5 järgi on kõik omavalitsusüksused kohustatud osalema kooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises proportsionaalselt tema haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga. Tartu linn saatis Puhja vallale kirja, milles palus vastata, kas Puhja vald tunnistab oma kohustust
1 kohustab munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalema teisi valdu ja linnu proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmine on avalik-õigusliku ülesande täitmine. Tegevuskulude mittemaksmine või maksmisest keeldumine on avalik-õiguslik toiming. Sellest tulenev vaidlus on avalik-õiguslik ja kuulub halduskohtu pädevusse. Tartu Ringkonnakohtu määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja halduskohtuniku määrus muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et
1 ei muuda kahe omavalitsusüksuse vaidlust munitsipaalkooli tegevuskulude katmise üle alluvaks halduskohtule. Kahe omavalitsusüksuse vahel pole avalik-õiguslikule suhtele iseloomulikku subordinatsioonisuhet. Seetõttu allub vaidlus maakohtule. Kaebuse esitaja on ka ise oma kaebuses taotlenud Puhja valla, s.o avalik-õigusliku juriidilise isiku, mitte aga Puhja Vallavalitsuse, s.o avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse toimingute õigusvastaseks tunnistamist. Tartu linn esitas ringkonnakohtu selle määruse peale erikaebuse, milles palub tühistada halduskohtuniku määrus ja ringkonnakohtu määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Erikaebuses väidetakse:
1 sätestab avalik-õigusliku ülesande - munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise. Nende kulude katmine on avalik-õiguslik ülesanne, mis täidetakse kohalikule omavalitsusele seadusega pandud hariduse andmise ülesande käigus, seega avalikõiguslikes suhetes. Avalik-õigusliku subordinatsioonisuhte olemasolu või puudumine vaidluse poolte vahel pole kriteeriumiks, mis määrab asja lahendamise haldus- või tsiviilkohtumenetluse korras. Halduskohtu pädevuse piiritlemisel pole tähtis, et Tartu linn taotleb Puhja valla, mitte aga vallavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud realiseerivad oma õigusi ja kohustusi organite (asutuste) kaudu, millel on oma pädevus.
s pole täpsustatud, kas §-s 441 lg. 1 sätestatud kohustuse täitjaks on valla- või linnavalitsus. Kuna Tartu linnal polnud andmeid Puhja valla organite pädevuse kohta, siis taotleti Puhja valla toimingute õigusvastaseks tunnistamist. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud TsKMS § 330 lg. 6, mis kohustab ringkonnakohut vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Pole analüüsitud erikaebuse väiteid, miks kaebuse esitaja peab hariduse andmist avalik-õiguslikuks kohustuseks ning sellest tulenevat vaidlust avalik-õiguslikuks. Puhja Vallavalitsuse kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et erikaebus on sisuliselt põhjendamata. Kuigi kohustus osaleda koolituskulude kandmisel tuleneb seadusest, pole poolte vahekorrad nende kulude kandmisel tervikuna avalik-õiguslikud. Tegemist pole tasumisega haldusfunktsiooni täitmise eest. Halduskohtu pädevuses on vaidlused seonduvalt haldusorgani täitev-korraldava tegevusega. Raha maksmine teiste koolide poolt osutatavate teenuste eest, nagu ka need teenused, pole haldustoiming. Kohalikud omavalitsused realiseerivad neile seadusega pandud ülesandeid nii eraõiguslikus kui ka avalik-õiguslikus vormis. Halduslepinguna saab lepinguid käsitada esmalt ikkagi juhul, kui lepe hõlmab haldustoiminguid, mitte aga teenuste osutamist ja nende eest tasumist. Seadusest tulenev Puhja valla kohustus tasuda haridusteenuse eest realiseerub tsiviilõiguslikus vormis, kuigi lepingut pole poolte erimeelsuste tõttu sõlmitud. Tegemist pole kahju tekitamise, vaid tüüpilise võlaõigussuhtega. Ringkonnakohus pole rikkunud TsKMS § 330 lg. 6. Erikaebus lahendatakse määrusega, millele esitatavad nõuded on sätestatud 27. peatükis. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1. Tartu linn väidab, et Puhja vald jättis täitmata viimasele seadusega pandud kohustuse tasuda 1999. aastal Tartu munitsipaalkoolides õppinud valla elanike koolituskulud ning palub tunnistada koolituskulude mittemaksmine õigusvastaseks ja välja mõista selle õigusvastase toiminguga tekitatud kahju. Kohtud leidsid, et tegemist pole avalik-õigusliku vaidlusega. Erikaebuses ja ringkonnakohtu määruses osutatakse
§-le 441 kui asjassepuutuvale. Käesolevas vaidluses pole see säte asjassepuutuv. Vaieldakse 1999. aasta koolituskulude üle.
juunil 2000. a. vastu võetud Koolieelse lasteasutuse seaduse,
ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega. Vaidlusalusel perioodil kehtestas
5: "Munitsipaalkooli tegevuskulude ja kapitalikulude kandmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga." See säte tunnistati kehtetuks ja asendati uue regulatsiooniga (§ 441) 14. juunil 2000. a. vastu võetud Koolieelse lasteasutuse seaduse,
ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse §-dega 16 p. 2 ja 17.
5 regulatsioon oli fragmentaarne ja puudulik. Ometi selgub sellest seadusandja selge tahe, et kohalik omavalitsusüksus peab kandma oma nende elanike koolituskulud, kes õpivad teise kohaliku omavalitsusüksuse munitsipaalkoolis. HKMS § 3 lg. 1 p. 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
5 regulatsioon on avalik-õiguslik. Kohaliku omavalitsuse üksuste vahel tekib selle sätte alusel avalik-õiguslik suhe. Sellisest õigussuhtest tekkivaid vaidlusi saaks TsKMS § 1 lg. 3 järgi lahendada üldkohus, kui oleks seadus, mis sätestab, et selline vaidlus tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. Sellist seadust pole. Sisuliselt nõuab Tartu linn, et Puhja vald täidaks oma avalik-õigusliku kohustuse. Ta nõuab sooritamata toimingu - koolituskulude tasumise - sooritamist. Kaebuses Tartu linn viitabki muuhulgas HKMS §-le 6 lg. 2 p. 2, mis sätestab võimaluse taotleda sooritamata toimingu sooritamist. Toiminguks on HKMS § 4 lg. 2 järgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku tegevus, tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes. Olenevalt asjaoludest võib koolituskulude kandmise üle käiv vaidlus seonduda kohustatud omavalitsusüksuse organi tegevusetuse või viivitusega, aga ka tema organi haldusaktiga (näiteks, kui otsustatakse keelduda koolituskulude kandmisest). Sellistel juhtudel on rikutud õigused kaitstavad haldusõiguslike vahenditega. Halduskohus saab HKMS § 26 järgi kindlaks määrata väljamaksmisele kuuluva summa suuruse ja mõista selle kaebuse esitaja kasuks välja. Kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu ja kahjustaks sellega kaebuse esitaja huvisid, siis lubab HKMS § 26 lg. 3 halduskohut teha motiveeritud ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks. 2. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlus munitsipaalkooli tegevuskulude üle allub üldkohtule kahe omavalitsusüksuse vahelise subordinatsioonisuhte puudumise tõttu. Avalik-õiguslikud suhted ei piirdu subordinatsioonisuhetega, isegi kui õigussuhtes on riik ja kohaliku omavalitsuse üksus või füüsiline isik. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Tartu linna erikaebus. Tühistada Tartu Maakohtu halduskohtuniku 13. detsembri 2000. a. määrus haldusasjas nr. 314/2000 ja Tartu Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2001. a. määrus haldusasjas nr. 2-3-20/2001 ning saata asi läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Kautsjon tagastada. Määrus jõustub 10. mail 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.