3-1-1-72-01

KOHTUMÄÄRUS Tartus, 21 mail

1. a. 3-1-1-72-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Ott Järvesaar vaatas
2. mail
3. a toimunud kohtuistungil läbi G. B. ja tema esindaja Alar Eiche erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku
4. aprilli
5. a määruse peale, millega jäeti G. B. ja tema esindaja A. Eiche erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a määruse peale läbi vaatamata. Menetlusosalistena võttis kohtuistungist osa G. B. kaitsja vandeadvokaat Margus Heek. Asjaolud ja menetluse käik
8. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
9. märtsi
10. a määrusega vaatas Harju Maakohtu kohtunik T. Bogdanova läbi S. S. avalduse ja materjalid kriminaalmenetluse alustamiseks G. B. suhtes KrK § 129 lg 2 alusel. Kohtuistungil ei nõustunud S. S. G. B-ga leppima ning avaldas jätkuvalt soovi kriminaalasja alustamiseks. Juhindudes KrMK § 392 lg 1 p-st 1 ja § 5 lg 1 p-dest 1 ja 2 keeldus kohtunik kriminaalmenetluse alustamisest G. B. suhtes KrK § 129 alusel kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
11. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vaatas oma
12. aprilli
13. a määrusega läbi S. S. erikaebuse Harju Maakohtu kohtuniku eeltoodud määruse peale ning tühistas selle kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Kooskõlas KrMK § 392 lg 3 sätetega alustas ringkonnakohus G. B. suhtes erasüüdistusmenetlust ja saatis kriminaalasja Harju Maakohtule sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus, märkides, et määrus on lõplik. Kriminaalkolleegium leidis, et juhul kui leppimist ei saavutatud, pidanuks kohtunik KrMK § 392 lg 3 kohaselt igal juhul alustama erasüüdistusmenetlust. G. B. süüküsimus tulnuks aga lahendada asja sisulise arutamise käigus. G. B. esindaja poolt esitatud materjalid erasüüdistusasja tõenditele hinnangu andmise kohta jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.
14. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. aprilli
16. a määruse peale esitasid Riigikohtule erikaebuse G. B. ja tema esindaja A. Eiche. Erikaebuse esitajad palusid selle määruse tühistada ja asi samale kohtule uueks arutamiseks saata, sest kohus on kriminaalmenetluse seadust ebaõigesti kohaldanud. Ringkonnakohus alustas G. B. suhtes kriminaalmenetlust, jättes tähelepanuta Harju Maakohtu kohtunik T. Bogdanova
17. märtsi
18. a määruses tehtud järelduse, et G. B. käitumises puudub KrK § 129 lg 2 ettenähtud kuriteokoosseis.
19. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
20. aprilli
21. a määruses leiti, et vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 ja § 77 lg-le ei kuulu erikaebus edastamisele Riigikohtusse ning see jäeti läbi vaatamata, sest ringkonnakohus lahendab erikaebused või -protestid esimese astme kohtuniku määruse peale lõplikult. Samas nõustus ringkonnakohus seisukohaga, et KrMK § 392 lg 3 alusel oli Harju Maakohtu kohtunik kohustatud leppimise mittesaavutamise järel alustama erasüüdistumenetlust. Menetlus Riigikohtus
22. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. aprilli
24. a määruse peale esitasid erikaebuse G. B. ja tema esindaja advokaat A. Eiche, kes palusid selle määruse tühistada ja asi samale kohtule uueks arutamiseks saata. 5.1 Erikaebuses leitakse jätkuvalt, et Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht KrMK § 392 lg 3 kohaldamise kohta on vastuolus selle paragrahvi tervikliku olemusega ja eesmärgiga ning seetõttu ka ebaõige. 5.2 Põhjendamatult on ringkonnakohus välistanud KrMK § 392 lg 1 p-st 1 tuleneva kohtuniku kohustuse kontrollida kriminaalmenetluse alustamise või keeldumise võimalust. 5.3 Erikaebuse esitajad on jätkuvalt seisukohal, et ringkonnakohtu poolt KrMK §-le 392 antud tõlgendus välistab kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise võimaluse isegi juhul, kui puuduvad seaduses ettenähtud alused kriminaalmenetluse alustamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebusele lisatud materjalidega, kuulanud ära advokaadi, kes taotles erikaebuse rahuldamist, leidis: Vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtuniku määrusele lõplikult. AKKS § 71 lg 2 sätestab ammendavalt juhtumid, mil ringkonnakohtu määrustele on võimalik esitada erikaebusi ja -proteste Riigikohtule. Kriminaalasjas menetluse alustamise määrus sellesse loetellu ei kuulu. Seetõttu puudub alus kaevatava määruse tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Julia Kat"kovskaja
25. aprilli
26. a määrus, millega G. B. ja tema esindaja erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. aprilli
28. a määruse peale jäeti läbi vaatamata, jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg