← Eesti

3-2-1-64-01

3-2-1-64-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. mail
  2. a AS Pärnu EKE Projekt hagi AS EKE, PI EKE Projekt ja Eesti Vabariigi vastu hoone üleandmise-vastuvõtmise akti tühisuse tunnustamiseks ja hooneregistri kande omaniku muutmise osas kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil
  3. aprillil
  4. a läbi AS Pärnu EKE Projekt kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsuse tsiviilasjas nr II2/1181/
  7. Istungist võtsid osa hageja AS Pärnu EKE Projekt juhatuse liige T. Haava ja kostja AS EKE esindaja vandeadvokaat H. Lepik. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt on hoone Pärnus Väike-Veski tn 24 kasutuses
  8. maist
  9. a ja kuni
  10. aastani oli registreeritud Inventariseerimise Büroos PI EKE Projekt Pärnu osakonna nimele. Hoonet kasutab ja valdab hageja, kelle omandiõigus tekkis PI EKE Projekti ja hageja vahelise
  11. juuli
  12. a varade üleandmise lepingu alusel, mida ei ole vaidlustatud. Ka on hageja juriidiline isik ja PI EKE Projekt õigusjärglane. Kostja AS EKE, kelle omandiõigus tekkis väidetavalt
  13. augusti
  14. a PI EKE Projekt ja AS EKE vahelise hoone üleandmise-vastuvõtu akti alusel, kanti hoone omanikuna Pärnumaa Hooneregistrisse
  15. a juunikuus. Hageja palus TsÜS § 112 lg 2 p 1 ja 2, AÕS § 68 lg 1, § 81 ja § 89 alusel tunnustada
  16. augusti
  17. a akti tühisust ja hoone käsutamisõiguse rikkumise kõrvaldamist hooneregistris kostja nimele omandiõiguse kandmise kehtetuks tunnistamisega. AS-l EKE puudus hoone omandamiseks õiguslik alus ja ta ei ole hoone omanik. Üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ei olnud Pärnumaa Hooneregistril alust registreerida hoone omandiõigust ümber. Hoone oli kooperatiivne omand ja omandiõigus hoonele sai üle minna ainult lepinguga. Kostja AS EKE leidis, et hageja asutati PI EKE Projekt Pärnu osakonna töötajate poolt, mitte PI EKE Projekt reorganiseerimise teel. Seega ei ole hageja hoone omanik. AS EKE põhikirja kohaselt kuulus ettevõtte reorganiseerimine juhatuse pädevusse. Kostja PI EKE Projekt leidis, et hooneregister kannab registrisse andmed omaniku kohta. Hoone on registreeritud AS EKE nimele seaduslikult kooskõlas
  18. jaanuaril
  19. a kinnitatud Eesti NSV linnades ja alevites asuvate hoonete registreerimise juhendiga. Hageja ei ole tehingu osaline, mille tühistamist ta taotleb, ning tema seaduslikke õigusi ega huve see ei riku. Hageja ei ole vaidlustanud AS EKE omandiõigust hoonele. Kostja Eesti Vabariik palus TsMS § 217 p 1 alusel lõpetada hooneregistri kande kehtetuks tunnistamise nõudes menetluse, kuna vaidlus hooneregistri toimingu seaduspärasuse üle ei kuulu üldkohtu pädevusse. Hooneregistri toimingud on olemuselt haldustoimingud. Tallinna Linnakohus lõpetas
  20. juuni
  21. a otsusega registrikande kehtetuks tunnistamise nõude osas menetluse ja jättis hagi üleandmise-vastuvõtmise akti kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Hoone registrikande kehtetuks tunnistamise nõue ei ole tsiviilõigusliku vaidlusega seotud haldusvaidlus. Hooneregistri kanne tehakse omandiõiguse üleminekut tõendava dokumendi alusel. Pärnumaa Hooneregister on valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Hooneregistris kande tegemine on haldustoiming ja selle peale esitatud kaebus kuulub läbivaatamisele halduskohtus. Hoone üleandmise-vastuvõtmise akti kehtetuks tunnistamine on tsiviilõiguslik nõue. Hageja kasutab ja valdab hoonet PI EKE Projekt
  22. aprillil
  23. a sõlmitud rendi- ja hoonete üldteenuste lepingu alusel. Hagi omandiõiguse tunnustamiseks hoonele ei ole esitatud. Seega on hageja poolt ebaõige tugineda AÕS §-dele 81 ja
  24. Hageja ei olnud vaidlustatud tehingu pool ning pole tõendatud, et ta on PI EKE Projekti õigusjärglane. Hageja põhikirja ja registreerimistunnistuse kohaselt on ta asutatud
  25. detsembril
  26. a endise PI EKE Projekti Pärnu osakonna õigusjärglasena vaidlusaluse hoone valdamise osas. Kuna hageja ei taotle omandiõiguse tunnustamist hoonele, on põhjendamata väide, et vaidlusalune akt rikub tema käsutusõigust sellele hoonele.
  27. augusti
  28. a akti tühisuse tunnustamisega ei kaasne automaatselt hageja omandiõigus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osaliselt ja jättis rahuldamata hagi PI EKE Projekt ja AS EKE vahelise üleandmise-vastuvõtmise akti tühisuse tunnustamiseks. Hageja taotles
  29. augusti
  30. a üleandmise-vastuvõtmise akti tühisuse tunnustamist, mitte selle kehtetuks tunnistamist ja registrikande kehtetuks tunnistamist. Kohus pidi nende nõuete osas võtma seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Kooskõlas TsMS §-ga 229 lg 2 on kohus arvestanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ja põhjendanud, miks hagi ei kuulu rahuldamisele. Pooltel on vaidlus hoone omandiõiguse üle. Hageja esitas omandiõiguse tõendamiseks
  31. juuli
  32. a lepingu, millele on alla kirjutanud PI EKE Projekt peainsener. Hageja ei ole tõendanud, et peainseneril oli volitus lepingut sõlmida. PI EKE Projekt ei ole tema tegevust ka hiljem heaks kiitnud, mida tõendab
  33. augusti
  34. a akt. Omandiõiguse kaitseks saab hagi esitada omanik. Hageja ei ole omandiõigust hoonele tõendanud. Kuna vaidlustatud
  35. augusti
  36. a üleandmise-vastuvõtmise akti pool on PI EKE Projekt, keda ei ole likvideeritud, siis oli põhjendatud tema kaasamine menetlusse. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu järeldusega menetluse lõpetamises kande kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohtukulude väljamõistmise osas on otsus seaduslik ja põhjendatud. Õigusabi kuluna on välja mõistetud põhjendatud kulu. AS EKE esitatud maksedokumendid vastavad TsMS § 118 lg 1 esitatud nõuetele. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 228 ja § 330 lg 4, jättes otsuses märkimata, millise seaduse alusel tuli lahendada
  37. augusti
  38. a üleandmise-vastuvõtmise akti tühisus ja jättis sellele aktile õigusliku hinnangu andmata. Hageja esitas hagi omanikuna, sest omandas hoone
  39. juuli
  40. a lepinguga. Hoone oli ja on hageja valduses. Peainsener oli õigustatud lepingule alla kirjutama PI EKE Projekt põhikirja pde 5.2.5, 5.2.3 ja 5.2.6 alusel. TsK § 138 kohaselt tekkis vara omandajal omandiõigus varale asja üleandmise momendist, kui seaduse või lepinguga ei ole ettenähtud teisiti. PI EKE Projekt ei olnud enam hoone omanik ja tal puudus õigus hoonet
  41. augustil
  42. a võõrandada. Üleandmisevastuvõtmise akt oli vastuolus kehtinud TsK §-dega 95 ja 138 ning seetõttu seadusevastane. Vastavalt tehingu tegemise ajal kehtinud TsK §-le 51 ja TsÜS §-le 66 on seadusega vastuolus olev tehing tühine. Hageja vaidlustas PI EKE Projekti kaasamise. Kohus ei kaasanud protsessi OÜ EKE Projekti, kuigi toimikus on andmed, et PI EKE Projekt on reorganiseeritud OÜ-ks EKE Projekt. Kohtukulude väljamõistmisel rikkusid kohtud TsMS § 60 lg 3, mille kohaselt, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kostjad ei esitanud kohtule nimetatud dokumente. Väär on ringkonnakohtu nõustumine registrikande osas menetluse lõpetamisega. Hooneregistri kanne ei loo kellelegi õigusi ega pane kohustusi, seega ei ole tegemist avalik-õigusliku toiminguga ja hoone käsutamisõigust takistava registrikande kehtetuks tunnistamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse. III. Vastused kassatsioonkaebusele Kostja AS EKE peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. AS Pärnu EKE Projekt asutasid PI EKE Projekti Pärnu osakonna töötajad. PI EKE Projekt andis vaidlusaluse hoone
  43. aprillil
  44. a hagejale rendile. Hageja ei ole PI EKE Projekt õigusjärglane. Samuti ei ole PI EKE Projekti reorganiseeritud OÜ-ks EKE Projekt. Kohtukulud on AS EKE kasuks väljamõistetud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Kohus on õigesti lõpetanud hooneregistri kande kehtetuks tunnistamise nõude osas TSMS § 217 p 1 alusel menetluse. Kostja OÜ PI EKE Projekt peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks.
  45. augusti
  46. a üleandmise-vastuvõtmise akti tühisuse tunnustamiseks puudub alus. Vaidlusalune hoone anti hagejale
  47. aprillil
  48. a rendile ja ta pole hoone omanik.
  49. juuli
  50. a leping on vastuolus PI EKE Projekti põhikirjas ettenähtud eesmärkidega. PI EKE Projekti reorganiseerimiseks ja vara võõrandamiseks oli vaja AS EKE otsust. Töötajate poolt asutatud aktsiaseltsil ei olnud õigust üle võtta PI EKE Projekti õigusi. PI EKE Projekti kaasamine kostjana toimus kooskõlas TsMS § 77 sätetega. PI EKE Projekti ei ole reorganiseeritud OÜ-ks EKE Projekt. Kohus lõpetas õigesti hooneregistri kande kehtetuks tunnistamise nõude osas menetluse. Kostja Eesti Vabariik leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Hoone omaniku kohta tehakse hooneregistris kanne omandiõigust tõendavate dokumentide alusel. Puudub vajadus kande kehtetuks tunnistamiseks kohtu kaudu. Poolte vahel on omandiõiguslik vaidlus ning hooneregistril puudub alus kande muutmiseks või parandamiseks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde ning kostja AS EKE esindaja vastuses esitatud vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust lõppjärelduses õige ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtuotsus tuleb muuta põhjenduste osas. Vastavalt TsMS § 147 lg 1 p 4 määratleb oma nõude, mille kohta kohus peab otsuse tegema, hageja. Hageja nõudis
  51. augustil
  52. a PI EKE Projekt ja AS EKE vahel sõlmitud hoone asukohaga Pärnus Väike-Veski tn 24 üleandmise - vastuvõtmise akti tühisuse tunnustamist ja hooneregistri kande kehtetuks tunnistamist hoone omaniku osas põhjusel, et hoone omanik oli
  53. juuli
  54. a lepingu alusel tema, mitte PI EKE Projekt. Nõustudes linnakohtu põhjendustega leidis apellatsioonikohus, et hageja ei ole esitanud hagi omandiõiguse tunnustamiseks hoonele ja kuna ta ei ole tehingu pool, siis ei saa ta seda vaidlustada. Samas leidis apellatsioonikohus, et pooltel on sisuliselt vaidlus hoone omandiõiguse üle, andis hinnangu
  55. juuli
  56. a tehingule ja lahendas hoone omandi (omandiõiguse) küsimuse. Kolleegium märgib, et tehingu kehtivuse üle tuleb otsustada selle tegemise ajal kehtinud seaduse alusel. Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi sätted, sealhulgas hageja viidatud TsK §-d 95 ja 138, ei sätestanud võõrandamistehingu kehtetust seadusevastasuse tõttu ainuüksi põhjusel, et asja võõrandas mitteomanik. Seega, kui omandi hoonele olekski üle andnud isik, kes polnud õigustatud seda tegema, ei tooks see iseenesest kaasa üleandmise - vastuvõtmise akti kehtetust. See on põhjus, miks tuleb hagi jätta rahuldamata. Esitatud hagi raames puudus apellatsioonikohtul alus tuvastada, et peainseneril puudusid volitused tehingule allakirjutamiseks, et seda tehingut ei ole hiljem heaks kiidetud ja seega ei suutnud hageja tõendada omandiõigust hoonele. Need asjaolud tuleb apellatsioonikohtu otsusest jätta välja. Hageja kui ennast hoone omanikuks pidav isik saab oma õigusi kaitsta omandi kaitset reguleerivate sätete kohaselt. AÕSRakS § 6 lg 1 kohaselt kaitstakse omandit alates
  57. aasta
  58. detsembrist asjaõigusseaduse sätete kohaselt, sõltumata rikkumise ajast. Seega saab hageja oma nõude tuletada asjaõigusseadusest. Kui hageja valdab vaidlusalust hoonet, siis on tal võimalik esitada hagi omandiõiguse tunnustamiseks. Selles vaidluses kuulub väidetava omandi tekkimise aja seadusest lähtuvalt lahendamisele küsimus, kas hagejal tekkis omand vaidlusalusele hoonele ja kui tekkis, kas ta seda siis hiljem kaotanud pole. Kohtud on hooneregistri kande kehtetuks tunnustamise nõudes põhjendatult TsMS § 217 p 1 alusel menetluse lõpetanud. Hooneregistri andmetes muudatuste tegemine on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse toiming, mille peale võib HKMS § 4 lg 2 järgi esitada kaebuse halduskohtusse. Hooneregistrisse omaniku kohta tehtav kanne ei tekita ega lõpeta iseenesest omandiõigust hoonele. Riikliku hooneregistri pidamist reguleerib Vabariigi Valitsuse
  59. augusti
  60. a määrusega nr 277 kinnitatud riikliku hooneregistri pidamise põhimäärus (edaspidi põhimäärus). Vastavalt selle §-dele 2 lg 1 ja § 4 lg 3 on hooneregister riiklik register ning kohaliku registri volitatud töötleja maavalitsus või tema hallatav riigiasutus. Hooneregistri pidamise eesmärgiks on andmete kogumine ja töötlemine usaldusväärse teabe saamiseks Eesti territooriumil asuvate hoonete kohta. Põhimääruse § 11 lg 1, 3 ja 4 kohaselt kantakse andmed omaniku kohta registrisse ja tehakse nendes muudatusi omandiõigust tõendava alusdokumendi alusel. Selliseks dokumendiks võib olla ka ehitisele kui vallasasjale omandiõigust tunnustav kohtuotsus. Samad põhimõtted sisaldusid ka kuni
  61. septembrini
  62. a kehtinud Vabariigi Valitsuse
  63. detsembri
  64. a korraldusega nr 378-k kinnitatud Eesti riikliku hooneregistri põhimääruses. Ekslik on kassaatori väide, et apellatsioonikohus rikkus TsMS § 330 lg
  65. Kuna esimese astme kohtu otsus jäeti muutmata, siis ei pidanud ta vastavalt TsMS §-le 330 lg 5 kordama esimese astme kohtu põhjendusi. Kuna vaidlustatud akti teine pool oli PI EKE Projekt, siis kaasas kohus kooskõlas TsMS §-ga 77 põhjendatult kostjana menetluse ajal ettevõtteregistrisse kantud PI EKE Projekti. OÜ PI EKE Projekt on kantud äriregistrisse
  66. augustil 2000.a. Vastavalt TsMS §-le 60 lg 3 ei ole poolel õigust nõuda kulude hüvitamist, kui ta ei esita enne kohtuvaidlust kohtule kohtukulu nimekirja ja kuludokumente. AS EKE esitas kohtule vajalikud dokumendid (linnakohtu tlk 156-158 ja 353, 354), mis vastasid dokumentaalsele tõendile esitatud nõuetele. Seetõttu oli kohus õigustatud otsustama kohtukulu jaotamist. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium o t s u s t a s: Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  67. detsembri
  68. a otsust põhjenduste osas. Jätta kohtuotsuse põhjendustest välja ringkonnakohtu seisukoht hoone omandiõiguse osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. AS Pärnu EKE Projekt kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada AS-le Pärnu EKE Projekt
  69. jaanuaril
  70. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. H. Jõks, L. Laarmaa, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.