KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. mail 2001. a 3-1-1-51-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas 17. aprillil 2

§ 195lg 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa I. K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. K. oli esitatud süüdistus selles, et ta koos V. G. ja V. S. ründas
2. juulil
3. a Kohtla-Järve linnas avalikus kohas ning kõrvaliste isikute juuresolekul S. H. Seejuures rikuti jämedalt avalikku korda ja väljendati ilmset lugupidamatust ühiskonna suhtes. Erilise jõhkruse ja põhjusetu huligaanse ajendiga tülitati kannatanut, peksti teda rusikate ja jalgadega näkku ning kehasse, millega viimasele tekitati raske kehavigastus - alalõualuu murd. Seejuures kasutas I. K. kehavigastuse tekitamiseks spetsiaalselt kohandatud eset - gaasiballooni, lastes sellest kannatanule näkku pisargaasi. I. K. esitati kohtueelsel uurimisel süüdistus

§ 195

lg 3, teistele kohtualustele

§ 195lg 2 järgi.

1. Lääne-Viru Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega tunnistati V. G. süüdi

§ 108lg 1 järgi.

I. K. ja V. S. mõisteti neile esitatud süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohus leidis, et kohtualuste poolt ei rikutud jämedalt avalikku korda, sest avalikus kohas ei mürgeldatud ega märatsetud, ei tülitatud juhuslikke inimesi. Samuti puudus kohtualuste käitumises huligaanne ajend ning lugupidamatus ühiskonna vastu polnud silmnähtav ja vaieldamatu. Maakohtu arvates oli kohtualuste ja kannatanu vahelisel tülil isiklik ajend, mistõttu ainukesena kannatanut löönud V. G. pidi vastutama vastavalt saabunud tagajärje raskusele. Kohtuistungil ei leidnud ka tõendamist, et I. K. oleks kordagi kannatanut löönud. Kohtu hinnangul kasutas ta konflikti lõpetamiseks ebaseaduslikult gaasi, mille eest ta tulnuks võtta haldusvastutusele, kuid mille rakendamine oli aegunud. Kohtuotsuse kohaselt V. S. konfliktis üldse ei osalenud. 3. Maakohtu otsuse peale esitas prokurör I. Kirsipuu apellatsioonprotesti, milles taotleti maakohtu otsuse tühistamist ning I. K. süüditunnistamist

§ 195lg 3 järgi ja V.

G. süüditunnistamist

§ 195lg 2 järgi.

Apellatsioonkaebuse esitas V. G.

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. jaanuari
3. a otsusega maakohtu otsus tühistati. V. G. tunnistati süüdi

§ 195lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta neli kuud vabadusekaotust.

I. K. tunnistati süüdi

§ 195lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust.

Apellatsioonprotest rahuldati osaliselt, apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium ei nõustunud maakohtu järeldusega, et kohtualuste käitumises puudus jäme avaliku korra rikkumine ning märkis, et kohtualuste teod toimusid avalikus kohas e tänaval, kus kehtivad kindlaksmääratud käitumisreeglid. Avaliku korra rikkumise laadi iseloomustas kohtu arvates see, et kohtualuste teod rikkusid tänaval viibinud konfliktis mitteosalenud võõraste inimeste rahu. Seejuures kohtualused teadvustasid endale, et nende tegevus ei jää märkamata. Kohtualused ei kasutanud suhete selgitamiseks mõistlikke viise, vaid valisid konflikti lahendamiseks ilmse lugupidamatuse ühiskonna vastu, mis väljendus avaliku korra jämedas rikkumises. Ringkonnakohus viitas veel maakohtu poolt tuvastatule, et konflikti alustas V. G. Kriminaalkolleegium pidas aga asjakohatuks maakohtu järeldust, et I. K. pihustas kannatanule gaasi näkku konflikti lõpetamise eesmärgil. Kui kannatanut rünnati, puudus kohtu arvates vajadus talle veel gaasi näkku pihustamiseks, seda enam, et enne löömist tahtis kannatanu kohtualuste juurest lahkuda. Kriminaalkolleegium järeldas, et sellega ei tahtnud I. K. mitte konflikti ära hoida, vaid toetada ja võimendada V. G. tegusid. Kriminaalkolleegium märkis Relvaseaduse §-le 12 ja § 2 p-le 5 toetudes, et gaasipihusti on relv, samas käsitles gaasiballooni kasutamist kehavigastuse tekitamiseks spetsiaalselt kohandatud eseme kasutamisena. MENETLUS RIIGIKOHTUS

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas I. K. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb süüdimõistva otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. 5.1 Kassaator väidab, et tema käitumises puudub kuriteokoosseis, kuna see oli suunatud kakluse lõpetamisele ja peale gaasi kasutamist see lõppeski. Õige pole ka kohtu väide, et tal poleks olnud vaja gaasi kasutada, kuna nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlustega on tõendatud, et peale V. G. lööki lõi kannatanu vastu. Pealegi ründas kassaatori väitel kannatanu neid ise ning gaasi kasutas ta selle ründe tõrjumiseks. Seega rikkus avalikku korda hoopis kannatanu ise. 5.2 Kassaator ei nõustu ka ringkonnakohtu järeldusega, milles käsitletakse gaasiballooni kui kehavigastuste tekitamiseks kasutatavat eset. Nimelt on Relvaseaduse kohaselt gaasirelv relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks toksiliste ainetega. Seadus aga ei räägi midagi gaasirelvaga kehavigastuste tekitamise võimalikkusest.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja, kes taotles I. K. õigeksmõistmist kassatsioonkaebuses esitatud motiividel ja prokuröri, kes leidis, et kassatsioonkaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse muutmiseks, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on motiveeritult tuvastanud V. G. ja I. K. käitumise huligaanse iseloomu, küll aga vajab täpsustamist I. K. käitumisele antud õiguslik hinnang. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium peab oluliseks rõhutada, et tuvastatud tehiolude järgi sekkus I. K. V. G. poolt kannatanu S. H. suhtes alustatud huligaansesse ründesse, mille käigus V. G. asus esimesena realiseerima enda ja oma kaaslaste viha kannatanu suhtes, mis oli neil konkreetse isiku suhtes tekkinud varem. Kättemaksumotiivi realiseerimine toimus avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul, selle käigus kasutas V. G. kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda, I. K. aga kasutas kannatanu võimaliku vastupanu või lahkumise vältimiseks gaasiballoonist gaasi pihustamist. Selline kuritahtlikku huligaansusse sekkumine samas tahtlusevormis kujutab endast osavõttu kannatanu S. H. suhtes toimepandud huligaansest ründest erilise jõhkruse tunnusel. 6.2

§ 195

lg 3 sisaldab loetelu esemetest, mille kasutamise korral on huligaansus eriti kuritahtlik: tulirelv, külmrelv, kehavigastuse tekitamiseks külmrelvana kasutatav ese, kehavigastuse tekitamiseks spetsiaalselt kohandatud ese. Relvaseaduse § 2 p-d 2 ja 7 annavad tuli- ja külmrelva mõisted. Gaasiballoon on selle seaduse § 2 p 5 järgi iseseisvasse relvaliiki kuuluv - gaasirelv. I. K. ei kasutanud huligaansust käsitleva kriminaalseaduse järgi gaasiballooni külmrelvana kasutatava esemena (kehalise jõu abil vahetus kontaktis kahjustamise objektiga) ega ka spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks kohandatuna, mis eeldab kõnealuse gaasirelva eelnevat ümberehitamist - tema kuju või toimeomaduste muutmist. Käsitletuga juhib Riigikohtu kriminaalkolleegium tähelepanu sisulisele erinevusele varavastast rünnet (

§ 141

lg 2 p 3) ja huligaanset rünnet (

§ 195

lg 3) käsitlevate sätete dispositsioonide vahel.

§ 141

lg 2 p-s 3 sätestatud kvalifitseeritud röövimise koosseisu moodustab vastavalt dispositsioonile igasuguse relva või relvana kasutatava eseme kasutamine.

§ 195

lg-s 3 on aga seadusandja ammendavalt loetlenud relvade liigid, kusjuures see loetelu on kitsam Relvaseaduses relvadena käsitletud vahendite loetelust. 6.3 Tulenevalt eeltoodust ja süüdimõistetu kriminaalõigusliku kohtlemise põhjendatuse nõudest peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks kvalifitseerida I. K. huligaanne käitumine läbivaadatavas kriminaalasjas

§ 195lg 2 järgi koos sellest tuleneva karistusmäära kergendamisega.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. jaanuari
3. a kohtuotsus I. K. süüditunnistamises ja karistamises

§ 195lg 3 järgi.

2. Tunnistada I. K. süüdi

§ 195lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vabadusekaotust.

1. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. jaanuari
3. a kohtuotsus muutmata.
4. I. K. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5. Mõista I. K. välja kohtukulu 1239 krooni riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
6. mail
7. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Rätsep Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg