spordikombinaat Kalev on registrist kustutatud

1. veebruaril
2. a sundlõpetatud ettevõttena. Ida-Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a kohtuistungi protokolli kohaselt on kohus hageja esindaja taotlusel asendanud kostja Sillamäe Linnavalitsusega. Maakohtu toimikus olevast volikirjast nähtuvalt on Sillamäe linnavalitsus volitanud oma juristi esindama kohtus Sillamäe linna. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on istungist osa võtnud Sillamäe linna esindaja. Sillamäe Spordikompleks Kalev põhimääruse kohaselt on spordikompleks kohaliku omavalitsuse asutus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1 järgi on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus - vald või linn. Sama seaduse § 4 lg 2 kohaselt on linnavalitsus volikogu poolt moodustatud täitevorgan, kes § 30 lg 1 p 4 kohaselt esindab avalikõigusliku isikuna linna kohtus.

§ 3

järgi võib tööandjaks olla juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Kohus ei ole tuvastanud, et spordikompleks on juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus. Seega tuleb kostjaks lugeda Sillamäe linn, kes juba osaleb protsessis. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. detsembri 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Sillamäe Linnavalitsusele 2. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik