3-1-1-47-01

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a 3-1-1-47-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Jüri Rätsep vaatas
3. aprillil
4. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi M. L. OÜ haldusõiguserikkumise asja Kalapüügiseaduse § 25 lg 2 järgi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa M. L. OÜ esindaja Tarmo Sild. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 3.-
6. septembrini
7. a. püüdis M. L. OÜ laev "L. II" kala Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) veealal.
8. ja
9. septembril kontrollisid laeva Keskkonnainspektsiooni inspektorid, kes koostasid
10. septembril
11. a haldusõiguserikkumise protokolli Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 13 lg 3 ja § 25 lg 2 alusel. Protokolli järgi oli "L. II" püüdnud muuhulgas kalaliike NAFO koodtähistega YEL, PLA ja COD, milleks püügiluba ei olnud. Loata püütud saak võeti loodusest loata hangitud loodussaadusena hoiule ning müüdi hoiumeetmena tagasi M. L. OÜ-le.
12. Tartu Halduskohus luges tuvastatuks, et M. L. OÜ kalalaev "L. II" oli püüdnud 3.-
13. septembril
14. a NAFO püügitsoonis 3N selliseid kalaliike, milleks tal loa alusel õigust ei olnud. Keelatud kalaliigid moodustasid 71 % kogusaagist. Kohus asus seisukohale, et kuna mittelubatud kalaliikide ülepüük moodustas saagi suurema osa, ei ole võimalik pidada seda juhuslikult traali sattunuks. Kohus järeldas, et M. L. OÜ pani toime haldusõigusrikkumise, mis on kvalifitseeritav KPS § 13 lg 3 ja § 25 lg 2 järgi. Tartu Halduskohtu
15. novembri
16. a otsusega karistati M. L. OÜ-d 3000 krooni suuruse rahatrahviga.
17. M. L. OÜ esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist. Samuti paluti tunnistada M. L. OÜ
18. septembril
19. a Keskkonnainspektsiooni poolt ära võetud kala seaduslikuks valdajaks ja kohustada Keskkonnainspektsiooni maksma M. L. OÜ-le välja kala müügist saadud rahasumma 46 167 USA dollarit.
20. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. jaanuari
22. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata ja kohaldati ebaseaduslikult püütud 44020 kg kala müügist saadud raha 46 167 USD suhtes erikonfiskeerimist. Kriminaalkolleegium soostus halduskohtuniku järeldusega ning rõhutas, et tuvastatult olid laeva püügijuht ja kapten, kes täitsid valeandmetega püügipäeviku ning esitasid Eesti võimudele sihiteadlikult valeandmeid, teadlikud NAFO reeglitest. Ringkonnakohus leidis, et kui juriidiline isik on otsustanud püügiloa alusel kala püüda, tuleb eeldada, et ta teab ja täidab konkreetse püügirajooni suhtes kehtestatud püügieeskirju. Ringkonnakohus ei nõustunud apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et haldusõiguserikkumise asja lahendamisel ei saa lähtuda NAFO kaitse ja järelevalve reeglitest, kuna need pole Riigi Teatajas ega eesti keeles avaldatud. MENETLUS RIIGIKOHTUS
23. Kassatsioonkaebuses taotleb M. L. OÜ Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuste tühistamist ning menetluse lõpetamist või asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Samuti taotleb kassaator, et Keskkonnainspektsiooni kohustataks maksma M. L. OÜ-le välja
24. septembril
25. a hoiule võetud kala müügist saadud rahasumma 46 167 USA dollarit. 5.1 Kaebuse kohaselt ei reguleeri NAFO 3N püügirajooni piire ega kalaliikide YEL, PLA, COD püüki selles rajoonis ükski eesti keeles ja Riigi Teatajas avaldatud õigusakt, vaid üksnes NAFO Conservation and Enforcement Measures. 5.2 Juhul, kui tegemist oleks olnud rikkumisega, ei oleks saanud lugeda kogu püütud YEL, PLA ja COD kala õigusvastaselt omandatud varaks, kuna NAFO püügieeskirjad lubavad kaaspüüki kümne protsendi ulatuses kogu saagist. 5.3 Kala hoiumeetmena tagasimüümisel sõlmitud ostu-müügilepingus on kogus märgitud ekslikult 3480 kg suurem kui loodusest loata hangitud loodussaaduse hoiulevõtmise protokollis. Selle eksituse tulemusel maksis M. L. OÜ Keskkonnainspektsioonile olematu kala eest 4350 USD. Nimetatud summat ei saa mingil juhul erikonfiskeerida, kuna puuduvad tõendid haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara kohta. 5.4 Kassaator leiab, et HÕS § 5 lg 2 ei võimalda kohaldada HÕS § 238 lg 1 p-s 2 sätestatud erikonfiskeerimist juriidiliste isikute suhtes. Kuna kalapüügiseaduse sätted ei näe ette ebaseaduslikult püütud kala erikonfiskeerimist, ei tugine ringkonnakohtu otsus erikonfiskeerimise osas seadusele.
26. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Keskkonnainspektsioon, et kaebus ei ole põhjendatud. 6.1 Ekslik on kassaatori väide, et puuduvad nõuetekohased materiaalõiguse sätted, mis lubaksid kvalifitseerida M. L. OÜ laeva "L. II" 3.-
27. septembri
28. a püügitegevuse haldusõiguserikkumisena. Vastav norm on KPS § 13 lg 3 p 2, mille alusel väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat veeala toimub kalapüük Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras väljastatud püügilubade alusel. Kalaliikide YEL, COD ja PLA püügi mittelubatavus ei tulenenud M. L. OÜ jaoks NAFO reeglitest, vaid püügiloast. 6.2 Küll nõustub Keskkonnainspektsioon sellega, et loaga mittelubatud YEL, PLA, COD püük on osaliselt õiguspärane, kuna püügil ei ole võimalik täielikult välistada kaaspüüki. Antud juhul tuleks lähtuda NAFO reeglitest, kuna see on püüdja huvides. Sellest tulenevalt ei olnud põhjendatud kogu kaaspüügiga võrkudesse sattunud kala erikonfiskeerimine ringkonnakohtu poolt. Vastavalt NAFO reeglitele arvutatakse kaaspüüki mistahes kontrollimise hetkeks toimunud kalapüügi suhtes. Lubatud kaaspüügi kogusteks tuleb lugeda: YEL 2500 kg, PLA 1250 kg, ja COD 1250 kg, summaarselt rahalises väärtuses 6250 USD. 6.3 Vastulause esitaja nõustub ka kassaatori seisukohaga, et tehnilist laadi eksimuse tõttu maksis M. L. OÜ olematu kala eest 4350 USD. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaebaja M. L. OÜ esindaja T. Sild kassatsioonkaebust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis:
29. Kalapüügiseaduse § 25 lg 2 sätestab juriidilise isiku haldusvastutuse, kui rikutakse kalapüügiloa nõudeid. M. L. OÜ laevale "L. II" on KPS § 13 lg 3 p 2 alusel
30. augustil
31. a antud välja kalapüügiluba nr 165-2, millega lubati püüda NAFO püügirajoonides 3LMNO "NAFO poolt reguleerimata kalaliike". Tartu Ringkonnakohtu otsuses märgitakse: "M. L. OÜ esindaja on oma seletuskirjas
32. septembril
33. a kinnitanud, et nad olid teadlikud NAFO reeglitest ja sellest, et nad püüavad keelatud liike, kuid lootsid kõrvalpüügi viia lubatud normidesse." (tl 18-19) Loaga keelatud liike püüdes rikkus M. L. OÜ KPS § 13 lg 3 punkti 2 ning kuulub vastutusele võtmisele KPS § 25 lg 2 alusel. Seega on vastutusele võtmise aluseks Riigi Teatajas avaldatud õigusakt, mitte NAFO püügireeglid, mis ei ole eesti keeles avaldatud.
34. Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib kahe kohtuastme kokkulangevalt tuvastatuks loetud järeldust, et toimus keelatud kalapüük ja sellele tegevusele on antud sisukohane õiguslik hinnang. Kriminaalkolleegium märgib, et põhimõtteliselt on kalapüügil NAFO tsoonis põhjendatud NAFO kaaspüüginormide tunnustamine ka juhul, kui neid ei ole eesti keeles avaldatud. Nii Tartu Halduskohus kui Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et tõendatud on NAFO poolt reguleeritud liikide sihilik püük M. L. OÜ laeva "L. II" poolt. Tartu Halduskohus märgib oma otsuses: "Pärast 7-päevast püüki on leitud laevalt
35. septembril toimunud inspektsiooni käigus NAFO poolt reguleeritud liike järgnevalt: NAFO koodiga COD " 110 kg kala, koodiga YEL " 22760 kg kala ja koodiga PLA " 12670 kg kala, mis moodustavad 71 % valdava osa kogupüügist." Riigikohus nõustub, et keelatud püüki taolises koguses ei saa lugeda juhuslikuks kaaspüügiks. NAFO püügireeglite kaaspüüki reguleeriva artikli A.5 lõike a mõttest tulenevalt on kaaspüügipiirangute seadmise eesmärgiks reguleeritud liikide sihiliku püügi vältimine. Antud juhul ei saa lähtuda kaaspüüginormidest, kuna need laienevad vaid juhuslikule kaaspüügile. Seega on põhjendatud Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et kogu püütud keelatud kala on omandatud ebaseaduslikult.
36. Riigikohus ei nõustu kassaatori seisukohaga, et juriidilise isiku suhtes ei ole erikonfiskeerimist võimalik kohaldada HÕS § 238 alusel. Vastavalt HÕS § 5 lg-le 2 toimub menetlus juriidilise isiku poolt toime pandud haldusõiguserikkumise asjas selle seadustiku alusel. Paragrahv 238 lg 1 p 2, mis asub HÕS
37. jaos, reguleerib haldusõiguserikkumise asja menetlust. Nimelt antud sätte järgi kuulub haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara erikonfiskeerimisele. Sama paragrahvi viies lõige sätestab, et erikonfiskeerimist võib kohaldada sõltumata asjaolust, kellele erikonfiskeeritav ese, aine või muu väärtus kuulus või kas selle seaduslik valdaja oli tuvastatud. Seega on HÕS-i erikonfiskeerimist reguleerivad sätted kohaldatavad ka juriidiliste isikute suhtes.
38. Riigikohus nõustub M. L. OÜ ja Keskkonnainspektsiooniga selles, et erikonfiskeerimisel tehtud arvutusliku vea tõttu on 4350 USD osas erikonfiskeerimist kohaldatud põhjendamatult ning selles osas kuulub Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistamisele.
39. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÕS § 324 lg 1 p-st 3, § 311 lg 2 ning § 327 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
40. Rahuldada M. L. OÜ kassatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Ringkonnakohtu
41. jaanuari
42. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. 2-4-5/2001 erikonfiskeerimise osas 4350 USD ulatuses.
43. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
44. Tagastada Advokaadibüroo HETA-le kassatsioonikautsjon 800 krooni.
45. Määrus jõustub
46. mail
47. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Ott Järvesaar Liikmed Lea Kivi, Jüri Rätsep