← Eesti

3-3-1-11-01

Obsah (5)§ 24§ 93§ 92§ 87§ 72

3-3-1-11-01 MÄÄRUS Tartus 10. mail 2001 Tallinna Linnavalitsuse erikaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel

§ 24lg.

1 p. 2 alusel asja menetlus ja mõisteti kaebuse esitajalt linnavalitsuse kasuks kohtukuludena välja õigusabikulud 9912 krooni. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas AS Saksa Auto erikaebuse, tühistas halduskohtu määruse õigusabikulude väljamõistmise osas ja jättis vastustaja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et

§ 93lg.

4 ei näe kaebusest loobumise korral ette kohtukulude väljamõistmist ühelt protsessiosaliselt teise protsessiosalise kasuks. Osundatud sätte esimese lause kohaselt kannab kaebusest loobuja enda, kuid mitte teiste protsessiosaliste kohtukulud. Seda põhimõtet kinnitab ka

§ 93lg.

4 teine lause. Erikaebuses palub Tallinna Linnavalitsus ringkonnakohtu määrus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu määrus. Linnavalitsus leiab, et analoogia alusel tuleks kohaldada TsKS § 62 lg-t 1. Kaebusest loobumisest teadasaamise momendiks oli õigusabi sisuks olev töö juba tehtud. Poolte võrdsuse põhimõttest tulenevalt oli linnavalitsusel õigus kasutada alusetule kaebusele vastuvaidlemisel õigusabi ja kantud kulutused tuleb hüvitada. Halduskohtu määrus, millega menetlus lõpetati, on Tallinna Linnavalitsuse kasuks tehtud kohtulahend. AS Saksa Auto palub vastuses erikaebusele jätta ringkonnakohtu otsus muutmata leides, et analoogia kohtukulude hüvitamisel tsiviilkohtumenetlusega on välistatud, arvestades haldusprotsessi erinevusi, sealhulgas Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud igaühe õigust kohtusse pöörduda. Nende haldusprotsessi instituutide juures, kus kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse analoogiat, peab olema viidatud Tsiviilkohtumenetluse seadustikule expressis verbis. Et tagada avalik-õigusliku isikuga alluvussuhtes olevate isikute võrdne kohtlemine halduskohtumenetluses, on haldusprotsessis kehtestatud täiendavad garantiid ja soodustused.

§-s 93 sisalduv regulatsioon jätab kaebajale võimaluse vältida kohtukulude kandmise riski kaebusest loobumise abil. Seadused eristavad teadlikult mõisteid "kohtukulusid välja mõistma" ja "kohtukulusid kandma". Vastus Tallinna Halduskohtule, mille koostamise eest linnavalitsus kohtukulusid nõuab, jõudis kohtusse pärast kohtu poolt antud tähtaega. Kaebaja oli kindel, et igasugused vastustaja poolt hiljem esitatud dokumendid jäetakse tähelepanuta. AS Saksa Auto ja linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuamet olid saavutanud kohtuvälise kokkuleppe, et AS Saksa Auto loobub kaebusest ning et amet ei nõua mingeid kohtukulusid. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1. Ühe protsessiosalise kohtukulude väljamõistmiseks teiselt protsessiosaliselt peab olema õiguslik alus. Protsessiosaliste vastastikused nõuded seoses kohtukuludega on reguleeritud

§-des 92 ja 93.

§ 92

kannab pealkirja "Kohtukulude kandmine" ning ta sisaldab kahte lõiget, milles esimene sätestab poolte poolt kantavad kohtukulud ja teine kolmanda isiku poolt kantavad kohtukulud. Sisuliselt määrab see paragrahv kindlaks, millist liiki kulusid on võimalik vastavat liiki protsessiosaliselt välja mõista.

§ 93

pealkiri on "Kohtukulude jagamine" ja tema esimesed viis lõiget määravad kindlaks kohtukulude väljamõistmise alused ja ulatuse. Ka

§ 93lg.

4 esimene lause sisaldab alust kohtukulude väljamõistmiseks haldusorgani kasuks. Sama lõike teine lause reguleerib kohtukulude hüvitamist juhul, kui menetlus lõpetatakse poolte kokkuleppe tõttu. Ringkonnakohus leidis, et

§ 93lg.

4 esimese lause kohaselt peab kaebuse esitaja kandma üksnes enda kohtukulud. Sellisest tõlgendusest lähtudes puuduks sellel sättel aga üldse regulatiivne tähendus, sest ka siis, kui seda sätet seadustikus ei oleks, peaks kaebusest loobuja kandma enda kohtukulud. Halduskohtumenetluse seadustikus pole ühtegi alust kaebusest loobunud isiku kohtukulude väljamõistmiseks mõnelt teiselt protsessiosaliselt.

§ 93lg.

1, millest tulenevalt rahuldamata jäetud kaebuse esitaja peab hüvitama haldusorgani kohtukulud, eesmärk on muuhulgas kaitsta asutust mittepõhjendatud kaebusega kaasnevate ülemääraste kulude eest. Kaebusest loobumise võimalus on kaebajale antud eelkõige selleks, et ta saaks lõpetada lootusetuks osutunud protsessi. Seega on kaebusest loobumisel tõenäoline, et ka kaebaja arvates ei olnud kaebus põhjendatud. Haldusprotsessis pole kaebajal tarvidust loobuda kaebusest põhjusel, et vastustaja on tema nõudmised juba täitnud. Sellisel juhul lõpetab kohus ise vastavalt

§ 24lg.

1 p-le 3 asja menetluse. Kui kaebuse esitaja soovib muudel kaalutlustel peale kaebuse rahuldamise väljavaadete puudumise või oma nõuete rahuldamise loobuda menetluses oleva haldusasja läbivaatamisest, on tal võimalik vastustajaga sõlmida kokkulepe. Seejuures jäävad kohtukulud üldjuhul iga protsessiosalise enda kanda. Menetlusõigus peab arvesse võtma ka protsessiosalise võimalikku pahatahtlikkust. Üksikisik saaks alusetu kaebuse esitamisega avaldada haldusorganile kohatut survet, kui kohus mõistaks kohtukulud välja küll kaebuse rahuldamata jätmisel, kuid mitte kaebusest loobumisel. Vastustaja, kellel üldjuhul puudub teave kaebuse esitajate kavatsuste ja taktika kohta, on paratamatult sunnitud kuni kaebusest loobumise vastuvõtmiseni tegema omapoolseid protsessitoiminguid. Kuna

§ 93lg. 4 esimene lause näeb ette kohtukulude väljamõistmise, pole antud asjas vaja kohaldada Ts

MS § 62 lg-t

  1. Vastuses erikaebusele juhitakse iseenesest õigesti tähelepanu, et kohtukulude jaotamisel halduskohtumenetluses tuleb arvestada Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebeõigusega. Kohtukulude kandmise risk ei tohi olla nii suur, et see sunniks ka tegelikult oma õigustes või vabadustes kahjustatud isikut loobuma kohtusse pöördumisest. Põhiseaduse § 15 lg. 1 ei välista aga kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks täielikult. Kohtukulude kaebajalt väljamõistmisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11 teine lause). See nõue on tagatud piisaval määral

§ 87lg-s 2 sätestatud põhjendamatute õigusabikulude vähendamise võimalusega.

Haldusorgani poolt kantud õigusabikulude hindamisel peab kohus muuhulgas otsustama, kas haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsiooni, asja keerukust, kaebaja toiminguid ja muid asjaolusid arvestades tekkis haldusorganil üleüldse põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele (vt. ka Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. aprilli
  2. a. otsus haldusasjas nr. 3-3-1-19-01). Vastuses erikaebusele leitakse, et kaebusest loobujalt ei või kohtukulusid välja mõista ka seepärast, et tagada üksikisikute kindlam protsessuaalne seisund halduskohtumenetluses võrreldes haldusorganiga. See järeldus on ekslik, sest sellest lähtudes pidanuks seadusandja välistama ka kaebuse rahuldamata jätmisel haldusorgani kohtukulude väljamõistmise. Üksikisiku kaitse liigsete kohtukulude eest halduskohtumenetluses peab tagama haldusorgani kohtukulude põhjendatuse hindamine.
  3. Väär on AS Saksa Auto seisukoht, et õigusabikulusid ei või välja mõista hilinedes tehtud protsessitoimingu, antud juhul kirjaliku seletuse esitamise eest. Kohtule õigeaegselt kirjaliku seletuse esitamata jätmine ei võta protsessiosaliselt õigust esitada täiendavaid seletusi ega välista, et tegemist ei või olla vajaliku protsessitoiminguga. Ka ei saanud linnavalitsuse esindaja sellega pahatahtlikult protsessi venitada, sest seletuse esitamise ajast ei sõltunud juba kindlaks määratud kohtuistungi toimumise aeg. Samuti ei selgita AS Saksa Auto, kuidas oleks õigeaegne vastuse esitamine toonud endaga kaasa väiksemad õigusabikulusid.
  4. AS Saksa Auto leiab, et vastuse esitamisega seotud kulud pole õigustatud, sest pooled olid jõudnud kokkuleppele kaebusest loobumiseks, kusjuures kokkuleppe kohaselt loobus linnavalitsus kohtukulude nõudest. Kokkulepe, mida kaebaja silmas peab (ringkonnakohtu toimik lk. 6), kannab kuupäeva
  5. oktoober 2000 ja selles sisaldub järgmine tahteavaldus: "Käesolevaga on Tallinna Kiirabi " üheltpoolt ja Saksa Auto AS " teiselt poolt kokku leppinud, et vastastikku ei omata mingeid pretensioone ega nõudmisi. Samuti kohustub Saksa Auto AS tagasi võtma Tallinna Halduskohtule esitatud hagi haldusasjas nr. 3-1099/2000". Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et see kokkulepe ei ole kokkulepe

§ 24lg.

1 p. 6 mõttes ega ole seetõttu ka käsitatav kokkuleppena kohtukulude jagamise kohta

§ 93lg.

4 teise lause mõttes. Ringkonnakohus peab kohtukulude väljamõistmise taotluse uuesti läbi vaatama. Juhindudes

§ 72lg.

1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Tallinna Linnavalitsuse erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

  1. novembri
  2. a. määrus haldusasjas nr. II3/465/2000 ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. Määrus jõustub
  3. mail 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.