1 p. 2 alusel asja menetlus ja mõisteti kaebuse esitajalt linnavalitsuse kasuks kohtukuludena välja õigusabikulud 9912 krooni. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas AS Saksa Auto erikaebuse, tühistas halduskohtu määruse õigusabikulude väljamõistmise osas ja jättis vastustaja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et
4 ei näe kaebusest loobumise korral ette kohtukulude väljamõistmist ühelt protsessiosaliselt teise protsessiosalise kasuks. Osundatud sätte esimese lause kohaselt kannab kaebusest loobuja enda, kuid mitte teiste protsessiosaliste kohtukulud. Seda põhimõtet kinnitab ka
4 teine lause. Erikaebuses palub Tallinna Linnavalitsus ringkonnakohtu määrus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu määrus. Linnavalitsus leiab, et analoogia alusel tuleks kohaldada TsKS § 62 lg-t 1. Kaebusest loobumisest teadasaamise momendiks oli õigusabi sisuks olev töö juba tehtud. Poolte võrdsuse põhimõttest tulenevalt oli linnavalitsusel õigus kasutada alusetule kaebusele vastuvaidlemisel õigusabi ja kantud kulutused tuleb hüvitada. Halduskohtu määrus, millega menetlus lõpetati, on Tallinna Linnavalitsuse kasuks tehtud kohtulahend. AS Saksa Auto palub vastuses erikaebusele jätta ringkonnakohtu otsus muutmata leides, et analoogia kohtukulude hüvitamisel tsiviilkohtumenetlusega on välistatud, arvestades haldusprotsessi erinevusi, sealhulgas Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud igaühe õigust kohtusse pöörduda. Nende haldusprotsessi instituutide juures, kus kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse analoogiat, peab olema viidatud Tsiviilkohtumenetluse seadustikule expressis verbis. Et tagada avalik-õigusliku isikuga alluvussuhtes olevate isikute võrdne kohtlemine halduskohtumenetluses, on haldusprotsessis kehtestatud täiendavad garantiid ja soodustused.
§-s 93 sisalduv regulatsioon jätab kaebajale võimaluse vältida kohtukulude kandmise riski kaebusest loobumise abil. Seadused eristavad teadlikult mõisteid "kohtukulusid välja mõistma" ja "kohtukulusid kandma". Vastus Tallinna Halduskohtule, mille koostamise eest linnavalitsus kohtukulusid nõuab, jõudis kohtusse pärast kohtu poolt antud tähtaega. Kaebaja oli kindel, et igasugused vastustaja poolt hiljem esitatud dokumendid jäetakse tähelepanuta. AS Saksa Auto ja linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuamet olid saavutanud kohtuvälise kokkuleppe, et AS Saksa Auto loobub kaebusest ning et amet ei nõua mingeid kohtukulusid. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1. Ühe protsessiosalise kohtukulude väljamõistmiseks teiselt protsessiosaliselt peab olema õiguslik alus. Protsessiosaliste vastastikused nõuded seoses kohtukuludega on reguleeritud
§-des 92 ja 93.
kannab pealkirja "Kohtukulude kandmine" ning ta sisaldab kahte lõiget, milles esimene sätestab poolte poolt kantavad kohtukulud ja teine kolmanda isiku poolt kantavad kohtukulud. Sisuliselt määrab see paragrahv kindlaks, millist liiki kulusid on võimalik vastavat liiki protsessiosaliselt välja mõista.
pealkiri on "Kohtukulude jagamine" ja tema esimesed viis lõiget määravad kindlaks kohtukulude väljamõistmise alused ja ulatuse. Ka
4 esimene lause sisaldab alust kohtukulude väljamõistmiseks haldusorgani kasuks. Sama lõike teine lause reguleerib kohtukulude hüvitamist juhul, kui menetlus lõpetatakse poolte kokkuleppe tõttu. Ringkonnakohus leidis, et
4 esimese lause kohaselt peab kaebuse esitaja kandma üksnes enda kohtukulud. Sellisest tõlgendusest lähtudes puuduks sellel sättel aga üldse regulatiivne tähendus, sest ka siis, kui seda sätet seadustikus ei oleks, peaks kaebusest loobuja kandma enda kohtukulud. Halduskohtumenetluse seadustikus pole ühtegi alust kaebusest loobunud isiku kohtukulude väljamõistmiseks mõnelt teiselt protsessiosaliselt.
1, millest tulenevalt rahuldamata jäetud kaebuse esitaja peab hüvitama haldusorgani kohtukulud, eesmärk on muuhulgas kaitsta asutust mittepõhjendatud kaebusega kaasnevate ülemääraste kulude eest. Kaebusest loobumise võimalus on kaebajale antud eelkõige selleks, et ta saaks lõpetada lootusetuks osutunud protsessi. Seega on kaebusest loobumisel tõenäoline, et ka kaebaja arvates ei olnud kaebus põhjendatud. Haldusprotsessis pole kaebajal tarvidust loobuda kaebusest põhjusel, et vastustaja on tema nõudmised juba täitnud. Sellisel juhul lõpetab kohus ise vastavalt
1 p-le 3 asja menetluse. Kui kaebuse esitaja soovib muudel kaalutlustel peale kaebuse rahuldamise väljavaadete puudumise või oma nõuete rahuldamise loobuda menetluses oleva haldusasja läbivaatamisest, on tal võimalik vastustajaga sõlmida kokkulepe. Seejuures jäävad kohtukulud üldjuhul iga protsessiosalise enda kanda. Menetlusõigus peab arvesse võtma ka protsessiosalise võimalikku pahatahtlikkust. Üksikisik saaks alusetu kaebuse esitamisega avaldada haldusorganile kohatut survet, kui kohus mõistaks kohtukulud välja küll kaebuse rahuldamata jätmisel, kuid mitte kaebusest loobumisel. Vastustaja, kellel üldjuhul puudub teave kaebuse esitajate kavatsuste ja taktika kohta, on paratamatult sunnitud kuni kaebusest loobumise vastuvõtmiseni tegema omapoolseid protsessitoiminguid. Kuna
MS § 62 lg-t
Haldusorgani poolt kantud õigusabikulude hindamisel peab kohus muuhulgas otsustama, kas haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsiooni, asja keerukust, kaebaja toiminguid ja muid asjaolusid arvestades tekkis haldusorganil üleüldse põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele (vt. ka Riigikohtu halduskolleegiumi
1 p. 6 mõttes ega ole seetõttu ka käsitatav kokkuleppena kohtukulude jagamise kohta
4 teise lause mõttes. Ringkonnakohus peab kohtukulude väljamõistmise taotluse uuesti läbi vaatama. Juhindudes
1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Tallinna Linnavalitsuse erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.