3-1-1-54-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail 2001 3-1-1-54-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas
2. aprillil
3. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. S. süüdistuses KrK § 1762 järgi Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualune S. S., tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega tunnistati S. S. süüdi KrK § 1762 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust. KrK § 47 alusel ei pööratud kohtuotsust täitmisele ning määrati katseaeg kolm aastat. KrK § 471 lg 2 p 1 alusel kohustati S. S. hüvitama M. B. igakuiselt vähemalt 1000.- krooni. S. S. tunnistati süüdi selles, et ta alates
7. märtsist
8. a tahtlikult ei täitnud Harju Maakohtu
9. novembri
10. a otsust tsiviilasjas, millega temalt mõisteti M. B. kasuks välja 79 650.- krooni. Kohus tegi kindlaks, et laenust oli tagasi makstud 4500.- krooni. S. S. omas alates
11. märtsist
12. a pidevat sissetulekut ja seega oli tal ka võimalus laenu süstemaatiliselt tagasi maksta. Kohtualune oli võtnud laenu tagasimaksmiseks endale kohustusi, jättes need aga täitmata. Kannatanu ja tunnistaja ütlustele viidates märkis kohus, et S. S. ei kaevanud oma raske majandusliku olukorra üle, vaid rääkis võimalusest asuda hästitasustatavale töökohale ning kohustus tasuma kogu võla. Ta kohustus
13. jaanuaril
14. a tasuma võla kahe kuu jooksul,
15. veebruaril
16. a aga kustutama võlga iga kuu 2000.- krooni ulatuses. Kohtutäituri M. Sõmeri ütluste kohaselt võttis S. S. kohustuse kustutada võlg Leks Kindlustuse AS-i lõpparvest. Eeltoodu alusel leidis kohus, et S. S. hoidus võla kustutamisest ja kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning käsitles seda täitmisele pööratud kohtuotsuse tahtliku mittetäitmisena.
17. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja H. Luksepp, kes taotles süüdismõistva otsuse tühistamist ja kohtualuse õigeksmõistmist.
18. Tallinna Ringkonnakohtu
19. veebruari
20. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kriminaalkolleegium rõhutas, et S. S. käitumises kuriteokoosseisu esinemine ei sõltu mitte üksnes sellest, et asjas puudusid tõendid S. S. suurema sissetuleku kohta kui 10 829.- krooni ajavahemikul
21. a märtsist
22. a lõpuni, vaid arvesse tuleb võtta kõiki asja tehiolusid kogumis. Nii tuvastas kohus, et pärast kriminaalasja algatamist tasus kohtualune M. B. aastal 2000 kolmel korral kokku 3500.- krooni. Seejuures oli S. S. enda sõnul
23. a algusest töötu. Kohus tegi sellest järelduse, et S. S. materiaalne olukord võrreldes eelneva kahe aastaga muutunud ei olnud. Vastupidiselt apellandile leidis kriminaalkolleegium, et võla tasumisele asumine alles pärast kriminaalasja algatamist
24. a märtsis viitas
25. a kohtuotsuse tahtlikule mittetäitmisele. Kriminaalkolleegium märkis, et S. S. sai aru oma käitumise välisest, faktilisest küljest ja iseloomust ning maakohtu poolt tuvastatud kohtualuse käitumise objektiivsed asjaolud kinnitasid seda, et ta hoidus kohtuotsuse täitmisest tahtlikult kõrvale. MENETLUS RIIGIKOHTUS
26. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas S. S. kaitsja H. Luksepp kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb süüdimõistva otsuse tühistamist ning kohtualuse õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kassaator leiab, et täitmisele pööratud kohtuotsuse tahtliku mittetäitmisena KrK § 1762 mõistes tuleb käsitleda olukorda, kus isikul on vara, kuid sellest hoolimata ta ei täida kohtuotsust. Kassaatori hinnangul kinnitavad kriminaalasja materjalid aga just seda, et A. S. puudus sissetulek, millest võlga tasuda. Nimelt on tõendatud, et
27. märtsist
28. a kuni
29. detsembrini
30. a oli S. S. sissetulek 10 829.- kr, millest ta
31. aastal tasus M. B. 2000.- kr. Seejuures on sissetulekute puudumist kinnitanud ka ringkonnakohus ise. Kuna kohtualusel ei olnud lihtsalt võimalik kohtuotsust täita, puudub kassaatori arvates tema käitumises kuriteo subjektiivne külg.
32. Riigikohtu istungil toetasid S. S. ja tema kaitsja kassatsioonkaebust, prokuröri arvates ei kuulu kaebus rahuldamisele.
33. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et eelnevad kohtulahendid tuleb tühistada. Kriminaalasja arutamisel on rikutud KrMK § 19 lgs 1 sätestatud kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet ning kohtud on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust.
34. Esmalt märgib Riigikohus, et kohtuotsused tsiviilasjas kuuluvad täitmisele Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) alusel. Selle seadustiku (kuni
35. märtsini
36. a kehtinud redaktsioonis) § 28 lg 1 kohaselt on täitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Sama paragrahvi
37. lõike alusel on täituril õigus siseneda ruumidesse, mida võlgnik kasutab, ning välja selgitada arestimisele kuuluv vara. Täituril on õigus täitedokumendi täitmiseks võtta tarvitusele rida sunniabinõusid - pöörata sissenõue võlgniku varale selle arestimise ja müümise teel; pöörata sissenõue võlgniku hoiusele, võlgniku rahale või varale, mis on teiste isikute käes (lg 4). Kriminaalasjas on kohtutäituri ettekanne, millest nähtub, et täituri järelepärimisele on Harjumaa hooneregister ja EV Autoregistrikeskus vastanud, et S. S. puudub kinnis- või vallasvara ja et täitur on külastanud korra S. S. kodu ja temaga vestelnud (tl 4). Eelkirjeldatust nähtub, et kohtutäitur ei võtnud tarvitusele kõiki võimalikke vahendeid otsuse sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
38. Riigikohus leiab, et isiku kriminaalvastutusele võtmine võlanõude mittetäitmise eest on äärmuslik abinõu. Vastavalt TMS § 30 lg-le 3 vastutab võlgnik täitedokumendi täitmisest kõrvalehoidumise eest kriminaalkorras seadusega ettenähtud juhtudel.
39. Kriminaalkoodeksi § 1762 näeb ette kriminaalvastutuse üksnes täitmisele pööratud kohtuotsuse tahtliku mittetäitmise eest. Seaduseandja on selle kuriteo sanktsioonina ettenäinud rahatrahvi, aresti ja vabadusekaotuse kuni viie aastani. Seega näeb seadus ette võimaluse võlanõude tahtliku mittetäitmise eest karistada isikut pikaajalise vabadusekaotusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinjuures, et kriminaalvastutus tsiviilnõude mittetäitmise eest saab järgneda üksnes siis, kui on tõendatud, et isikul on vara, kuid sellest hoolimata ei täida ta tahtlikult kohtuotsust. See seisukoht on kooskõlas ka Põhiseaduse §-s 20 sätestatuga, sest kelleltki ei tohi võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma mingit lepingulist kohustust.
40. Käsitletavat kriminaalasja on uuritud üle aasta, kuid ei kohtueelses menetluses ega ka kohtulikul arutamisel pole kindlaks tehtud, kas S. S. on vara, millele saaks sissenõuet pöörata. S. S. vara kohta pole kohtueelsel uurimisel hangitud ainsatki tõendit. Ainukesed materjalid, mis kajastavad S. S. sissetulekut töötasuna, on esitatud tema kaitsja poolt kohtuistungil. Kohtuistungi protokollist nähtub, et võla tagasimaksmiseks on kohtualune
41. aastal laenanud raha emalt ja et tal on veel võlakohustusi (tl 86). S. S. on järjekindlalt andnud ütlusi, et ta pole hoidunud võla maksmisest ja seega kohtuotsuse täitmisest tahtlikult kõrvale, tal lihtsalt puudusid selleks vahendid ja võimalused. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kohtualuse need väited ümber lükkaksid.
42. Riigikohus nõustub kassatsioonkaebuses väidetuga, et maa- ja ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Ekslik on kohtute järeldus, et isiku tegevuses KrK § 1762 sätestatud kuriteo koosseisu esinemine ei sõltu sellest, kas isikul on vara, millest täita täitmisele pööratud kohtuotsus tsiviilasjas või mitte. Just nimelt vara esinemine võlgnikul on eelduseks võlanõude täitmiseks. Tahtlik mittetäitmine väljendub selles, et süüdlasel on võimalus kohtuotsust täita, kuid ta hoidub sellest tahtlikult kõrvale. Ta ei asu tööle, varjab tegelikult saadavat töötasu või muud vara. Üksnes asjaolu, et isik teenib loodetust vähem või ei leia tänapäeval Eesti Vabariigis hästitasustatavat tööd, ei tõenda tema tahtlust hoiduda kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Tõendamisesemesse kuulub obligatoorselt isiku kuritahtlik kavatsus ja eesmärk temal vara esinemisel mitte täita tsiviilasjas tehtud otsust ning võlg tagasi maksta. Tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude mittekindlakstegemine nii kohtueelsel kui ka kohtulikul asja arutamisel on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis on takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
43. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 43 lg-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
44. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
45. veebruari
46. a otsus ja Harju Maakohtu
47. detsembri
48. a otsus S. S. süüdistusasjas.
49. Kriminaalasi tagastada uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
50. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kassatsioonkautsjon tagastada.
51. Välja mõista S. S. 743.40 kr kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
52. mail
53. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep